19:39 28. Märts 2020
Kuula otse
  • USD1.0977
  • RUB86.3819
Poliitika
lühendatud link
5020

Ida-Euroopat on Lääne-Euroopast kerge eristada – Aasia ja Aafrika põgenike järgi. Ida-Euroopas neid lihtsalt pole, sest sinna nad ei kipu, sellepärast, et sinna neid lihtsalt ei lasta. Ja Brüssel ei ole siin mingi käskija

Vladimir Filippov, raadio Sputnik

Viimased terroriaktid Euroopas on veennud Varssavit migrantide vastuvõtmisest keeldumise õigsuses, teatas Poola rahvusliku julgeoleku büroo šeff Pawel Soloch. Poola televisiooni eetreis ütles ta, et seal, kus koguneb palju väga raskesti integreeruvad moslemeid, Kataloonias aga on umbes pool miljonit moslemit, kujuneb sellest terroristide baas.

Samal ajal käivitas Euroopa Komisjon juuli lõpul Poola, Tšehhi ja Ungari suhtes keeldumise eest migrante vastu võtta sanktsioonimenetluse. Need riigid boikoteerivad Euroopa Liidu põgenike vastuvõtmise kvoote. Vastavalt sellele kavatsetakse kahe aasta jooksul liidu 23 riiki 28-st ümber asustada lisaks varem kokku lepitud 40 tuhandele varjupaigataotlejale veel 120 tuhat põgenikku.

Kuid Poola ja Ungari ei ole viimase kahe aasta jooksul Brüsseli kvootide raames vastu võtnud ühtegi migranti, Tšehhi on vastu võtnud umbes 15 inimest.

Poola rahvusliku julgeoleku juht Soloch nõustub, et tuleb leida mingi lahendus, kuid see ei saa olla automaatne ja kohustuslik põgenike ümberpaigutamine meie territooriumile, rõhutas ta.

Tegelikult käib võitlus põgenikega kogu Euroopa laial rindel. Itaalia, kes nii otseses kui kaudses mõttes kannatab põgeniketulva käes kõige rohkem, ei luba Aafrikast tulnud migrantidel varjupaiga andmisest keeldumise otsust apelleerida. Prantsusmaa aga vähendas märgatavalt riikide nimekirja, kuhu migrantide tagasisaatmine on ohtlik. Kuid kas selleks pole mitte juba liiga hilja? Kas tolerantsusega pole mitte liiale mindud? Alguses arvati, et see on selline süütu mäng nagu "teeme ise" konstruktor, tegelikkuses kukkus aga välja vene rulett. Kusjuures revolvritrumlis ei ole kuuest võimalikust mitte üks padrun, vaid viis.

Faktid? Kolmandik praeguse Prantsusmaa kodanikest on sündinud välismaal või on neil migrantidest vanemad. Lisaks sellele elab riigis ainuüksi registreerituna 12 miljonit migranti. Peamiselt on need Prantsusmaa kolooniatest tulnud inimesed. Nad saavad üsna korralikke toetusi, soodsa meditsiinikindlustuse, tasuta sõiduõiguse ühistranspordis. Sünnitanud migrandinaisele makstakse samasugust toetust nagu igale teisele prantslannale.

Mida rohkem, seda uhkem. Hiljuti toimus Prantsusmaal kohus, kus kolme araabia päritolu prantslast süüdistati, ei rohkemas ega vähemas, kui valgete suhtes toime pandud rassismis. Nad peksid pariislast ja sõimasid teda seejuures "haisvaks prantslaseks" ja "mustaks valgeks". Juba on isegi selline termin olemas – "valgetevastane rassism". Ja seda paljud ülitolerantse Vana maailma aborigeenid teavad.

Teine näide naaberriigist Belgiast. Seal on islamiäärmuslus jõudnud juba ka lasteaedadesse. Mõned väikesed moslemid ähvardavad kättemaksuga oma "uskmatuid" kaaslasi, sõimates neid "sigadeks". Nad keelduvad tüdrukutele kätt andmast ega tule reedeti kohale, viidates oma usutunnistusele. Kuningriigi siseministeeriumi ja meedia andmetel levib radikaalne islam hoogsalt. Selle ideid propageeritakse avalikult 30-s riigis asuvast 80-st mošeest.

Idaeurooplased ei ole tolerantsusest veel niivõrd läbiimbunud, puiklevad igati vastu ega taha neid riiki lasta. Kas neil on õigus? Diskuteerida võib kaua, kuid fakti jääb faktiks: võõraid ei armastata kusagil. Seda enam võõraid, kellega tuleb nii leivapalukest, kui ka ulualust jagada, pealegi võõraid, kes ei austa kohalikke traditsioone ega ususümboleid.

Sellest on isegi Merkeli Saksamaa tolerantsed võimud hakanud aru saama. Või veel! Bundestagi valimised on lähedal ja küsitluse kohaselt on 80% sakslastest Berliini migratsioonipoliitika vastu. Valitsus taipas ruttu, millise tagajärje see valimistel kaasa tuua võib ja karmistas järsult migratsioonipoliitikat. Saksamaa on selles küsimuses isegi liidrite hulka tõusnud. Riigi võimud keeldusid möödunud aastal varjupaiga andmisest peaaegu pooltele 700 tuhandest taotlejast. Arvatakse, et sel aastal see rekord ületatakse.

Ja Poola rahvusliku julgeoleku juhi Solocha avalduses ei ole midagi originaalset. Üksnes kaine arvestus. Ülalpeetavaid pole juurde vaja, seda enam muulasi. Brüsseli ähvardused? Sülitame selle peale. Nemad on kaugel, kuid meie oma, Poola kodanikud, on siinsamas. Ja võimude migratsioonipoliitikat toetavad nad täielikult. Ja selles on tulevaste sisepoliitilise edu pant.

Kõige huvitavam küsimus on, aga mida teeb Venemaa? Teeb ta Vana maailma vigadest õiged, ja mis peamine, õigeaegsed järeldused? Võib väita, et kindlasti teeb, kui otsustada range migratsioonialase seadusandluse põhjal. Kusjuures see täiustub ümbritsevas maailmas toimuvaid muutusi arvestades pidevalt. Ja varsti hakkavad Venemaa kodakondsusesse astuvad inimesed ka riigile truudusevannet andma. Praegu on ekspertide arvates peaülesandeks sundida migrante end legaliseerima. See on majandusele hea ja õiguskaitseorganitel on neid kergem kontrollida.

Üldiselt ei tasu meil Euroopa kogemusi üle võtta. Õppida pole meil nendelt midagi. Las nad astuvad ise oma reha peale. Meie aga hakkame nende kogemustest õppima. Ja teate, milles seisneb peamine erinevus targa ja rumala inimese vahel? See erinevus pole suur, kuid oluline. Tark on võimeline õppima teiste vigadest, rumal aga isegi oma vigadest mitte.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
vajupaigataotleja, põgenik, migrant, Angela Merkel, Poola, Euroopa, Tšehhi

Peamised teemad