22:27 19. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Raadio Sputnik

USA uurib, kas raadio Sputnik mõjutas presidendivalimisi

© Sputnik /
Poliitika
lühendatud link
Meedialahingud (254)
4601

Portaal Yahoo News viitega anonüümsetele allikatele on teatanud, et USA FBI kuulas üle Sputniku endise kaastöötaja Andrew Feinbergi teadete osas, et agentuur tegutseb Venemaa propagandaorganina rikkudes Ameerika välisagentides seadust

TALLINN, 19. september — Sputnik. Kolm USA Esindajatekoja liiget saatsid Föderaalse sidekomisjoni (The Federal Communications Commission) esimehele Ajit Pai´le kirja palvega uurida teateid, et raadio Sputnik olevat sekkunud 2016. aasta presidendivalimistesse, kusjuures raadio läks märgitud sagedusel 105,5 FM Washingtonis eetrisse alles mitu kuud pärast valimiste päeva.

"Me kirjutame seoses hiljutistele ärevate teadetega ajakirjanduses, et Venemaa valitsuse rahastatav raadiovõrk võis kasutada USA eetrit USA 2016. aasta presidendivalimiste mõjutamiseks," teatatakse Anna Eshoo, Mike Doyle ja Frank Pallone allkirjastatud pöördumises. Kiri on RIA Novosti käsutuses.

Kongresmenid viitavad kirjas New Yorki Times´i artiklile "RT, Sputnik ja Venemaa uus sõjateooria", kus oletatakse, et raadiojaam võis valimiste käiku mõjutada. Kirjas märgitakse, et raadio võis lainesagedust kasutada valeinformatsiooni levitamiseks, et "mõjutada USA poliitikat ja nurjata valimised", kuid mingeid tõendeid selle kohta ei esitata.

"Kui Venemaa valitsus kasutab Sputnikut tõepoolest USA ning meie vaba ja ausa valimisprotsessi negatiivseks mõjutamiseks, siis rikuvad Sputnikut levitavad raadiojaamad otseselt sidevahendite seaduse ühiskondlike huvide standardit," öeldakse kirjas.

Kongresmenid viitavad Sputniku eetrisolekule sagedusel 105,5 FM Washingtonis, ignoreerides fakti, et esimest korda mindi sellelt sageduselt eetrisse 1. juulil 2017, seega rohkem, kui pool aastat pärast presidendivalimisi. Seejuures ei esita kongresmenid argumente, kuidas nimelt sai nimetatud sagedusel eetris olnud Sputnik mõjutada valimistulemusi enam kui pool aastat pärast hääletust.

Kongresmenid küsivad sidekomisjonilt: kas too uurib Sputniku ringhäälingulitsentsi vastuolu "ühiskondlike huvidega" ja kui ei, siis kas ta kavatseb sellist uurimist alustada; kui komisjon peaks sellist uurimist alustama, siis milliseid konkreetseid samme on selleks kavas ette võtta?

Kiri ilmus paar päeva pärast seda, kui Föderaalne juurdlusbüroo (FBI) kulas üle Sputniku endise kaastöötaja ja sai juurdepääsu agentuuri sisesele kirjavahetusele. Need FBI toimingud kutsusid esile nii Venemaa kui ka USA kriitika pressivabaduse põhimõtte rikkumise üle, mis on kehtestatud Ameerika konstitutsiooni esimese parandusega.

Venemaa on korduvalt ümber lükanud Ameerika eriteenistuste süüdistused katsetes mõjutada USA valimisi. RT ja agentuuri Sputnik peatoimetaja Margarita Simonjan on nimetanud neid süüdistusi rünnakuteks RT vastu, milles pole sõnagi tõtt ja Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov absurdseteks, ega välistanud, et tegemist on katsetega neid meediaväljaandeid mustata.

Varem on portaal Yahoo News viitega anonüümsetele allikatele teatanud, et USA FBI kuulas üle Sputniku endise kaastöötaja Andrew Feinbergi teadete osas, et agentuur tegutseb Venemaa propagandaorganina rikkudes Ameerika välisagentides seadust (FARA). Seejuures väidab portaal, et FBI on saanud Feinbergilt ja teiselt agentuuri Sputnik Washingtoni büroo endiselt kaastöötajalt Joseph John Fionda´lt juurdepääsu Sputnik sisekirjavahetusele.

FBI ise ei ole siiani vastanud agentuuri ametlikule järelepärimisele, kas ametkond toimetab agentuuri suhtes juurdlust. Sputnik on teatanud, et peab sellist FBI tegevust nagu mistahes eriteenistuse sekkumist sõnavabaduse piiramiseks. Ameerika valitsusväline organisatsioon "Vaba ajakirjanduse fond" (Freedom of the Press Foundation) on väljendanud rahulolematust seoses FBI juurdlusega agentuuri Sputnik suhtes.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et agentuuri Sputnik endise kaastöötaja Andrew Feinbergi ülekuulamine FBI poolt ei soodusta arvamuste paljusust ega ajakirjandusvabadust, Kremlis tekitab selline juurdlus muret. Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan omakorda väljendas veendumust, et Ameerika ajakirjanike vastu võidakse Venemaal rakendada samasuguseid meetmeid.

Möödunud aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles räägitakse vastumeetmete vajadusest Venemaa meediaväljaannetele, kusjuures peamiste ohtudena nimetati dokumendis Sputnikut ja RT-d. Mitmed Lääne poliitikud, sealhulgas Ameerika senaatorid ja kongresmenid, samuti Prantsusmaa president Emmanuel Macron süüdistasid Sputnikut ja RT-d sekkumises USA ja Prantsusmaa presidendivalimistesse, kuid ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid. Venemaa ametlikud esindajad nimetasid selliseid avaldusi paljasõnalisteks.

Kommenteerides Euroopa Parlamendi resolutsiooni õnnitles Vladimir Putin RT ja Sputnik ajakirjanikke hea töö puhul. Seejuures märkis ta, et antud dokument annab tunnistust demokraatiast arusaamise ilmsest degradeerumisest Lääne ühiskonnas. Putini sõnul arvestab ta terve mõistuse võidukäiguga ja loodab, et reaalseid piiranguid Venemaa meediaväljaannetele tegema ei hakata.

Teema:
Meedialahingud (254)
Tagid:
raadio, FBI, Sputnik, Vladimir Putin, Dmitri Peskov, Margarita Simonjan, senaator, USA

Peamised teemad