23:19 31. Märts 2020
Kuula otse
  • USD1.0956
  • RUB85.9486
Poliitika
lühendatud link
3510

Ameerika Ühendriikide rünnakud agentuuri Sputnik ja telekanali RT vastu ning süüdistused 2016. aasta valimistulemuste mõjutamises "alahindavad kõige jämedamal ja häbiväärsemal moel riigi oma rahvast," leiab Argentina politoloog Atilio Borón

TALLINN, 21. september — Sputnik. Kolm USA kongresmeni palusid uurida raadiojaama Sputnik väidetavat sekkumist Donald Trumpi poolt 2016. novembris võidetud valimistesse. On üksainus mure: Sputnik alustas saadete edastamist Washingtonist sagedusel 105,5 FM 2017. aasta juulis, seega 8 kuud pärast valimiste toimumist.

Harvardi ülikooli poliitikateaduste doktori Boróni hinnangul säärased rünnakud "ei üllata", vaid annavad tunnistust sellest, et Washingtoni poliitikas kestab üha edasi makartismi ajastut meenutav "paranoiline käitumine" Moskva suhtes.

Parlamendisaadikud Michael F. Doyle, Frank Pallone noorem ja Anna G. Eshoo läkitasid oma pöördumise kommunikatsiooni föderaalkomisjoni, tuginedes 13. septembril The New York Timesis ilmunud vastuolulisele artiklile pealkirjaga "RT, Sputnik ja Venemaa uus sõjateooria".

"See, mida need inimesed – nii kongresmenid kui ka ajaleht New York Times – teevad, kujutab endast katset varjata ilmselget tõsiasja: kui Trump sai valitud USA presidendiks, siis ei saa see mitte mingil kombel olla seotud rolliga, mida võisid etendada meediakanalid nagu Sputnik ja RT," väitis Borón.

Eksperdi sõnul on selge, et kogu toimuv meenutab makartismi aegu möödunud sajandi 50-ndatel aastatest, mil USA-s vallandus tõeline nõiajaht kõige vastu, mis viitas mingisuguselegi seosele kommunismi või Moskvaga.

Akadeemik meenutas, et presidendi ametikohale valitud Trump saanud seda kohta mitte sellepärast, et kogus vähem hääli kui Hillary Clinton, kes edestas teda kolme miljoni häälega, vaid sellepärast, et USA poliitiline süsteem "on kaitstud olukordade eest, mille puhul üldrahvalik hääletamine võiks saada määravaks selles, kes saab presidendiks. Seetõttu on neil majoritaarne, mitte otsehääletamisele, vaid valijameestele tuginev valimissüsteem. Mis tähendab, et igas osariigis langetavad lõpliku otsuse parteilised oligarhid."

"Jutud sellest, et uudisteagentuurid võisid avalikku arvamust manipuleerida, tundub mulle täielik jama," rõhutas Borón. "Nad [Moskva süüdistajad] otsivad võimalust õigustada Venemaa-vastase agressiivsuse eskaleerumist."

Analüütik leiab, et oma sammudega asetab Washington maailma olukorda, "mis võib osutuda erakordselt ohtlikuks," kuna "Venemaa ei jää USA lajatuste all käed rüpes istuma".

Süüdistused Venemaa väidetavas sekkumises on Boróni hinnangul "absurdsed ja arusaamatud", kuna USA "mitte üksnes ei avaldanud oma arvamust Ladina-Ameerika valimisprotsessides, vaid "mõjutas neid aktiivselt" ka rahaliselt ja "kandidaatide valiku ning nende toetuseks korraldatud võimsate kampaaniate kaudu". Ning kui tulemused Ühendriike ei rahulda, "püüavad nad valitud presidendi kukutada, sest rahvas on eksinud ja valinud vale mehe," lisas ta.

Avaldusi Venemaa oletatavast sekkumisest üritatakse siduda "tõejärgsusega". "Ma ei usu, et keskmine ameeriklane on niivõrd rumal, et sedasorti lugusid uskuda," sedastas analüütik.

Washington alahindab oma kodanikke, kui arvab, et "kaks Venemaa uudisteagentuuri suudavad nendega lihtlabaselt manipuleerida." Borón leiab, et see on solvanguks ameeriklaste kui rahva "vaimsete võimetele".

See ei ole esimene kord, kui peavoolumeedias "häbematult valetatakse", märkis analüütik. Tsiteerides Noam Chomskyt, meenutas ta, et USA neljanda võimu eesmärgiks ei ole juba ammu mitte niivõrd "elanikkonda tõeselt ja objektiivselt informeerida" kuivõrd "manipuleerida avaliku arvamusega vastavalt valitseva klassi soovidele. Nende kuvand tänasest Venemaast ei erine kuigivõrd sellest, mida nad nägid külma sõja haripunktis. Nad arvavad seniajani, et Putin on KGB agent, kes püüab Venemaal ja kogu maailmas nõukogude korda taastada," ütles Borón.

"Nende ettekujutus on 30–40 aasta võrra ajast maha jäänud. Me räägime avalikust arvamusest, mida on lollitatud meediaväljaannete mõjul, mille hulgas on ka New York Times – üks maailma kõige suuremaid valetajaid," sõnas ekspert kokkuvõtteks.

Tagid:
valimised, The New York Times, Sputnik, Hillary Clinton, USA

Peamised teemad