01:05 18. November 2017
Tallinn+ 5°C
Kuula otse
Krimm

ÜRO-s toimunud hääletamine Krimmi teemal näitas, et Venemaal on liitlasi

© Sputnik / Сергей Мальгавко
Poliitika
lühendatud link
32 0 0

ÜRO Peaassamblee komitee võttis vastu otsuse inimõiguste olukorrast Krimmis. Politoloog Grigori Trofimtšuk juhtis Sputniku raadiosaates tähelepanu riikide hulgale, kes hääletasid vastu või jäid erapooletuks

TALLINN, 15. november — Sputnik. Ukraina resolutsiooni eelnõu inimõiguste olukorrast Krimmis anti üle ÜRO Peaassambleele. Dokument, mis esitab terve rea soovitusi Venemaa poolele, võeti ÜRO Peaassamblee kolmanda, sotsiaalsete, kultuuriliste ja humanitaarküsimuste komitee poolt 14. novembril vastu, edastab RIA Novosti.

Venemaa nõudis välja selle dokumendi kohta tehtud avalduste tulemused.

Ukraina resolutsiooni eelnõu poolt hääletas 71 riiki, 25 riiki olid vastu ja veel 77 jäid erapooletuks.

Enamik Euroopa riike ja USA hääletasid dokumendi poolt. Vastu olid Venemaa, Hiina, India, Serbia, Armeenia, Kuuba, Iraan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Valgevene ja mitmed teised riigid.

Resolutsioon "Inimõiguste olukord Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastopolis" oli eelnõuna esitatud Ukraina poolt, selle kaasautoritena astus esile ligi 40 riiki, sealhulgas Suurbritannia, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, USA, Soome, Prantsusmaa ja Eesti.

Rein Müllerson Krimmis: unipolaarse maailma ajastu on lõppenud>>

Resolutsiooni eelnõu "mõistab hukka seaduserikkumised, inimõiguste rikkumised ja diskrimineerivad meetmed ajutiselt okupeeritud Krimmi elanike suhtes."

Komitee istungil võttis sõna Ukraina asevälisminister Sergei Kislitsa, kes teatas, et olukord poolsaarel "muutub üha halvemaks" ja "inimesed elavad hirmus, et neid nimetatakse ekstremistideks, terroristideks või Ukraina spioonideks ja pannakse vangi". Ta nimetas ühtlasi seda dokumenti "diplomaatiliseks, poliitiliseks ja seaduslikuks mehhanismiks, millega Ukraina kindlustab oma kohustuste täitmist."

Venemaa missiooni esindaja ÜRO juures, Venemaa välisministeeriumi humanitaarkoostöö ja inimõiguste osakonna direktor Anatoli Viktorov omakorda kritiseeris Ukraina võimude seisukohta. Tema hinnangul püüab Ukraina selle resolutsiooni eelnõu abil leida lahendust oma poliitilistele ülesannetele.

"Põhiline eesmärk on ilmselge – kõne all ei ole mitte mure inimõiguste pärast, vaid üks lüli Ukraina lootusetutes jõupingutuste ahelas, et üritada mis tahes viisil Krimmi staatust muuta," teatas ta.

Viktorov märkis, et dokumendi autorid kirjeldavad olukorda poolsaarel otsekui mingi relvastatud konfliktina.

"Kas seda ei tehta mitte selleks, et proovida luua pseudojuriidilisi õigustusi sõjalisteks provokatsioonideks ja avantüürideks? Need, kes antud eelnõu toetavad, soodustavad sellega Kiievi äärmiselt ohtlikke fantaasiaid ja jagavad vastutust nende võimalike tagajärgede eest," rõhutas Venemaa diplomaat.

Oodata on, et see eelnõu võetakse menetlemisele Peaassamblee käesoleva, 72. istungjärgu plenaaristungil.

Teadusuuringute toetusfondi Euraasia Ideede Töötuba ekspertnõukogu esimees politoloog Grigori Trofimtšuk märkis Sputniku raadiosaates, et sellise resolutsiooni ilmumises ÜRO päevakorda ei ole iseenesest midagi üllatavat. Ta juhtis tähelepanu nende riikide hulgale, kes hääletasid vastu või jäid erapooletuks.

"Kommisõda" — Kiiev kiskleb uljalt Moskvaga>>

"Krimmi teemadel Venemaa-vastase resolutsiooni ilmumises sensatsiooni ei ole. Teistsuguse sisuga resolutsioonid võivad ilmuda ainult teatud sügavate muutuste tulemusena, millega kõik maailmas lõplikult omadele kohtadele asetatakse. Venemaad peab lohutama see, et enne sääraseid maailmas asetleidvaid muutusi olukorras, mis vältimatult järgnevad, on tal olemas liitlased ja Krimmi puudutav resolutsioon on seda selgesti näidanud. Nendeks on Hiina, India, Kasahstan ja terve rida teisi riike. Tahaksin märkida, et hääletamisel erapooletuks jäänuid oli rohkem kui poolthääletanuid. Ja see kõneleb paljustki. Mis aga puudutab vastuvõetud dokumendi sisu inimõiguste rikkumistest antud territooriumil, siis korrakohaselt saab niisuguseid süüdistusi esitada ainult see, kes ise on selles suhtes laitmatu, kuid selliseid riike ei ole," ütles Grigori Trofimtšuk.

Krimm ühines Venemaaga pärast Ukraina riigipööret korraldatud referendumi tulemuste põhjal. Poolsaare Venemaa Föderatsiooni koosseisu astumise poolt hääletas 96,77 protsenti Krimmi Vabariigi valijatest ja 95,6 protsenti Sevastopoli valijaskonnast.

Tagid:
ÜRO, Krimm

Peamised teemad