09:39 11. Detsember 2017
Tallinn-3°C
Kuula otse
USA valitsuse lennuk Tallinna lennujaamas

Ajaleht Politico kirjutab eestlaste krapsakusest Washingtonis

CC BY 2.0 / Estonian Foreign Ministry / Arrival - the visit of Vice President of the United States Mike Pence
Poliitika
lühendatud link
6820

Ameeriklaste väljaanne Politico selgitas, miks „tibatilluke“ Eesti on saanud USA kõrgete ametiisikute sagedaste külaskäikude sihtpunktiks

TALLINN, 3. august — Sputnik, Аleksei Toom. USA Baltikumi-poliitika kese on nihkunud Eestile peamiselt tänu Eesti diplomaatia agarusele Washingtonis ja endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese jõupingutustele. Ajakirjanik Andrew Hanna püüab ajalehes Politico vastata küsimusele, mismoodi "tibatilluke Balti riik" on kujunenud USA ametiisikutele populaarseks külastuspaigaks.

USA asepresident Mike Pence ja president Kersti Kaljulaid
© REUTERS / INTS KALNINS

Kui jätta kõrvale kahtlased vihjed piirkonna ajaloole ning terve pihutäis mõttestampe ja süüdistusi Venemaa pihta, mida USA autoriteetses ajalehes Politico ilmunud artikli autor, nagu tuleb kahetsusega täheldada, oma loos kasutab, jääb üle kõige huvitavam – see, kuidas Andrew Hanna on hoolikalt ja mõningase irooniaga uurinud Eesti esindajate imbumist Washingtoni "võimukoridoridesse". Sellevõrra võib suhtuda rahumeelsema üleolekuga tema veendumusse, et Valgevene ja Venemaa ühisõppused Zapad toimuvad väidetavalt Eesti piiril.

Peaminister Jüri Ratas võõrustas Stenbocki majas USA asepresidendi >>

Oskavad edukalt ära petta

Tegelikult peabki artikli autor nimelt Venemaa naabrust üheks põhiliseks põhjuseks, miks USA kõrged ametiisikud on valinud Balti riikide presidentide (või peaministrite) kolmikuga kohtumise kohaks just Eesti pealinna, kuigi Riia paistaks geograafilisest vaatevinklist justkui loogilisem. Andrew Hanna loeb üles USA kõrgete riigiametnike viimaste kuude vältel toimunud visiidid Tallinna, lõpetades loetelu Barack Obamaga, kes külastas Eesti pealinna 2014. aastal.

"Mispärast kipuvad kõik sinna, kus rahvaarvuks on 1,3 miljonit ja pindala moodustab napilt poole Maine´i osariigi omast? Lühike vastus – president Vladimir Putini pärast," kirjutab ajakirjanik.

Loomulikult pole ta unustanud ka tõsiasja, et Eesti on üks neid väheseid NATO liikmesriike, kes kulutab oma riigikaitsele isegi rohkem kui 2% sisemajanduse brutotulust, nagu alliansi põhikirjas sätestatud, ning võib seetõttu olla vajadusel iga kord esile tõstetud kui "eeskujulik NATO liige Euroopas".

"Kuid Eesti maine on ka Washingtonile, Columbia distriktile järjekindla mõjuavaldamise tulemus," kirjutab Andrew Hanna."Riigi kaitseminister külastas juunis seadusandjaid Kapitooliumi künkal, samas kui välisminister kogus punkte isiklikul kohtumisel riigisektretär Rex Tillersoniga märtsikuus. Eesti praegused ja endised valitsustegelased kuuluvad USA-s nende eurooplaste hulka, keda on kõige enam märgata kõikvõimalike ürituste mõttekodades ja ekspertrühmades ning kes Washingtoni poliitikuid ja ajakirjanikke edukalt ära petavad."

Ilves: meid kadestatakse

"Nad püüavad kindla peale iseendast kõrgemale hüpata," ütleb Pilotico artiklis tsiteeritud Michael Carpenter, kes töötas möödunud aastal asepresident Joe Bideni sõjalise nõunikuna välispoliitika, selahulgas Venema-suhete küsimuses.

"Nad oskavad Washingtoni poliitilisel näitelaval väga hästi tegutseda."

Carpenter märgib ühtlasi, et president Obama ajal otsisid eestlased Bideniga sobivat kontakti märksa enam kui ükski teine "sellist mõõtu" riik. "Paljud ei mõtle sellele, et suhelda asepresidendi personaliga, aga eestlased hoidsid väga tihedat kontakti," ütleb Carpenter. "Aga nemad olid väga, väga tublid igapäevaste sidemete loomisel. Eestlased on hea näide sellest, kuidas poliitiline näitelava (Washingtonis – toim.) töötab."

"Eksisteerib teatud liiki kadedus (Eesti suhtes – toim.) sellepärast, et me korraldame selliseid kohtumisi (USA riigiametnikega – toim.), mida teistel tuleb väga kaua oodata," ütles ajalehele Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves. "Aga see on see, mis tuleneb sinu lubaduste täitmisest. Ning see on USA vaatenurgast üsna endastmõistetav – külastada riiki, kes oma lubadusi täidab," lisab Ilves.

Endine president kannab endistviisi kikilipsu, ja artiklis esitletakse teda kui USA–Eesti suhete promootorit ja riigi mitteametlikku saadikut Washingtonis. Siin arendab ta aktiivselt oma suhteid kohalikus võimuladvikus ja kuulub "Venemaa infosõja" vastase vastloodud Demokraatia Kaitsmise Alliansi (Alliance for Securing Democracy) nõukotta.

Koputatakse igale uksele

Diplomaat number 2 Eesti saatkonnas Washingtonis Marki Tihhonova-Kreek ütleb, et tema kohtub "töisel pinnal igapäevaselt" Trumpi administratsiooni esindajatega ja tegeles eeskätt asepresident Pence´i visiidi ettevalmistamisega: "Minu referent Riigidepartemangus teab – mina olen püsiklient."

Endine USA riigiametnik, kelle nime Hanna artiklis ei mainita, kinnitas väljaandele, et Eesti "on heitnud suure ulatusega võrgu valitsusagentuuridele, koputanud igale võimalikule uksele, et süvendada oma liitu USA-ga. "Endised ja praegused Eesti ametnikud käivad mõttekodade üritustel ja Washintoni välispoliitikakonverentsidel, samuti hoitakse tihedat ühendust Washingtoni ajakirjanikega, et end kuuldavaks teha. Nad on seda teinud, kuigi puhttehniliselt Eesti minu büroo pädevusvaldkonda ei kuulu," ütleb Evelyn Farkas, kellest võrdlemisi hiljuti sai USA kaitseministri asetäitja nõunik Venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustes. "Nad teadsid, et me oleme olnud Venemaa suhtes "silmast silma" poliitika liikumapanevaks jõuks.

Kõige selle kõrval, nagu väitis ajakirjanikule endine president Ilves, "jõuab riigi valitsus tabada riigipiiri ületanud Vene luurajaid. Meil on tõeliselt hea vastuluure," lausus Ilves, aidates ajakirjanikul lõpetada artikkel konstruktiivse, optimistliku noodiga.

"Me oleme vahistanud juba sama palju "mutte", nagu Saksamaagi."

Tagid:
NATO, Ilves, Joe Biden, Obama, Mike Pence, Eesti, USA, Venemaa

Peamised teemad