11:01 04. Detsember 2020
Kuula otse
  • USD1.2151
  • RUB90.8441
Poliitika
lühendatud link
16222

Põhja-Korea režiimi käsutuses on mitte üksnes kümnete kaupa tuumalõhkepäid, vaid ka suures koguses plutooniumi ja rikastatud uraani, mida kasutatakse tuumarelva tootmiseks

TALLINN, 7. september — Sputnik. Lisaks sellele eeldatakse, et sel maailmas suuruselt kolmanda keemiarelva-arsenaliga riigil on olemas ka bioloogiline relv. Kim Chŏng-uni režiimi langemine võib tuua kogu maailmale ettearvamatuid tagajärgi.

Paljud arvavad, et diktaatori tekitatud sõjaoht ja tema poolt provotseeritav tuumaeskalatsioon ei olegi nii kohutavad, nagu seda oleks režiimivahetus Põhja-Koreas, hoiatab portaal Inosmi osundusega Rootsi väljaandele Dagens Nyheter.

Oletame, et Kim Chŏng-un näitelavalt kaob — välismaalt värvatud agendid tapavad ta või hukkub ta laastavas tuumasõjas.

Kas ilma selle diktaatorita hingab maailm kergendustundega? Võib-olla siiski mitte.

Miks USA Põhja-Korea vastu sõda ei alusta >>

Tegelikult võib Põhja-Korea režiimi kokkuvarisemine käivitada sündmusteahela, mis õõnestab Aasia ning kogu maailma stabiilsust. Paljud maailmaareenil tegutsevad isikud eelistavad ilmselt praegust olukorda ebakindlale tulevikule ilma Kimita.

"Hiina ei lase iialgi Korea poolsaarel sõda ja kaost vallandada," ütles esmaspäeval Hiina saadik ÜRO-s Liu Jieyi. See avaldus illustreerib hirmu, mida Peking tunneb ulatuslike ja ootamatute muutuste ees naaberriigi elukorralduses.

Ja olgugi Kim Chŏng-unil väljaspool tema suletud riigi piirie vähe austajaid, on mitmes suhtes mõistlik pigem karta tema kukutamist. Hiina muret jagab teatud määral ka Lõuna-Korea.

Vaat mis võib juhtuda, kui diktatuur variseb.

Katastroofiline põgenikevool

Kui see režiim kokku kukub, liiguvad miljonid põhjakorealased riigi piirialadele sõltumata sellest, kas puhkeb sõda või mitte.

Venemaa mõistis Põhja-Korea väidetava vesinikupommikatsetuse karmilt hukka>>

Osaliselt asuvad nad põgenema, et pääseda sõjaväelaste ja teiste režiimile ustavate ning oma elu eest heitlejate käest, osaliselt aga toidunappuse pärast.

Isegi heade saakide korral ei suuda Põhja-Korea põllumajandus elanikkonna äratoitmisega toime tulla, ka 1990. aastatel suri järjest mitu miljonit inimest nälga.
Tänavuse aasta saagikus oli 30% võrra kesisem kui tavaliselt.

Kui režiim kukub, lakkab toimimast ka toidujaotuse süsteem. Maksusüsteem variseb kokku, see toob kaasa realiseerimata kaupade kuhjumise, mis omakorda süvendab toidupuudust.

Hiina jaoks tähendavad Yalu piirijõele kokku tormavad miljonid näljased põgenikud tõelist õududunenägu ja ohtu stabiilsusele. Lõuna-Korea ei suuda samuti sellise ulatusega inimvooluga midagi peale hakata.

Uus türann

Juhul, kui Kim riigipöörde tulemusena kukutatakse, tekib väga suur oht, et tema asemele astub vähemalt sama karmikäeline ja ettearvamatu valitseja. See, kelle kontrolli all on ebaproportsionaalselt suur Põhja-Korea armee, kontrollib kogu riiki. Mingeid alternatiivseid tugisambaid võimu jaoks ei ole.

Tuumarelv ei kao kuhugi, nagu ka selle kasutamise oht.

Teine tõepärane stsenaarium: omavahel konkureerivad kindralid jagavad riiki ja olukord kasvab üle kodusõjaks. Mis muidugi omakorda süvendab rände- ja humanitaarkriisi.

Asjalood massihävitusrelvadega

Põhja-Korea režiimi käsutuses on mitte üksnes kümnete kaupa tuumalõhkepäid, vaid ka suures koguses plutooniumi ja rikastatud uraani, mida kasutatakse tuumarelva tootmiseks. Lisaks sellele eeldatakse, et sel maailmas (USA ja Venemaa järel) suuruselt kolmanda keemiarelva-arsenaliga riigil on olemas ka bioloogiline relv.

Kogu seda viimse kohtupäeva relvastust hoitakse üle terve riigi erinevates paikades, millest paljud on tõenäoliselt salastatud. Neid relvi leida ja kahjutuks teha osutub võimalikele "võidukatele" jõududele peale Põhja-Korea kokkuvarisemist uskumatult raskeks ülesandeks.

Vastasel korral on väga suur oht, et Põhja-Korea ellujäänud sõjaväelased need relvad meeleheites käiku lasevad või siis müüakse need terroristidele mõnes teises maailma piirkonnas.

Hiina ja USA vastasseis

Kui Pyongyangi režiim sõja järel mängust välja astub, lülituvad sellesse teised: see on vähemasti vajalik, et tulla toime rändekriisiga, korraldada hädaabi ja võtta massihävitusrelv kontrolli alla.

Illustratiivne foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Lõuna-Korea sihiks on mõlemad Korea riigi pooled taasühendada.

Kuid taasühinemine Lõuna-Korea seatud tingimustel on punaseks rätikuks Pekingile, kuna see tähendaks tõenäoliselt seda, et Hiina piiri äärde paigutatakse USA sõjaväelased.

Olukord, kus Lõuna-Korea, Hiina ja USA üheaegselt Põhja-Korea okupeerivad, ähvardab kujuneda plahvatusohtlikuks.

Veidi vähem ohlik võimalus on selline: Hiina korraldab põhjas midagi nukuriigi taolist —vähendatud versiooni ilma massihävitusrelvata kunagisest Koreast. Juhul, kui USA ja Lõuna-Korea sellega nõustuvad.

Palju ohtlikum on olukord — ja et hullem, see on piisavalt tõenäoline —, kus USA ja Hiina väed satuvad Korea poolsaarel otsesesse vastasseisu, seda võib-olla eksituse läbi — seal valitseva segaduse tõttu. Halvimal juhul võivad sellised intsidendid kasvada üle sõjaliseks konfliktiks kahe tugevaima riigi vahel.

Tagid:
bioloogiline relv, uraan, tuumapomm, keemiarelv, tuumarelv, plutoonium, türann, Kim Chŏng-un, Kim Jong-un, Korea, Põhja-Korea, Hiina

Peamised teemad