17:24 17. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1223
  • RUB70.3975
LKA peakorter

Ameerika luure skandaalsemad äpardused NSV Liiduga

© REUTERS /
Poliitika
lühendatud link
5730

LKA-s ei suudetud "ära arvata", millal NSV Liidul aatomipomm ilmub, ei osatud prognoosida nõukogude vägede sissetungi Afganistani ega hinnata Nõukogude riigi majanduslikku potentsiaali. USA kõige salajasemaid luureagente värbasid NSV Liidu eriteenistused ümber: ameeriklased olid liialt rahaahned, alkoholi- ja naistelembesed

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Võitlus "nõukogude ohuga" oli 18. septembril 1947 loodud USA Luure keskagentuuri (LKA) peaülesanne. Just siin eksisid ameeriklased korduvalt. LKA kõige kõmulisematest läbikukkumistest RIA Novosti materjalis.

Aatomipommiga ei "arvanud ära"

Ameerika luurajate esimene ja kõige tõsisem möödalask oli katse ära arvata, millal NSV Liit tuumarelva omandab. Agentide paljude ettekannete ja analüüsimaterjalide põhjal koostati mahukas ettekanne.

"Ilmselt saab NSV Liidu võimekus tuumaenergial põhineva relva väljatöötamiseks olema piiratud aatomipommi valmistamisega ajavahemikul 1950. kuni 1953. aastani. Seega selliste pommide seeriatootmine ja ladustamine võib alata 1956. aastal," räägitakse lähtedokumendis.

"Ettekannet selliste järeldustega levitati veel 24. augustil 1949, kõigest viis päeva enne seda, kui Nõukogude Liit pani toime esimese aatomipommiplahvatuse," märgitakse Ameerika luure ametlikul võrgulehel.

Nõukogude tuumaprogrammi hinnanguil tehti üldse palju vigu. Nii näiteks eksis agentuur NSV Liidu territooriumil asuvate väärtuslike uraanimaagileiukohtade hinnanguil.

Afganistani "läbikukkumine"

Nõukogude vägede sisseviimine Afganistani 1979. aasta detsembris oli Jimmy Carteri administratsioonile ootamatu. LKA-s arvati, et NSV Liit sellist sammu ei tee. Nad eksisid – niinimetatud nõukogude vägede piiratud kontingent sisenes Afganistani ja viibis seal üheksa aastat.

LKA endise kaastöötaja sõnul heideti luureagentuuris tol ajal sapist nalja: "Meie arvestasime kõik õigesti, kuid venelased eksisid".

Topeltagent, kuid kellel oma?

LKA ajaloos on palju näiteid, kui suure panuse tegemine väärtuslikule agendile on osutunud ekslikuks. Kõige ilmekam selles vallas oli Aldrich Ames´i juhtum.

Vastuluureallüksuse, hilisema LKA Nõukogude Liidu osakonna ülema Ames´i värbas Nõukogude luure 1985. aastal ja see toimus vastavalt LKA plaanile — teda kavatseti kasutada topeltagendina, et ta varustaks NSV Liitu teisejärgulise või valeinfoga, saades vastu olulisi luureandmeid. Kuid Langley´s (LKA peakorteri asukoht Virginia osariigis – toim.) ei arvestatud oma kaastöötaja isikuomadusi, tal oli paar hukatusliku nõrkust – alkoholi ja naisterahvaste vastu. Ja seepärast oli ta pidavalt võlgades.

Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad>>

Selle asjaolu kasutasid oskuslikult ära nõukogude luurajad. Nad pakkusid Ames´ile 50 tuhat dollarit ja edaspidi üha rohkem ja rohkem ning selle tulemusena hakkas teave voolama vastassuunas: Langley sai midagi mitte eriti väärtuslikku, Moskva aga tõelised saladused, sealhulgas andmeid LKA kaadritöötajate kohta.

Aldrich Ames oli üks KGB väärtuslikumaid agente. Kui LKA-s lõpuks "koputaja" välja selgitas, oli tuvastatud 100 ameerika luurajat. FJB vahistas Ames´i ja talle mõisteti eluaegne vangistus.

Statistikakomitee andmetel

Kogu USA ja NSV Liidu vastasseisu ajal võistles LKA Pentagoniga NSV Liidust lähtuva sõjalise ohu hinnangu osas. Luure kõige tõsisemaks oponendiks oli sõjaline analüütik Andrew Marshall, kes juhtis 42 aastat USA kaitseministeeriumi üldanalüüsi valitsust.

Marshall väitis, et NSV Liidu sõjalise võimsuse hinnangutel on LKA analüüs väga pinnapealne. Marshall´iga ühines ka tuntud majandusteadlane, nõukogude dissident Igor Birman, kes tõestas, et oma järeldused rajab luure ebausaldusväärsetele andmetele.

"LKA kasutas analüüsiks Nõukogude Liidu avaldatud ametlikke – statistikakomitee ja plaanikomitee arvandmeid, millel ei olnud tegelikkusega midagi ühist. Seda tehti ainsa eesmärgiga: näidata, et NSV Liidust lähtub tõsine oht USA julgeolekule ja endale eelarvest võimalikult suured rahaeraldised "välja ajada"," rääkis Igor Birman.

Selle tulemusena hindas LKA NSV Liidu kaitsekulutuste suuruseks 55-60% SKT-st, samal ajal, kui Marshall 25-30% SKT-st, mis oli tegelikkusele palju lähemal.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Алексей Дружинин

Magasid Nõukogude Liidu lagunemise maha

Kuigi LKA peaeesmärk oli NSVL, ei osanud ameeriklased tema lagunemist ette näha. Nõukogude majanduse tormiline kasv möödunud sajandi 50.- 60. aastatel häiris Washingtoni poliitikuid tõsiselt. Nõukogude edusammud teaduse ja tehnika valdkonnas edestasid Ameerika omi. Käis võidujooks kosmoses. Mingil ajal tundus, et NSV Liidu majandus jõuab tõepoolest USA majandusele järele ja läheb tast mööda.

70-natel oli olukord juba põhimõtteliselt muutunud, kuid LKA jätkas oma ettekannetes nõukogude potentsiaali ülehindamist. Isegi kui 1989. aastal varises Berliini müür ja paljud Läänes hakkasid Nõukogude Liidu eluvõimelisuses kahtlema, väitis Luure keskagentuur endiselt, et toimuv ei mõjuta NSV Liidu stabiilsust ja tema poliitika püüdluste järjepidevust.

Esinedes 1992. aasta mais Välispoliitika assotsiatsiooni liikmetele New York´is tunnistas LKA endine direktor Robert Gates, et kuni NSV Liigu kokkuvarisemiseni "alahindasid" agentuuri analüütikud sellist võimalust. See luure läbikukkumine oli niivõrd suur, et kongress tõstatas küsimuse "agentuuri täielikust reorganiseerimisest".

Tagid:
aatomipomm, LKA, topeltagent, NSV Liit, Afganistan

Peamised teemad