20:04 22. September 2017
Tallinn+ 14°C
Kuula otse
Vene lennubaas Hmeimim Süürias

Kuidas vältida Ameerika ja Venemaa sõda Süürias

© Sputnik / Дмитрий Виноградов
Poliitika
lühendatud link
14152

Ameerika Ühendriigid peaksid oma järgmisi samme kainelt kaaluma ja mitte sekkuma konflikti Venemaaga, mida nad ei soovi ja ette näha ei suuda

Nikolas K. Gvosdev, rahvusliku julgeolekuga tegelev National Interest'i vanemtoimetaja ja USA mereväekolledži professor, vahendab portaal Inosmi

Ime on juba see, et intsident, mis oleks võinud põhjustada Venemaa ja Ameerika sõjalise kokkupõrke Süürias, toimus nii hilja, poolteist aastat pärast seda, kui Venemaa alustas sõjalist interventsiooni sellesse riiki.

USA hävitaja F-16
© Sputnik / Александр Ковалев

Sel nädalal, kui Süüria õhujõudude lennuk tulistati alla, vedamine lõppes. Lendurit süüdistati selles, et ta ründas Ameerika toetatavaid opositsioonilisi „Süüria demokraatlikke jõude". See oli esimene vahejuhtum alates Kosovo sõjalisest kampaaniast 1999. aastal, kui Ameerika hävitaja õhulahingus lahingulennuki alla tulistas.

Kremli reaktsioon osutus teravaks, kuid põhjalikult läbikaalutuks. Moskva hoiatas, et nüüdsest peab ta vaenulikuks iga lennukit, mis lendab Süüria territooriumi kohal ilma Bashar al-Assadi režiimi loata, kuid mis eriti oluline, ta ei andnud oma kontingendile Süürias käsku alustada lahingutegevust. Moskva valib hoolikalt ja ettevaatlikult sõnu, soovimata ületada seda punast joont, mille puutumatust tal endal pärast tagada tuleb.

Või siis, nagu ütles mu kolleeg Michael Kofman, võib tal mitte olla neid tehnilisi võimalusi mis selle tagamiseks vajalikud on. Ilmselt hakkavad Süüria õhuruumis lendavaid koalitsiooni lennukeid edaspidi jälgima Venemaa õhutõrje radarjaamad. Sisuliselt hakkavad venelased provotseerima Ameerika lendureid ja nende liitlasi vastutegevuseks, sest vastasel juhul tuleks koalitsioonil tunnistada ja nõustuda, et operatsioonide läbiviimisel tuleb tal edaspidi kokku puutuda kõrgema ohutasemega. See tähendab, et nüüdsest hakkavad Venemaa-Ameerika suhted sõltuma pilootide närvidest, reageerimiskiirusest ja maapealsetest teenistustest, mitte aga presidentide ja diplomaatide plaanidest ja prioriteetidest. See meenutab väga romaani tuumaapokalüpsisest „Alas, Babylon", kus juhuslik kogupauk Latakias asuvale nõukogude sõjaväebaasile sai kahe superriigi vahelise sõja ettenägematuks põhjuseks.

Illustratiivne foto
Министерство обороны РФ

Pentagon on valmis mistahes sõjalise olukorra variandiks, mis tekkida võib. Kui analüüsida Vladimir Putini strateegiat pärast viimast suuremat intsidenti, kui 2015. aasta novembris tulistas Türgi hävitaja alla Vene lennuki, mis mõneks sekundiks Türgi õhuruumi sisenes, siis on selge, et ta reageerib alati teisiti, kui temalt oodatakse.

Putin loobus otsestest sõjalistest aktsioonidest, mis võinuks esile kutsuda Türgi ja Tema NATO liitlaste vastureaktsiooni vastavalt NATO harta 5. artiklile ja rakendas mitmeid mittesõjalise iseloomuga meetmeid. Majanduslike meetmete oskuslik rakendamine ja selgete signaalide andmine Venemaa positsioonide muutumisest kurdi küsimuses viis selleni, et kuus kuud hiljem esitas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan vajalikud vabandused. Kui probleemid Süürias jätkuvad, siis vaevalt Moskva Ameerika sõjaväelaste sõjalist võimekust testida tahab. Küllap leiab ta muid võimalusi ja vahendeid, et USA elu kogu Lähis-Isa regioonis keeruliseks teha. Kuna aga silmapiiril on juba vilkuma hakanud ka uute Ameerika sanktsioonide märgutuled, võib Putinil tekkida tunne, et tal ei ole nagunii midagi kaotada ja ta läheb välja olukorra teravdamise peale.

Siin tekib järgmine küsimus. Kui jälgida viimase paari nädala jooksul toimunud mitmeid Venemaa kohta toimunud kuulamisi, siis ilmnevad mitme kognitiivse dissonantsi tunnused. Venemaad kujutatakse samaaegsalt võimsa vaenlasena, kes on võimeline nõrgestama ja õõnestama Põhja-Atlandi alliansi kollektiivset võimsust ja krahhi äärel oleva režiimina, mis kindlasti annab USA survele järele. Sellise lähenemise ohtlikkus seisneb selles, et Ameerika võib minna konfrontatsioonile Venemaaga ilma selleks piisava ettevalmistuse ja otsustavuseta.

Täna on üsnagi selge, et mingist grandioossest tehingust, millest Trumpi administratsioon päris oma ametisseastumise alguses rääkis, ei saa juttugi olla. Pole välistatud USA ja Venemaa huvide lahknemine on liiga suur ja seda ei saa ületada mingite kompromissidega. Ja kui nii, siis peaks Ameerika Ühendriigid kainelt kaaluma oma järgmiseid samme ja mitte sekkuma konflikti Venemaaga Süüria taevas, mida ta ei soovi ja ette näha ei suuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
lennuk, Pentagon, Putin, Vladimir Putin, USA, Venemaa, Süüria

Peamised teemad