12:22 18. Oktoober 2017
Tallinn+ 10°C
Kuula otse
Illustreeriv foto

Ukraina, aga mitte sõda, maha müüa

© Sputnik / Stringer
Poliitika
lühendatud link
4710

Ukraina võib tulu teenida vaid ida ja lääne vahelise sillana, kuid idaga pidevas konfliktis olles ei ole ta võimeline seda rolli täitma. Geograafilises ja majandusgeograafilises mõttes pseudoeuroopaliku pimesoole ussijätkena ei ole ta jätkusutlik

Dmitri Lekuhh, agentuurile RIA Novosti

Esmapilgul tundub Tšehhi president Miloš Zemani Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungil väljaöeldud ettepanek "Krimmi annekteerimine rahaliselt kompenseerida", mida Venemaa Ukrainale teha võiks, veidravõitu.

Ega siis Ukraina välisministeerium ilmaasjata juba teatanud, et Kiiev peab Zemani ettepanekut vastuvõetamatuks, sest see "on selgelt küüniline ja väljub poliitika raamidest".

Ukraina välisministeeriumil, kellega "ettepaneku" küünilisuse osas on raske vaielda, on üks probleem: kui jutt käib tõepoolest "suurest tehingust", siis ei puuduta see ainult Krimmi, vaid ka Kiievit ennast, kusjuures Kiievi enda käest ei küsi keegi midagi. Siin on mängus palju suuremad poisid, kelle mõtted Zeman välja ütles, ehk täpsemalt, kelle jaoks ta "pinda sondeeris" ja keda neile vabatahtlikult oma subjektsuse ja suveräänsuse loovutanud Ukraina arvamus üldse ei huvita.

Aga kõigest järjekorras.

Vastates ENPA saadikute küsimustele teatas president Zeman, kes on juba harjutanud Euroopat oma "julgete seisukohtadega", selge sõnaga: "Kas te oleksite nõus riskima sõjaga Euroopas?" ja esitas siis oma initsiatiivi.

Tšehhi ettepanek: korvata Krimm rahas>>

Äärmiselt naiivne oleks arvata, et seda teemat "välja käies" ütles mitte eriti euroopalikult läikiv, kuid siiski väga kogenud ja küllaltki autoriteetne poliitik lihtsalt midagi, "mida sülg suhu tõi".

Kõik on lihtsalt veelgi küünilisem, kui Ukraina välisministeerium arvab.

Lääne eliit mõtiskleb tõsimeeli "Ukraina projekti" lõpetamise üle, kusjuures teeb seda küllaltki pragmaatiliselt.

Artek, Krimm
© Sputnik / Константин Чалабов

Esiteks on kõigile juba selge, et olemasoleval kujul ei ole "projekt" pikas perspektiivis ilma tõsise välispoliitikata enam elujõuline. Tavaline matemaatika: vana "tulubaas" riigi territooriumil on juba põhjalikult maatasa tehtud, uut ei paista aga kusagilt. Ukraina võib tulu teenida vaid ida ja lääne vahelise sillana, kuid idaga pidevas konfliktis olles ei ole ta võimeline seda rolli täitma. Idanaabri ülalpidamisele ei ole teda tema praeguses seisus võimalik riputada. Geograafilises ja majandusgeograafilises mõttes pseudoeuroopaliku pimesoole ussijätkena ei ole ta jätkusutlik. Eriti selliste koormistega, sealhulgas peaaegu kaheksakümne miljard dollari suuruse otsese suveräänse võlaga.

Teiseks on Lääne "idaeuroopa poliitika" peamine ülesanne Ukrainas, millel oli sama vektor, kui teistel idaeuroopa majandustel omal ajal, juba täidetud. Potentsiaalne konkurent on hävitatud, nii nagu hävitati ka teiste Ida-Euroopa riikide konkurentsivõime.

Kolmandaks ei suutnudki Ukraina leida endas jõudu saada enesetaputerroristiks ja viskuda Venemaa alla, nagu sõdur tanki alla. Veelgi enam, ta mitte ainult et ei kavatsegi tõsimeeli lääne huvide eest Venemaaga sõdida, vaid praegustel Kiievi võimudel jätkub veel ka häbematust nõuda, et "tinglik läänemaailm" sõdiks Venemaaga enda kahjuks majanduslikult, poliitiliselt ja informatsioonivaldkonnas Kiievi võimu huvides.

Kokkuvõte.

Krimm on tuntud kuurortpiirkond
© Sputnik / Владимир Сергеев

"Ukraina projekti" ülesannetest osa on Lääne eliit lahendanud, osa ülesannetest on, paljus tänu Venemaa vastuseisule, osutunud põhimõtteliselt lahendamatuks. Kuivjäägis on aga tohutu korrastamata territoorium, mis ei ole praeguse arengutrendi juures võimeline end ära toitma ja millel on lisaks veel hiiglaslikud võlad.

Üldiselt tuleks toksilisest aktivast kuidagi vabaneda, kusjuures soovitavalt "Lääne" kauplemispõhimõtete järgi sellest veel ka mingit kasu saades. Ja ega variante palju polegi: kõige lihtsam on, ja me oleme sellest juba kirjutanud, utiliseerida sellised aktivad suure regionaalse sõjaga. Kuid see variant ei meeldi lääne eliidi hulgas kaugeltki mitte kõigile, eriti kui arvestada, et Ukraina ise ei ole eriti mures, mida seal "Euroopa suurimast armeest" räägitakse.

Seepärast tuleb kindlasti kaaluda ka lääne poliitilisele mentaliteedile omase toksilise aktiva müüki, mille jaoks on juba õngi korduvalt sisse visatud ja Tsehhi president tegi selleks esimese avaliku "suulise katse".

Seepärast tuleb nendesse sõnadesse suhtuda üsna tõsiselt, kuigi mitte sõna otseses mõttes. Venemaa ei hakka kindlasti Ukrainat "ostma" ega Ukraina Krimmi "müüma".

See oli lihtsalt ettepanek kauplemise alustamiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
ENPA, Miloš Zeman, Tšehhi, Krimm, Ukraina

Peamised teemad