22:23 20. August 2017
Tallinn+ 16°C
Kuula otse
Filosoofiateaduste doktor, politoloog, Eesti Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan

Grigorjan: Eesti eliit ei usalda omaenese rahvast

© Sputnik / Александр Заболотный
Poliitika
lühendatud link
6922

Ei ole mingisuguseid tõsiseid takistusi selleks, et muuta Eesti presidendivalimised rahvademokraatia põhimõtete võidulepääsu nimel tõeliselt üldrahvalikuks, leiab politoloog, filosoofiateaduste doktor Rafik Grigorjan

TALLINN, 12. juuli — Sputnik. Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi avaldust seoses riik vajadusega riigipea üldrahvalike valimistega on lihtne seletada, teades, kuidas Kaljulaid ise sellesse ametisse astus. Nii kommenteeris filosoofiateaduste doktor, politoloog, Eesti Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan portaalile Sputnik Eesti Kaljulaidi ütlust selle kohta, et Eesti ühiskond on riigis valitseva demokraatiaga rahul ning seetõttu ei ole küsimus presidendi otsevalimiste küsimus Eestis päevakorral.

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul presidendi otsevalimine Eestis ei ole päevakorral
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kaljulaid: presidendi otsevalimine pole Eestis päevakorral >>

Grigorjani sõnul lähtub Kaljulaid neis väidetes oma isiklikust kogemusest seepeale, kui ta 2016. aasta sügisel Riigikogu seinte vahel enam kui 80 parlamendisaadiku häältega presidendiametisse määrati. Grigorjani veendumust mööda mõistab Eesti praegune riigipea, et juhul, kui oleks eksisteerinud otsevalimised, siis ei oleks rahvas teda presidendiks valinud.

"Ta oli tõeline "must hobune", mitte kellelgi teisel peale mõnede välisministeeriumi spetsialistide ei olnud enne hääletamist Riigikogus temast tegelikult ettekujutust (Kersti Kaljulaid töötas nullindate keskpaigast kuni 2016. aastani Eesti esindajana Euroopa Liidu struktuurides – toim.)," ütleb ta.

Sellest vaatenurgast on Kaljulaid nüüd loomulikult sunnitud õigustama oma olekut riigipea ametis. Grigorjani hinnangul peitub selles ka tema staatuse peamine oht – sõltuvus neist jõududest, kes ta võimu tippu tõstsid.

Põhiseaduse referendum 25 >>

Küsitlus

Kas Eesti peaks kehtestama presidendi otsevalimised?
  • Jah, riigipea peaks valima rahvas
    52.6% (40)
  • Ei, Eesti presidendi amet on seda vaid nime poolest
    22.4% (17)
  • Presidendi ametikoha võiks üldse likvideerida
    17.1% (13)
  • Ei tea, ei oska vastata
    7.9% (6)
Hääleta: 76

Aga, lisab ta, Kaljulaidi sõnades väljendub ka rahvusliku eliidi ühine vaatenurk, kuivõrd nemadki ei ole valmis kehtestama riigis presidendi otsevalimisi.

"Jah, ma pean sellist seisukohta rahvusliku eliidi usaldamatuse väljenduseks oma rahva suhtes, püüdeks ilma tema osaluseta ja kulisside taga riigi saatuse üle otsustada," ütleb Grigorjan.,

Grigorjan loeb ennast üldrahvalike valimiste pooldajaks, nimetades seda ainsaks tõeliseks rahvademokraatia põhimõtete väljenduseks. President, kes on saanud oma mandaadi otse rahvalt, suudab tõusta eliidi ja parteide kemplustest kõrgemale, mitte olla nende osaks.

"Ainult sel juhul saab president rohkem volitusi, tal on võimas sotsiaalne aluspõhi ja ta võib julgemalt vastu seista nendele negatiivsetele suundumustele riigivalitsemises, mis võivad sellessamas parlamendis koha leida," on Grigorjan veendunud.

Eesti lehed: aeg muuta presidendi valimiskorda >>

Presidendi sõltuvus eliidist võib lõpptulemusena kogu poliitilise elu riigis tardumusse viia, prognoosib ekspert.

Presidendi ümarlaudades seda teemat arutatud ei ole

Eesti Vabariigi presidentide Lennart Meri ja Arnold Rüütli ümarlaudadest osavõtjana väitis Rafik Grigorjan portaalile Sputnik Eesti, et ta ei mäleta, et otsevalimiste küsimust oleks neil istungitel tõstatatud.

Presidendiloss Kadriorus
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aga 2006. aastast peale ei ole neid istungeid enam toimunud, ümarlaud ise on reformitud, nii et puudub isegi teoreetiline võimalus seda teemat Kersti Kaljulaidiga isiklikult suheldes tõstatada.

Rafik Grigorjan ei pea õigustatuks seletusi soovimatusele presidendi otsevalimiste sisseseadmiseks väidetava keerukusega seadusandlikes alustes või vajadusega sel juhul põhiseaduse teksti muuta.

"Teate, raske ja võimatu on muuta loodusseadusi, aga kõiges, mis puudutab ühiskonna või riigi seadusi, on võimalik ja vajalik muudatusi teha. Siin ei ole mingit küsimust – oleks vaid poliitilist tahet," ütles Grigorjan.

Tagid:
otsevalimine, presidendivalimised, rahvahääletus, parlament, Rafik Grigorjan, Kersti Kaljulaid, Eesti

Peamised teemad