14:54 15. November 2019
Kuula otse
  • USD1.0997
  • RUB70.4908
USA president Donald Trump

USA liitlased tulevad Venemaa ja Hiina poolele üle

© AP Photo / Andrew Harnik
Poliitika
lühendatud link
8720

Trumpi arvates on Iraan lepingu tingimusi rikkunud, kuid teiste riikide liidrid, samuti ÜRO ja USA riigidepartemangu esindajad leiavad, et see pole nii, kirjutab ajakirja Newsweek autor

Tom O'Connor, Inosmi viitega Ameerika väljaandele Newsweek

Endised Ameerika ametnikud, kes etendasid olulist osa Iraani tuumaprogrammi lepingu sõlmimisel 2015. aastal, kritiseerisid president Donald Trumpi otsust sellest tähtsast kokkuleppest taganeda ja teatasid, et see toob kaasa USA isoleerimise rahvusvahelisel areenil.

Vaatamata Iraani hoiatusele ning Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ühendkuningriigi palvetele teatas Trump reedel, 13. oktoobril, et ta ei toeta kõikehõlmavat koostööplaani, mille osalisriikide esindajad allkirjastasid veel Barack Obama valitsemise ajal.

Trump keeldus kinnitamast Iraani tuumalepet >>

Trumpi arvates on Iraan lepingu tingimusi rikkunud, kuid teiste riikide liidrid, samuti ÜRO ja USA riigidepartemangu esindajad leiavad, et see pole nii. Ekspertide sõnul võib selline strateegia USA positsiooni rahvusvahelises kogukonnas ja isegi lähimate liitlaste seas märgatavalt halvendada.

"Kui USA leppest taganeb ja püüab uuesti sanktsioone kehtestada, ei ole mingit alust arvata, et Euroopa seda toetaks," märkis Ben Rhodes, endine Obama administratsiooni rahvusvahelise julgeolekunõuniku asetäitja.

"Trump püüab teisi riike oma poliitikasse tõmmata, kuid neil pole põhjust sellel sündida lasta," lisas ta, "Sellega saavutab USA vaid oma lähedaste liitlaste eemaldumise."

Kongressi poolt 2015. aasta mais vastu võetud Iraani tuumaprogrammi kokkuleppe muutmise tingimuste seaduse kohaselt peab president iga 90 päeva tagant kinnitama Iraani poolt tuumaleppest kinnipidamist.

Kuigi Trumpi administratsioon ei ole esitanud tõendeid, et Iraan oleks rikkunud leppe tingimusi, mille kohaselt pidi Iraan rahvusvaheliste majandussanktsioonide lõpetamise eest oma tuumaprogrammi oluliselt vähendama, süüdistab Trump Teherani oma ballistiliste rakettide katsetuste korraldamise ja šiia moslemitest terroriliikumiste toetamisega Lähis-Idas "leppe vaimu" rikkumises.

Rhodese sõnul ähvardab Trumpi keeldumine Iraani poolt leppe tingimuste täitmist kinnitada, mille tulemusena on Kongressil nüüd 60 päeva aega Iraani vastaste sanktsioonide kehtestamine otsustamiseks, leppe nurjumisega ja avab lõppkokkuvõttes Iraanile uue võimaluse tuumarelva omandamiseks. See aga tähendab pinnase ettevalmistamist uueks potentsiaalseks konfliktiks Lähis-Idas.

Teised selle leppe allkirjastanud riigid on samuti Trumpi kritiseerinud. Neljapäeval, 12. oktoobril teatas Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel: "On erakordselt tähtis, et Euroopa säilitaks selles küsimuses oma üksmeele."

Välisministrid toetavad Iraani tuumaleppe jätkumist >>

Tema Briti kolleeg Boris Johnson nimetas seda dokumenti "võtmetähtsusega leppeks, mis võimaldas neutraliseerida Iraani tuumaohu". Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovitas USA-l samuti tungivalt mitte lahkuda leppest, nagu Washington juunis Pariisi kliimakokkuleppega tegi.

USA traditsioonilised geopoliitilised vastased, kes 2015. aastal solidaarsust demonstreerides Läänega liitusid, on nüüd samuti Trumpi vastu. Infoagentuuri TASS andmetel teatas Venemaa välismister Sergei Lavrov USA riigisekretär Rex Tillersonile, et "Teheran täidab kõiki endale tuumakokkuleppega võetud kohustusi" ja rõhutas sellest dokumendist kinnipidamise vajadust teiste lepinguosaliste riikide poolt.

Ameerika diplomaat: Lähis-Ida peab tugevaks Venemaad, mitte USA-d >>

Hiina välisministeeriumi esindaja Hua Chunying teatas reedel, 13. oktoobril, et Iraani tuumalepe "mängis rahvusvahelise tuumaleviku piiramise ning rahu ja stabiilsuse tagamisel Lähis-Ida regioonis otsustavat rolli" ja Peking loodab, et kõik osapooled jätkavad lepingu järgimist ja selle tingimustest kinnipidamist".

Endine USA riigisekretäri asetäitja Wendy Sherman leiab, et Trumpi selline otsus võib muuta Euroopa "kiiluks" Trupi ühepoolsete huvide ja Iraani, Hiina ja Venemaa huvide vahel, kes on astunud juba tõsiseid samme, et tõugata USA juhtivatelt positsioonidest Lähis-Idas.

Kuigi USA liitlased on välja astunud terava kriitikaga Iraani välispoliitika mõnede aspektide suhtes, seab Trumpi soovimatus neid probleeme allkirjastatud leppe raames lahendada USA diplomaatilise autoriteedi löögi alla.

Eurooplased leiavad, et valimisi teistes riikides mõjutab hoopis USA, mitte Venemaa >>

"Me nõrgestame oma positsioone ja isoleerime end," ütles Wendy Sherman.

"See seab löögi alla meie suhted teiste riikidega, meie korralikkuse, meie reputatsiooni," lisas ta, "see on meie presidendi poolt äärmiselt läbimõtlematu samm."

Presidendi endine vanemnõunik ja Valge maja Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkonna küsimuste koordinaator Robert Malley märkis, et Iraanilt on võimalik uusi järeleandmisi saavutada vaid Teheraniga diplomaatilisel tasandil koostegutsemise, mitte keeldumisega endale lepinguga võetud kohustuste täitmisest.

Tema sõnul kardab ta, et Trumpi katsed taganeda lepingust, vaatamata Iraani valmisolekule lepingut täita ja Trumpi meeskonna toetusele, viivad selleni, et USA president kaotab praeguseks Teherani üle saavutatud mõjuvõimu.

Trump langetas ajaloolise otsuse aga ei öelnud, millise nimelt >>

"Me ei suutnud muuta Iraani käitumist regioonis, me ei suutnud muuta Iraani käitumist tuumavaldkonnas kuni 2015. aastani, mil allkirjastati lepe, mida USA administratsioon nüüd, ilma igasuguse põhjuseta kahtluse alla seab," märkis Malley.

"Meil on tegemist administratsiooniga, mis püüab kõigest väest USA presidendi otsusele ratsionaalseid põhjendusi leida," lisas ta.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
tuumalepe, poliitika, liitlased, Donald Trump, Iraan, USA, Venemaa

Peamised teemad