17:25 08. August 2020
Kuula otse
  • USD1.1817
  • RUB86.9753
Poliitika
lühendatud link
7830

Vastuseks "vene häkkerite" ja Donald Trumpi USA-vastase koostoimimise uurimisele, aga ka meedias järgnenud poriloopimisele USA presidendi pihta korraldasid Trumpi pooldajad FBI-s meedia sümmeetrilise vasturünnaku

Ivan Danilov, blogi Crimson Alter autor

Ameerika meediakanalid teatavad tervest rügemendist Putini agentidest ja nüüd võib täheldada USA poliitilise elu totaalset "ukrainastamist", kus poliitiline võitlus päädib vastastikuste süüdistustega salajases tegevuses Kremli heaks. Kui kõiki süüdistusi, mis USA meedias ringlevad, tõe pähe võtta, tuleb tunnistada, et 2016. aasta presidendivalimistes ei osalenud mitte kaks  presidendikandidaati, vaid "agent Trump" ja "agent Clinton".

Vastuseks "vene häkkerite" ja Donald Trumpi USA-vastase koostöö uurimisele, aga ka meedias järgnenud poriloopimisele USA presidendi pihta korraldasid Trumpi pooldajad FBI-s sümmeetrilise vasturünnaku meedias. Nüüd juba süüdistatakse ka Hillary Clintonit selles, et tema heategevusfond oli vahelüliks "Venemaa musta raha" ülekandmisel ning aitas seega kaudselt kaasa altkäemaksudele ja väljapressimistele, mis olid suunatud USA tuumatööstuses Venemaa majandushuvide edendamisele. Tähelepanu väärib asjaolu, et süüdistused levivad auväärsetes meediaväljaannetes nagu The Hill ja Newsweek osundusega FBI juurdlusele, mille Obama administratsioon olevat väidetavalt kalevi alla pannud.

See, milles Vene poolt süüdistatakse, osutub sedavõrd tavatuks, et tundub olevat asjakohane esitada tõlge väljaande The Hill artikli põhiteesidest, millest kõnealune skandaal õigupoolest alguse saigi:

"Valitsuse dokumendid kinnitavad, et enne seda, kui Obama administratsioon kiitis heaks vastuolulise tehingu, mis 2010. aastal andis Moskvale kontrolli olulise osa USA uraani üle, kogus FBI tõsiseid tõendeid selle kohta, et Venemaa tuumatööstuse ametnikud tegelesid pistisevõtmise, äraostmise, väljapressimise ja rahapesuga eesmärgiga arendada USA-s Vladimir Putini tuumaenergeetika-alast äritegevust. FBI uurijad said kätte pealtnägijate tunnnistusi, mida dokumendid kinnitavad, sellest, et Venemaa ametnikud on läkitanud miljoneid dollareid USA-sse endise presidendi Bill Clintoni fondi ajal, mil riigisekretär Hillary Clinton töötas riigiametis, mis langetas Moskvale kasulikke otsuseid, teatavad The Hilli allikad."

Tõepoolest, praegu on näha ajakirjanduses tolle vana skandaali uuesti ülesnoppimist, mida Trump kasutas Clintoni vastu juba 2016. aastal, kuid siis ei olnud nn trumpistidel üht olulist koostisosa – nende käsutuses ei olnud FBI juurdlusdokumente, kuid nüüd on need dokumendid olemas. Tõenäoliselt oli neid Clintonit ja Obama andministratsiooni tervikuna süüdistada võimaldavaid dokumente tutvustatud Trumpi pooldajatele, kes töötavad FBI-s – eriteenistuses, mida juba ammu nimetatakse Trumplandiks.

See ei tähenda, et kinnitused, mis neis dokumentides sisalduvad, ka tegelikkusele vastavad. Seda enam ei saa tugineda FBI allikate tunnistustele, sest kõik me mäletame, mida kujutasid endast näiteks "pealtnägijate tunnistused" Venemaa dopinguskandaalis. Aga Trumpil polegi tarvis, et süüdistused tõele vastaksid, vaja on vaid head ettekäänet selleks, et tasandada infovooge ja vähendada tolle teema toksilisust, mis puudutab tema väidetavat koostööd müütiliste "vene häkkeritega", kes justkui olevat taganud tema valitukssaamise.

Vaatamata sellele, et ameeriklaste meediaväljanded on enamjaolt Clintoni poolel, siis lihtsalt maha vaikida või skandaalituulest pääseda enam ei õnnestu. Nagu The Hill teatab, on USA Senati õiguskomisjon juba alustanud süüdistuste põhjalikku uurimist ja oodata on, et komisjoni esimees, vabariiklane Chuck Grassley asub Senati järgmistel kuulamistel, mis toimuvad juba sel nädalal, USA peaprokurörilt Jeff Sessionsilt ametlikult samalaadseid samme nõudma.

Trumpile on lisaboonuseks see, et too korruptsiooniskandaal puudutab kaudselt eriprokurör Muellerit, kes juhib Trumpi Moskva-sidemete uurimist. Trumpi poolehoidjate versiooni kohaselt pani just Mueller FBI-s töötades "Venemaa korruptsiooniga USA tuumatööstuses" seotud uurimise kalevi alla.

Mis võiks olla Trumpi jaoks magusam kui kuulutada oma peamine süüdistaja otseselt Venemaaga seotud kuritegude kaasosaliseks?

Selle skandaalse loo vahetulemusena võib kujuneda paradoksaalne olukord. Senati uurimise alla võivad samaaegselt sattuda mõlemad USA presidendikandidaadid ja on oht, et kõige tundlikum osa USA avalikkusest usub seda, et kogu ameeriklaste poliitiline kiht on läbinisti korrumpeerunud ning töötab Venemaa presidendi heaks. Muidugi on USA meedia vihjed sellele, et Vladimir Putinil on "USA-s äritegevus tuumaenergeetika valdkonnas" ja see äri õitseb tänu protežeerimisele Hillary Clintoni ja Obama administratsiooni poolt, ilmselge jama, ning see on arusaadav vene lugejale, kuid sugugi mitte ilmne statistiliselt keskmisele ameeriklasele, kes süüdistuse üksikasjadesse süvenema ei hakka.

Clintoni jaoks seisneb kogu selle loo põhiprobleem selles, et tal on võimatu eitada perekonna fondi saabunud laekumisi, mis tõesti võisid mõningaid tema otsuseid mõjutada. Kuni selleni, kui USA Riigidepartemang ametlikult nõustus Kanada ettevõtte Uranium One ostu-müügitehinguga, tänu millele Rosatom sai kontrolli 20% USA uraanitoodangu üle, sai Clintoni fond 2,35 miljonit dollarit, kuid see raha ei tulnud mitte Rosatomilt, vaid ettevõtte Uranium One kanadalastest omanikelt. Kui nendes tegevustes sihikindlalt kurja tagamõtet otsida, siis on ainsaks loogilisels seletuseks Kanada poole katse tasuda omamoodi "riigimaks koostöö eest Venemaaga" ja tagada endale võimalus sooritada tehing, mida USA diplomadid oleks võinud poliitilistel põhjustel torpedeerida. Ent USA ajakirjanike ja poliitikute käes muutub see tüüpiline näide läänelikust lobitööst Kanada ettevõtte esituses vaat et ilmatuma ulatusega vandenõuks ja tõenduseks sellest, et Clintoni ajajärgu Riigidepatemang vaatas Barack Obama administratsiooni ja FBI juhtkonna jäägitul kaasabil läbi sõrmede Venemaa katsetele õõnestada USA rahvuslikku julgeolekut.

Nii kummaline kui see ka pole, on kogu see skandaal väga kasulik Venemaale. Igasugune propagandistlik teema, mis on viidud absurdini, kaotab oma jõudu ja jäetakse ajapikku kasutusest kõrvale. Süüdistus Kremli kasuks töötamises on hea PR-võte täpselt seniajani, kuni neid oletatavaid agente on vähe ja mõte konkreetse USA poliitiku võimalikust koostööst Putiniga põhjustab iseenesest auditooriumis hirmu ja šokiseisundi. Aga kui järjekordne raund sedasorti süüdistusi hakkab esile kutsuma tüdimust ja naeru, tuleb Washingtoni PR-gurudel midagi uuemat välja mõelda ja suunata kuulajaskonna tähelepanu teistele probleemidele ning õnnistuseks USA-s neid jätkub, mille hulgast valida – alates rassilistest konfliktidest ja lõpetades majanduslike muredega, aga ka Põhja-Korea ja Iraani tuumaohuga.

Kui see ühiskondliku ja poliitilise tähelepanu fookusevahetus lõpuks teoks saab, tekib teatud võimalus Venemaa–USA suhete teema enese mürgisuse vähendamiseks ja ilmub pisutine võimaluste aken selleks, et proovida mõnedes tähtsaimates rahvusvaheliste suhete küsimustes kokkuleppele kõuda. Selle hetkeni aga tasub meil katsuda ammutada maksimumi selle riigi kuvandist, kes on suutnud soetada endale kaasabi USA riigisekretäri poolt, tagada FBI juhtkonna vaikimise ning seejärel valida USA presidendi kõigest 10 000 dollari eest. Mida tugevamalt need müüdid ameeriklaste meediat edendavad, seda nõrgemana paistab USA tema oma liitlaste silmis ja seda ahvatlevam paistab tema koostöö Venemaaga.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
FBI, Donald Trump, Hillary Clinton, Vladimir Putin, USA, Venemaa

Peamised teemad