15:59 18. Oktoober 2017
Tallinn+ 8°C
Kuula otse
Taavi Rõivas Riigikogus

Poliitilise silmakirjalikkuse laat

© Фото: riigikogu.ee/Erik Peinar
Poliitika
lühendatud link
9201

Poliitikute vastutavatest riigiametitest "eetilistel motiividel" tagasiastumistel on Eestis olnud vägagi subjektiivne iseloom – erandiks ei ole ka reformierakondlase Taavi Rõivase tagasiastumine parlamendi asespiikri ametikohalt

Boriss Grigorjev

Ausalt öeldes on mulle valija ja kodanikuna täiesti ükskõik, kellele endine minister mingil erapeol külge lööb.

Seni, kuni politsei ei õigusrikkumise puhul algatanud kriminaalmenetlust ega kohus teinud süüdimõistvat otsust, on see kõik noore mehe, tema tuttavate ja perekonna eraasi. Aga nagu meil viimastel aastatel juba tavaks on saanud, hakkasid Eesti poliitikaringkondadest kostma kõnelused moraalinormidest ning Rõivas ise astus otsemaid ametist tagasi.

Valikuline lähenemine

Sellest kõigest polekski ehk lugu, kui moraalinorme ei kohaldataks valikuliselt, vaid alati ja ihal juhul, kui poliitik ütleb või teeb midagi niisugust, mis mõjub lihtsatele inimestele halvasti. Näiteks kui endine minister Jürgen Ligi poetas, et "surra tuleb õigel ajal", oleks ta võinud saada selle eest poliitikast igaveseks kõrvale jäetuks. Või kui endine president Ilves rääkis "okupantide keelest", millega süvendas lõhet ühiskonnas — ja oleks siis kohe sellepärast erru, oma armsasse Ameerikasse pattu kahetsema läinud.

Mispärast on parlamendi aseesimehe seksuaalse kallakuga seiklused töö jätkamise suhtes tema ametikohal suurema tähendusega kui otsene riiklike ja rahvuslike huvide kahjustamine hariduse, rahvusvaheliste suhete või majanduse vallas?

Riigikogu liige, poliitik Olga Ivanova
© Sputnik / Вадим Анцупов

Mis on lubatud Jupiterile…

Kunagi üritas praegune eurosaadik Kaja Kallas koostada parlamendisaadikutele kõikehõlmavat ja kohustuslikku eetikakoodeksit.

Erilist edu tal toona selles ettevõtmises saavutada ei õnnestunud, kuid eetikaküsimusi kerkib seniajani ikka ja jälle esile. Paljudes riigiasutustes toimivad omad asutusesisesed eetikakoodeksid ja nende alusel on juba vallandatud enam kui üks inimene, kuid üldist õiguslikult paikapandud lähenemist sellele, mis on riigiametnikule või rahvasaadikule lubatud ja mis mitte, ikkagi ei eksisteeri.

Peale ülalmainitud üleüldise lähtumise süütuse presumptsioonoist — seni, kuni viimase astme kohus ei ole langetanud süüdimõistvat otsust, ei saa inimest pidada kurjategijaks ning ta ei pea kannatama millestki ilmajätmise pärast.

Kusjuures sedavõrd väikesele riigile nagu Eesti, kus piltlikult öeldes kõik tunnevad kõiki, on omased ilmselged kõverpeegeldused avalikes hinnangutes.

Eetiline kollaps

Paljud mäletavad näiteks lugu endise aselinnapea Vladimir Panoviga, kelle eestikeelne ajakirjandus üksmeelselt sildistas korruptandiks. Kuid mõne aasta pärast mõistis kohus endise ametniku täiel määral õigeks. Ent kas üksainuski väljaanne seejärel tema ees vabandas? Ei sugugi!

Keskerakondlane Olga Ivanova andis vastuse EKRE fraktsiooni esimehele Martin Helmele, kes kritiseeris mõtet omistada halli passi omanikele lihtsustatud korras kodakondsus
© Фото: из личного архива Ольги Ивановой

Analoogiline lugu juhtus kuulsa kohtumõistmisega "pronksiöö neliku" üle. Kohtualuseid agarasti hurjutanud Eesti meediakanalid ei suvatsenud ka peale õigeksmõistva kohtuotsuse väljakuulutamist oma tooni muuta ning üks valitsusmeelne ajaleht teatas koguni, et kohtuotsusest hoolimata jätab toimetus endale õiguse oma isiklikuks arvamuseks antud küsimuses ega kavatse vabandada.

Millistest eetilistest põhimõtetest on pärast seda võimalik rääkida ja kuidas tuleb mõista süüdistusi ja kahetsusi tolle erapeo asjus, kui avalikku arvamust kujundavate tegelaste jaoks ei ole kohtuotsusedki siduvad ja kohustuslikud?

Minu meelest ei ole järjekordne eetikaskandaal Eesti kõrgemas juhtkonnas näidanud mitte seda, kui ennenägematult euroopalikule aususe tasemele siinsed poliitikud on jõudnud, vaid see üksnes toonitab ühiskonna silmakirjalikkuse taset. Paraku on paljud valijad täiesti nõus seda taluma ning seega ka muudatusi selles valdkonnas lähiaastatel ei tule.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
ahistamine, skandaal, EAS, Taavi Rõivas, Malaisia, Eesti

Peamised teemad