07:16 17. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.6403
Ukraina iseseisvusepäev

Ukraina relvastamine oleks ohtlik viga

Пресс-служба президента Украины
Poliitika
lühendatud link
6821

Ukrainale "Javelin" raketikomplekside tarnimine on poliitiline otsus, mis muudab Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti nendevaheliseks kaudseks sõjaks.

TALLINN, 28. august – Sputnik. Kui USA tarnib Ukrainale relvastust, saab see olema ohtlik viga, edastas portaal Inosmi Ameerika väljaande The New York Times artikli.

Möödunud nädalal toimunud USA kaitseministri James Mattis'e Ukraina visiidi ajal rõhutas ta, et toetab isiklikult sellele endisele nõukogude vabariigile "kaitseotstarbelise relvastuse" tarnimise ideed. Hiljutiste teadete kohaselt võib uus partii sõjalist abi sisaldada tankitõrjerakette "Javelin", millega Ukraina saab efektiivsemalt võidelda Venemaa toetatavate separatistide vastu Donbassis, kus relvakonflikt on kestnud juba üle kolme aasta.

Kreštšatikul toimunud paraadil osalesid ka NATO liikmesriikide allüksused
Пресс-служба президента Украины

Trumpi administratsiooni Kiievi relvastamise kava on tõsine poliitiline otsus, millel võivad olla kaugeleulatuvad strateegilised järelmid. USA astub kaudsesse sõtta Moskvaga, milleks ta ei ole valmis.

Teoreetiliselt on Ukraina abistamine üsna kiiduväärt otsus, kuid ühiskondliku diskussiooni puudumine ja selle avalduse ootamatus teevad ärevaks. Kuigi relvastuse tarnimine Kiievile võib praegu tunduda kerge poliitilise võiduna, on see tegelikult nõrk poliitika. Kavatsus tarnida Ukrainale 50 miljoni dollari maksumuses tankitõrjerakette meenutab vägagi Washingtoni abituid katseid välja õpetada ja relvastada Süüria mõõdukat opositsiooni.

Too plaan oli halvasti läbi mõeldud ja kui Venemaa sekkus 2015. aastal Süüria konflikti president Bashar al-Assadi poolel, viis see lüüasaamiseni. Venemaa huvid Ukrainas on palju tõsisemad ja tema Venemaa üleolekus selles piirkonnas ei kahtle keegi. Samas on USA autoriteet piirkonnas sõjalise jõu tähenduses faktiliselt nullilähedane.

Veelgi enam, ettepanek saata Ukrainale relvi on mitteõigeaegne. Venemaa ei ole juba üle kahe aasta aktiivse pealetungitegevusega tegelenud ega püüa vallutada märkimisväärseid Ukraina alasid. Kõikidest võimalikest viisidest abistada raketikompleksidega Ukraina relvajõude, kus siiamaani ei ole reforme läbi viidud, saab vaevalt pidada mõistlikuks sammuks. Praegu elab Ukraina üle perioodi, kus tal tuleks aidata üle elada üleminekuprotsess, mitte rakettidega geopoliitilist tamkat mängida.

Juhtivad Ameerika kindralid selles piirkonnas ja ka USA vägede ülemjuhataja Euroopas kindralleitnant Ben Hodges räägivad juba ammu, et Ukraina relvastamine, eriti "Javelin" rakettidega, "ei muuda olukorda strateegilises mõttes paremuse poole". Praegu ei ole Venemaa võimalikust pealetungitegevusest mingeid tundemärke, kuid sellele vaatamata on Venemaa ja Ukraina sõjaline asümmeetria niivõrd suur, et ükski terve mõistusega analüütik ei väida, et mõni mobiilne tankitõrjerakett võiks seda tasakaalu muuta. Arvestades konflikti olemust, on tõenäosus, et Venemaa õnnestub välja kurnata, äärmiselt väike.

Mittetabamise põhjuseks oli laskja viga laskesektori hindamisel.
© Фото : Estonian Defence Forces

Veelgi enam, "Javelin" raketid on juhtumis Ukrainaga väga kallid ja ebapraktilised – riigil on juhitavad tankitõrjeraketid relvastuses olemas, ta toodab neid ise. 50 miljoni dollariga saaks Ukraina valitsus "Javelin" rakettidega relvastada vaid osa oma armeest. Selle rahaga saaks Ukraina hankida teistelt riikidelt palju rohkem sarnaste näitajatega relvastust või isegi seda ise toota.

Ida-Ukrainas on kõige rohkem inimesi hukkunud suurtükimürskude ja laskurrelvade läbi. Selles konfliktis on tankilahinguid olnud äärmiselt vähe ja nendeski, mis toimusid, osalesid vaid väikesed allüksused. Vaatamata arvukatele teadetele Venemaa tankidest Ukrainas, millest enamus on liialdatud, ei saa seda konflikti pidada tankisõjaks.

Ukraina relvajõud kasutasid juhitavaid tankitõrjerakette ja tekitasid nendega separatistidele kahju 2014. aasta augustis ja 2015. aasta veebruaris. Siiski ei ole Kiiev suutnud võitu saavutada ja lüüasaamised ei ole suutnud Venemaad heidutada. Venemaa on alati sõdinud pigem strateegilise initsiatiivi kui territooriumide pärast.

Ukrainale "Javelin" raketikomplekside tarnimine on poliitiline otsus, mis muudab Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti nendevaheliseks kaudseks sõjaks. Võimalik, et ukrainlased unistavad Washington sekkumisest sellesse konflikti, kuid Ameerika poliitikutel tasuks meeles pidada, et nad peavad esmajärjekorras USA rahvuslikke huve kaitsma. Washington peaks keskenduma oma NATO liitlastele.

Kui Trumpi eesmärk on saata signaal Moskvale, siis Ameerika ametnikel tasuks meeles pidada, et Kremlis tahaksid paljud saata Washingtonile vastusignaali. Kas nad on mõtisklenud huvide tasakaalu üle ja sellest, millised vahendid võiksid mõlemad pooled selle saavutamiseks käiku lasta? Vaevalt küll.

USA peaks samuti ettevaatlik olema, milliseid signaale ta Ukrainale saadab. Washington riskib oma valmisolekut kuulutades teist riiki toetada, kavatsemata ise seejuures selle riigi poolel sõdida, oma autoriteeti kaotada. Süüriast on saanud ilmekas näide, kuidas võib kaudses sõjas kaotada ja millele tuleks USA-l erilist tähelepanu pöörata, enne kui veel ühte konflikti sekkuda.

Ähvardustel Ukrainale relvaabi anda võiks olla mõtet keeruliste läbirääkimiste korral Moskvaga või katsetes heidutada Moskvat mässuliste relvastamiskatsetest mõnes teistes konfliktipiirkondades, näiteks Afganistanis. Kuid Ukrainas USA-l selliseid strateegilisi ülesandeid pole: kõrged Ameerika ametnikud tahavad ukrainlastele vaid rakette anda.

Kui "Javelinide" andmise kava realiseerub, raiskab USA asjatult ära ühe potentsiaalse hoova oma geopoliitilise vastase mõjutamiseks, kaotades ühe trumbi läbirääkimistel. Kui Trumpi administratsioon käsitleb Ukraina konflikti osana kuuest külmast sõjast, tasuks tal mõelda, kuidas ta selles võitu saavutada kavatseb. Mitte millegagi kinnitamata signaalid ja mõned raketikompleksid ei suuda tagada võitu sellise vaenlase üle — Ukrainat ei aita nad millegagi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
javelin, raketikompleks, relvastus, James Mattis, USA, Ukraina

Peamised teemad