23:15 26. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1819
  • RUB90.2935
Poliitika
lühendatud link
8021

Trumpi rassistlikud ja paremäärmuslikud vaated olid teada ka varem, seepärast põhjustaski tema kandideerimine eelvalimistel ja presidendiks oleku ajal sellist protesti

Veronika Krašeninnikova, RIA "Rossija Segodnja"

Niisiis, mister Trump näites kogu maailmale oma tõelist palet. Ameerika paremäärmuslaste demonstratsioon Charlottesville"is sai presidendi lakmustestiks – selle tagajärjed võivad mängida otsustavat osa kogu tema presidendikarjääris.

Reede, 11. augusti hilisõhtul toimunud tõrvikurongkäigule ja laupäeval, 12. augusti korraldatud protestimeeleavaldusele "lõunaosariiklaste" kindrali Robert Lee ausamba mahavõtmise vastu tuli suur hulk paremäärmuslasi paljudest Ameerika osariikidest ja isegi Kanadast. Loosung: "Parempoolsed, ühinege!" meelitas kokku niinimetatud alternatiivsete parempoolsete kogu spektri: rassistid, "valge ülemvõimu" pooldajad, "Ku-Klux-Klani" neonatsid ja teised paremäärmuslike ideoloogiate esindajad. Nad skandeerisid: "Me oleme asendamatud!", mis oli adresseeritud värvilisele elanikkonnale ja immigrantidele, "Juudid ei asenda meid!", "Veri ja muld!"

Trump ei maininud valge rassiülimuslikult
© AFP 2019 / ANDREW CABALLERO-REYNOLDS

Kohal oli ka David Duke, üks Ameerika neonatsismi peamisi ideolooge, kunagine "Ku-Klux-Klani" "ülemmaag" ja ühtlasi Kiievi ülikooli poliitikateaduste audoktor. Küsimusele, milline on selle päeva tähtsus, vastas Duke: "See on pöördeline hetk. Meie, selle riigi rahvas, kavatseme oma riigi tagasi võtta. Me täidame Donald Trumpi antud lubaduse. See on just see, millesse me usume ja miks me tema poolt hääletasime."

Vastudemonstratsiooni skandeerimisele: "Fašism ei lähe läbi!" vastasid paremäärmuslased: "Liiga hilja!"

Seejärel suunas 20-aastane neonats James Fields oma auto paremäärmuslaste vastaste hulka, mille tagajärjel hukkus üks naine ja vigastada sai 19 inimest, kellest viis on haiglas kriitilises seisundis.

Kohe pärast seda teatas Rahvusliku julgeoleku nõukogu juht Herbert McMaster telekanalile NBC: "Loomulikult on see terrorism."

Kuid president Trump oli teisel arvamusel. Ta pani vastutuse vägivalla eest "kõikidele osapooltele, kõikidele osapooltele".

Need Trumpi sõnad kutsusid esile pahameeletormi kogu poliitilises spektris ja esmaspäeval 14. augustil, luges president oma administratsiooni survel ette "Ku-Klux-Klani" ja neonatside tegevuse hukkamõistva teksti, misjärel ta lahkus rutates, ajakirjanike küsimustele vastamata.

Kuid kaua ei pidanud president vastu ja juba teisipäeval, kordas ta, paberilt maha lugemata, et vastutus toimunu eest lasub mõlemad poolel. Veelgi enam, ultra-parempoolsete demonstrantide seas oli "helge, väga helge mõistusega inimesi".

Trumpi rassistlikud ja paremäärmuslikud vaated olid teada ka varem, seepärast põhjustaski tema kandideerimine eelvalimistel ja presidendiks oleku ajal sellist protesti. 2011. aastal asus Trump niinimetatud põliste liikumise (Birther Mouvement) etteotsa, mille põhiväide seisneb selles, et president Obama ei ole sündinud Ameerikas, pole seega ameeriklane, on Keeniast pärit aafriklane, moslem ja järelikult ei ole tal õigust olla Valges – värvuse mõttes – majas. Saades sel viisil autoriteediks rassistlikes ringkondade, sai temast hiljem "nende" presidendikandidaat. "Alternatiivsete parempoolsete" ideoloogi Steven Bennoni Valge maja strateegianõuniku ametikohale määramisega legaliseeris Trump alternatiiv-parempoolsed ametlikus poliitikaruumis.

Tegelikult ongi Donald Trump üles kasvanud rassistlikus keskkonnas: presidendi isa Fred Trump arreteeriti 1927. aastal osavõtu eest "Ku-Klux-Klani" demonstratsioonis New York"is. Donald arutles oma "kõrgemate" geenide üle, mille ta sai oma Baierimaalt Ameerikasse emigreerunud vanaisa Friedrich Trumpilt, järgmiselt: "Olen uhke selle üle, et minus voolab saksa veri. Selles pole mingit kahtlust. See on suurepärane." Ivana Trump, Donaldi endine naine, rääkis oma advokaadile 1990. aastal, et abikaasal on öökapisahtlis Hitleri kõnede kogumik "Uus kord" (sks. k. — "Eine neue Ordnung") ja ta loeb seda aeg-ajalt.

Kuid Trumpi teistkordne keeldumine paremäärmuslaste hukkamõistmisest murdis poliitilisest kaitsetammist läbi. Selle vastu astus välja kogu tavapoliitiline spekter: vabariiklased, demokraadid, ühiskond, äriringkonnad. Kahte lehte lõhenesid presidendi Töösturite nõukogu ning Strateegia ja poliitika foorum — Trumpi tuttavad miljardärid ja suurimate Ameerika korporatsioonide juhid lahkusid nendest struktuuridest.

Reedel, 18. augustil lahkusid presidendi Kunsti ja humanitaarteaduste komitee liikmed nõukogust täies koosseisus. Oma kirjas Trumpile teatasid nad: "Teie vastuvõtmatu retoorika ignoreerimine teeks meist teie sõnade ja tegude kaasosalised…. Valgete ülimuslikkuse diskrimineerimine ja viha ei ole Ameerika väärtused. Teie väärtused ei ole Ameerika väärtused…. Kui te sellest aru ei saa, kutsume teid üles tagasi astuma."

Trumpi ammune tuttav, miljardär Carl Icahn astus tagasi presidendi erinõuniku ametikohalt. James Murdoch, filmikorporatsiooni 21-st Century Fox juht, kellele kuulub telekanal Fox News — Trumpi peamine infokanal, mõistis presidendi otsesõnu hukka: "Ma ei suuda uskuda, et sellest tuleb kirjutada: natsidele vastuastumine on tähtis põhimõtteliselt, häid natse pole olemas."

Trumpi reaktsioonil Charlottesville sündmustele on sügavad tagajärjed. Presidendi olukord riigis on ka ilma selleta nõrk, ta saab hoobi hoobi järel, kusjuures just nendest ringkondadest, kus tema toetamist siiamaani jätkati: enamikelt vabariiklastelt, suurkapitalilt — rahanduse ja töösturite esindajatelt. Samaaegselt ühiskonna paremäärmuslik osa, mis tundis presidendi valmisolekut teda kaitsta ja kelle ühiskondlikus teadvuses assotsieerub Trump parempoolsusega, mobiliseerub.

Rahvusvahelisel tasandil paistab asi Trumpi jaoks veelgi negatiivsem. Euroopa (mille pinnal saksa natsism oma kõige raskemaid kuritegusid praktiseeris), mis niigi tema peale hambaid kiristas, tõukab Trumpi veelgi rohkem endast eemale. Konservatiivid, kes Ühendkuningriigi Euroopa küljest lahti lõid ja Trumpiga ideoloogilisele lähedusele panustasid, olid aga samuti valmis Ameerika "konservatismiga" ühinema.

Venemaa valik selles kontekstis on veelgi selgem. Meie oleme Nõukogude Liidu poolt fašismi üle saavutatud Suure Võidu järeletulijad. Kümned miljonid inimesed on uhked selle üle ja sammuvad, tulvil väärikust, igal aastal 9. mail "Surematu polgu" demonstratsioonis. Ja just see idee on meie jaoks lakmustest väliste jõudude hindamisel partnerluse seisukohalt.

Donald Trump nihutas Ameerika Venemaast veelgi kaugemale kui Barack Obama ja kõik eelmised USA presidendid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
demonstratsioon, Ku-Klux-Klan, rassist, Donald Trump, Charlottesville

Peamised teemad