15:43 20. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1172
  • RUB72.1926
Eesti poliitilised parteid

"Suure mängu" lävel

© Sputnik /
Poliitika
lühendatud link
KOV volikogu valimised 2017 (127)
6330

Poliitikud, kes veel eile sotsiaalvõrgustikke lubadustega üle ujutasid, on järsku vakka jäänud, analüüsides saadud tulemusi "suure mängu" lävel

Nikolai Filonov

Tõepoolest on, mille üle mõelda. Keskerakondlaste üle kogu Tallinna ülesriputatud tänuplakatid osutavad väliselt muidugi sellele, et linnas on kõik stabiilne, kuid ega politoloogid ilmaaegu tähelda, et ühtede valimiste lõppemine tähendab otsekohe järgmiste algust. Järgmisena aga on meil järjekorras parlamendivalimised, ja need on kohalikest hoopis erineva iseloomuga.

Keskerakond otsustas Tallinna valitseda üksinda >> 

Reeglid muutuvad

Esiteks, parlamendivalimistel saavad hääletada ainult Eesti kodanikud, mis tähendab, et sedavõrd kaaluka venekeelse valijaskonna toetusega, nagu pälviti kohalikel valimistel, võitjaks tulnud Keskerakond arvestada ei saa. Ning teiseks, järjekordne valimisaktiivsuse langus kohalikel valimistel näitab, et väga paljudele pole ükski olemasolevatest poliitilistest jõududest meelepärane ja nemad hoidusid teadlikult hääletamisest kõrvale, lastes kõigel isevoolu kulgeda. Milleks nende poolt hääletada, keda sa ei usalda?

Muidugimõista läks keegi ka teist teed, minnes hääletama konkreetsete isikute poolt sõltumata sellest, millisesse erakonda nad kuuluvad. Seda võib tõdeda näiteks IRL-i liikme Viktoria Ladõnskaja või reformierakondlase Deniss Boroditši poolt kogutud häälte puhul. Nende esindatud erakondade programmid lähevad ilmselgelt lahku venekeelse valija huvidest, ent oletada, et nende poolt hääletavad põhiliselt eestlased, ei luba poliitikute personaalsed valimiskampaaniad, mis pidasid silmas nimelt venekeelseid valijaid. Kuid isikutena on need avaliku elu tegelased valijatele igati sümpaatsed ning seetõttu kogusidki nad päris palju hääli. Aga nagu möödunud valimiste tulemustest näha, siis kandidaatide suhtes isikupõhine hääletamine üldpilti ei paranda. Isegi kui selleks kandidaadiks on Edgar Savisaar.

Bagdadis on kõik rahulik… ja Tallinnas samuti >>

Taavi Rõivas kaotas skandaali tõttu valimispäeval 600 häält
© Sputnik / Вадим Анцупов

Protsess läks käima

Kusjuures näib, et nimelt Savisaarel õnnestus ilmselt viimast korda oma poliitilises karjääris käivitada uute poliitiliste koosluste moodustamise protsess. Ning siin ei mängi mingit rolli see, et tema juhitud nimekiri ei kogunud Tallinna linnavolikokku pääsemiseks piisavalt hääli. Selle nimekirja teke ise, nagu ka teiste valimisliitude kujunemine Tallinnas kõneleb sellest, et poliitiliselt aktiivsete inimeste hulk, kes olemasolevatesse erakondadesse ei kuulu, läheneb kriitilisele tähisele, millest alates hakkavad poliitilisele areenile kerkima hoopis uued erakonnad, kes osutuvad täiesti suutelisteks parlamendi praegu olemasolevat koosseisu tulevikus tublisti pigistama.

Seniajani on Eesti uuemas poliitilises ajaloos suutnud uudsusefekti täiel määral ära kasutada ainult Res Publica, kes suhteliselt lühikese ajaga muutus nooruslikust ühiskondlikust organisatsioonist parlamendivalimised võitnud täisväärtuslikuks parteiks. Loomulikult ei suutnud see partei päris iseseisva jõuna pinnal püsida, liitudes ühega eelnevalt eksisteerinud erakondadest, kuid tõsiasja protestimeeleoludel põhinenud valimisvõidust ei saa temalt ära võtta.

Poliithiiglaste viimane võimalus >>

Kui palju tuleb protestierakondi?
Edgar Savisaar ja Urmas Sõõrumaa
© Sputnik / Вадим Анцупов

Nüüd ootavad paljud politoloogid Res Publica 2 tulekut. Või koguni mitut protestierakonda. Üks neist võib täiesti välja kasvada Urmas Sõõrumaa valimisliidust Tegus Tallinn kõrvuti Keskerakonnast koos Savisaarega lahkunud tegelastega (kusjuures "raudset" Savisaart ennast selles parteis kõige tõenäolisemalt enam ei ole), teine ühendab tegelasi Tallinna Vaba Kodaniku ja Metroolinna nimekirjadest.

"Vanadest" erakondadest, kes ei ole või on vähesel määral praegu Riigikogus esindatud, suudavad protestimeeleolusid ilmselt ära kasutada EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), erakond Eestimaa Rohelised ja piisava rahastuse korral venekeelne Vasakpartei.

Milliseks kujuneb erinevate jõudude vahekord tulevases parlamendis, seda ei võta loomulikult keegi ennustada. Aga juba on selge, et 15. oktoobril on "suur mäng" Eesti poliitilisel maastikul alles alanud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Tagid:
analüütika, mäng, valimised, poliitika, KOV, EKRE, Erakond Eestimaa Rohelised, IRL, Tegus Tallinn, Keskerakond, Edgar Savisaar, Eesti

Peamised teemad