09:54 30. November 2020
Kuula otse
  • USD1.1922
  • RUB90.9894
Poliitika
lühendatud link
Diplomaatiline skandaal (37)
11650

Olles 2016. asta lõpul loobunud viivitamatust ja standardsest peegelvastusest Venemaa diplomaatide väljasaatmisele, suvatses Kreml sisuliselt rikkuda diplomatilise interaktsiooni põhireegleid

Irina Alksnis, RIA Novostile

Mida ei saa Venemaa presidendile keelata – see on oskus astuda samme, mis tekitavad diametraalselt vastandlikke tõlgendusi tükkis tormiliste vaidlustega, mis ajuti muutuvad virtuaalseteks (või koguni reaalseteks) lööminguteks erinevate versioonide pooldajate vahel.

Nii kutsus ka Venemaa kõrgema juhtkonna kauaoodatud vastus USA järjekordsele diplomaatilisele surveavaldusele peakonsulaatide arvu vähendamise ja Venemaa diplomaatilise kinnisvara arestimise näol ühiskonnas esile pehmelt öeldes vastuolulisi reageeringuid.

Kavatsus pöörduda kohtusse ja selge hoiatus USA-d Venemaal esindava diplomaatilise korpuse veel ühe ulatusliku kärpimise võimalikkusest (enam kui kolmandiku – 155 töötaja võrra 455-st) paistab paljudele ilmselgelt nõrga vastusena.

Venemaa president Vladimir Putin ähvardas vähendada USA diplomaatide arvu Venemaal veel 155 võrra
© Sputnik / Алексей Никольский

Tõsi, pärast hiljutist USA saatkonna isikkoosseisu vähendamist sadade töötajate võrra pole mingit kahtlust, et need ei ole tühipaljad sõnad ja et Moskva on täiesti võimeline seda sammu astuma, mis kahtlemata on pannud juba närveerima paljud Riigidepartemangu ja diplomaatia loori all tegutsevate eriteenistuste töötajad, kelle karjäär ripub nüüd Kremli seatud juuksekarva otsas.

Saatkonna õlule asetatud ülesannete täitmise tõhususest ei maksa rääkidagi. Ameeeriklased võiksid töötajaskonna äsjase radikaalsest kärpimisest tingitult ümber jaotatud tööülesannetega toime tulla, kuid silmapiiril terendab nüüd uus kärpimine.

Tegelikult demonstreerib Putin taas kord juba harjumuspärast – aga kõrvalt vaadates endiselt muljetavaldavat – pehmet, sujuvat ja vältimatut boamao kägistamistaktikat.

Läbiotsimised Venemaa diplomaatiliste esindustes Washingtonis
© Sputnik / Алексей Агарышев

Olles 2016. asta lõpul loobunud viivitamatust ja standardsest peegelvastusest Venemaa diplomaatide väljasaatmisele, suvatses Kreml sisuliselt rikkuda diplomatilise interaktsiooni põhireegleid. Sellist sammu tasub kahtlemata käsitleda globaalsete geopoliitiliste ümberkujunduste kontekstis, kus näiliselt kaljukindlad normid ja reeglid lakkavad me endi silme all toimimast.

Pole midagi imestada, et Lääs on Venemaa lähenemisviisist rahvusvahelistele suhetele sedavõrd ärritunud. Kui USA-ga, kes käitub rahvusvahelisel areenil nagu elevant portselanipoes, on kõik enam-vähem kohanenud, siis Moskva paindlikkus, mis samuti rikub reegleid, kuid juhindub seejuures selgest loogikast, mida teisal ei mõisteta hoomata, suudab marru ajada – ja hirmutada – lausa pööraselt.

Mis puudutab Moskva positsioonide nõrkust, olgu kujuteldavat või tegelikku, siis selgub kõik võrdlustes.

Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Виталий Аньков

Juba mitmendat kuud järjest muudab USA oma retoorikat, kõikvõimalike karistustega ähvardades, Põhja-Korea suhtes üha karmimaks. Vastuseks sellele korraldab Pyongyang lusa avaliku mõnitusena raketikatsetusi ja —väljatulistamisi – mida kaugemale, seda haledam paistab maailma silmis Washington, kes ei riski kutsuda oma ammust harjumust pidi üles väikesele, vaesele, kuid vägagi teravahambulisele riigile sõjalist vastulööki andma. Kui nii edasi läheb, teeb Kim Chŏng-un USA-st lihtsalt naerualuse.

Kusjuures siin on Washington langenud lõksu, mis sarnaneb – tõsi küll palju ohtlikumal kujul – sellega, millesse ta sattus seoses Venemaad puudutava diplomaatiaskandaaliga. Mida karmim ja valjuhäälsem on retoorika, seda suuremad on ootused otsustavateks tegudeks, aga kui neid ei järgne, tähendab see oma näo kaotamist. Kui Ameerika Ühendriigid siiski julgevad nende üle demonstratiivselt irvitava Korea RDV vastutusele võtta, tähendab see ju neile endile sedavõrd katastroofilisi tagajärgi, et sündmuste niisuguse arengu tõenäosus on ikkagi üsna väike. Tervet mõistust ei ole Valges Majas, Kapitooliumi künkal ja Pentagonis säärase määrani veel kaotatud – igatahes tahaks seda loota.

Venemaa ei ähvarda kedagi (ainult hoiatab), ei kasuta paatosest pakatavat sõnavara tõotamaks, mida ta ette võtab. Just praegusel hetkel on jõudnud finišisirgele läbimurre Deir ez-Zori nelja-aastasest blokaadist ning see tähistab USA lõplikku lüüasaamist Süüria kriisis. Kusjuures seda seika kommenteeris Putin nii: tagasihoidlikult väljendudes võib öelda, et olukord "areneb valitsusjõudude kasuks". Sedalaadi olukordades pole valjusid sõnu vajagi, kuna tegelikkus kõneleb iseenda eest.

Diplomaatiline skandaal>>

Kuid vahest kõige olulisem, mida Kreml riigile viimase kahe ja poole aastakümne jooksul osaks saanud katsumuste vältel õppinud on – see on kartmatus võtta nõrgavõitu hoiak. USA seevastu endale sellist luksust lubada ei saa.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Diplomaatiline skandaal (37)
Tagid:
Kreml, Riigidepartemang, saatkond, Putin, Vladimir Putin, diplomaat, Venemaa, USA

Peamised teemad