20:26 18. Detsember 2017
Tallinn+ 0°C
Kuula otse
Illustreeriv foto

USA: Miks on venelased kättemaksuhimulised?

© Pixabay
Poliitika
lühendatud link
Irina Alksnis
Meedialahingud (132)
12460

Ajalooliselt on Lääne veendumus oma õigsuses, eksimatuses ja moraalses üleolekus olnud tema väga tugevaks küljeks

Irina Alksnis agentuurile RIA Novosti

Nägu ütleb tuntud kõnekäänd "džentelmenid järgivad mängus alati reegleid, kui džentelmen reeglite järgi mängides aga enam ei võida, siis ta lihtsalt muudab reegleid".

Ajalooliselt on Lääne veendumus oma õigsuses, eksimatuses ja moraalses üleolekus olnud tema väga tugevaks küljeks. Selline aplomb avaldab muljet, eriti kui sa ise kipud kahtlema ega ole alati oma otsuste õigsuses veendunud. Just see Lääne omadus tagas talle tänapäeva maailmas seni vaieldamatu ja absoluutse moraalse ja ideoloogilise liidri staatuse, mis konkurendid edukalt alistas.

Kuid praegused Vene-Ameerika (ja laiemalt Vene-Lääne) meedia välisagentide konflikti ümber toimuvad sündmused näitavad ilmekalt, et džentelmenide harjumused võivad juhtumisi külge hakata ka vastaspoolele, kellel ei lasta saatuse määrajate kõrgemasse kasti pääseda.

Tulemuseks ei ole isegi mitte niivõrd valulik, kuivõrd esimese poole siiras protsessi mittemõistmine ja sel põhjusel tekkiv imestav reaktsioon.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov
© Sputnik / Григорий Сысоев

USA Riigidepartemangu ametlik esindaja kommenteeris, et Venemaa ei tõlgenda Ameerika seadust välisagentide registreerimise kohta (FARA) õigesti. See akt ei takista informatsiooni levitamist ja seda ei kasutata poliitiliste õiguste piiramiseks, vaid selle eesmärgiks on eranditult läbipaistvuse suurendamine.

Ametniku sõnul "ei takista FARA sõnavabadust, ei reguleeri levitatava informatsiooni sisu, ei piira agentidel lobitegevust ega informatsiooni avaldamist".

Ameerika partnerid otsustasid pisut muuta reegleid ja nii sattus seaduse mõjualasse Ameerika koorekihti üha rohkem ärritav ja nende poolt ohuna käsitletav (mis on kahtlemata meelitav) Venemaa meedia. See on normaalne: džentelmen ei võida enam endiste reeglite järgi mängides, järelikult on aeg neid muuta, oma huvides loomulikult.

Aga see, et Venemaa vastab samaga, häirib ja tekitab mitte ainult rahulolematust, vaid ka siirast arusaamatust: miks te seda teete? Teil ei ole selleks õigust, õigus käigu pealt oma huvides reegleid muuta on ainult ja eranditult meil.

Siiras – ja tänu talle selle eest – senaator John McCain räägib sellest väga otsekoheselt. Tema arvates ei saa telekanalit RT võrrelda Venemaal töötavate Ameerika meediaväljaannetega, sest Venemaa ajakirjanikud on propaganda tööriistaks, "kes moonutavad tõde, levitavad valet ja püüavad kukutada demokraatlikke valitsusi selleks, et peale surude Kremli agendat. Lääne ajakirjanikud aga võitlevad tõe eest, paljastavad valet ja võtavad valitsusi vastutusele".

Faktiliselt on kogu see lugu ammune ja hästituntud klassikaline määratlus vahetegemisest salakuulajate ja luurajate vahel.

Ja polekski midagi hullu, kui poleks üht pisukest probleemi: Lääs on tõepoolest unustanud, et seda mängu võivad mängida mõlemad pooled. Seega Venemaa, kes on käitunud parima Lääne praktika kohaselt, mille tulemusena juba korrigeeriti Venemaa seadust ning selleks volitatud justiitsministeerium saatis isegi üheksale meediaväljaandele teatised välja, võimalusest tunnistada nad välisagentideks, paistab USA ja Euroopa silmis mitte nende suhtes vastastikuse põhimõttest lähtuva riigi, vaid reeglite rikkujana, kes maailma alustalasid raputab.

Sputnik Eesti ennustas õigesti Tallinna poolmaratoni võitja
© Sputnik / Александра Черняк, Андрей Петров

Nende täiesti siira veendumuse kohaselt seisnevadki maailma alused selles, et ainult Läänel on õigus kohut mõista ja etenduse käigus reegleid muuta, ja vaid nende argumentatsioon on õige ja kehtib tingimusteta kõikide teistele, vaid tema on absoluutne ja ainuvõimalik moraalne autoriteet, mis on õigustatud otsustama, mis on meedia, mis aga vaenuriigi propaganda.

Kuid peaprobleem ei olegi ehk isegi mitte selles, et USA-l ja tema esindajatel domineerivad sellised veendumused. Kõige tõsisem probleem seisneb selles, et need veendumused säilivad isegi vaatamata maailmas viimastel aastatel toimunud mastaapsetele ja ilmselgetele muudatustele, mis peaksid, nagu tundub, viima oma vaadete möödapääsmatu korrigeerimiseni ja sobitumiseni uute reaalsustega.

Venemaa ja Ameerika tüli meedia pärast on laias laastus tühiasi, kõigest veel üks kivi (ja isegi mitte eriti suur), mis viimase paarikümne aasta jooksul püstitatud globaalse poliitilise süsteemi majast välja lüüakse. Mõlema riigi tegevused antud küsimuses fikseerivad vaid maailmas toimunud muudatusi.

Mingit vältimatust selles konfliktis polnud. Kuid see, et Ühendriigid otsustasid selle algatada, suutmata endiselt mõista toimuvate globaalsete muudatuste sügavust, mis pealegi oleks äärepealt andnud hoobi tema enda peamise rahvusliku uhkuse objekti — meediavabaduse – pihta, annab alust mitte just eriti optimistlikeks prognoosideks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Meedialahingud (132)
Tagid:
Sputnik, RT, Margarita Simonjan, Venemaa, USA

Peamised teemad