17:37 19. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1077
  • RUB70.6272
Venemaa president Vladimir Putin nõudis ettevõtetelt (nende omandivormist sõltumata), et nad oleksid lühikese aja jooksul võimelised ümber orienteeruma riigikaitseotstarbelise toodangu väljalaskmiseks.

Ole valmis! Putin majanduse üleviimisest sõjaaja rööbastele

© Sputnik / Мурад Оруджев
Poliitika
lühendatud link
25454

Venemaa presidendi põhisõnum on poliitilis-diplomaatiline: eesmärgiks on näidata Läänele, et Venemaa arvestab suhete edasise halvenemisega, kuid Moskva ei karda šantaaži ja on valmis sündmuste mistahes arenguks, mõtiskleb RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Rostislav Ištšenko, RIA "Rossija Segodnja" vaatleja

Riigi sõjatööstuse küsimustele pühendatud nõupidamisel nõudis Venemaa president Vladimir Putin ettevõtetelt (nende omandivormist sõltumata), et nad oleksid lühikese aja jooksul võimelised ümber orienteeruma riigikaitseotstarbelise toodangu väljalaskmiseks. Venemaa majanduselt nõutakse mitte ainult nõukogude skeemi juurde tagasipöördumist, kus praktiliselt igal ettevõttel oli kahesugune otstarve ja ta pidi "eriolukorras" oma töö kiiresti ümber korraldama relvade ja laskemoona tootmiseks, vaid looma ka reservtootmisvõimsused vajadusel vägede ümberpaigutamise tagamiseks ja toodangumahu kiireks suurendamiseks.

Millal Venemaaga sõjaks läheb? Esivanemate hinged ei anna Eestile rahu >>

Venemaa territoorium on tohutu ja sõjavägi on viimasel aastakümnendil pidevalt harjutanud väegrupeeringutele püstitatud ülesannete täitmist mistahes suundades. Kui vaid 20% riigi elanikkonnast elab teisel pool Uraale, see tähendab 75%-l riigi territooriumist, siis on selge, et vägede paigutamiseks vajalik taristu on paremini välja arendatud just riigi Euroopa-osas. Oht riigi julgeolekule võib tekkida aga igal pool.

Kaug-Ida on sellest seisukohast traditsiooniliselt probleemne piirkond. Kommunikatsioone on seal vähe, need on välja venitatud suurtele vahemaadele ja hoida seal pidevalt suuri väegrupeeringuid on nii kallis, kui ka mõttetu. Seejuures tuleb aga ohu korral tagada võimalus seal sõjalisi võimekusi luua ja nende toetus tagada, sealhulgas arendada kohapeal välja vajalik remondi- ja (osaliselt) tootmisbaas, et kaugelt tuleks juurde transportida vaid minimaalselt hädavajalikke ressursse.

Mida arvatakse Venemaal NATO tohutust eelarvest >>

Kuid Venemaa relvajõudude mobilisatsioonivõimekuse laiendamise vajadus ei ole tekkinud iseenesest, aktuaalsest poliitilisest olukorrast sõltumatult. Seda enam, et presidendi avaldus oli tehtud maksimaalset vastukaja tekitaval viisil. On selge, et see sõnum oli suunatud eelkõige meie partneritele raja taga.

Viimase kolme-nelja aasta jooksul, alates Ukraina kriisi puhkemisest, on Ida-Euroopas ja Balti riikides suurendati oluliselt NATO grupeeringut. Poolas, Tšehhis ja Rumeenias rajatakse raketitõrjealasid. Balti riikidesse paigutati kolm raskerelvastatud NATO pataljoni. Praegu tegeldakse aktiivselt alliansi jõudude suurendamisega Balti riikides kuni seitsme pataljonini, potentsiaaliga sõjalist kohalolekut jätkuvalt suurendada.

USA-st on Euroopasse toodud terve soomusdiviis, väiksematest üksustest rääkimata. Võimas õhutõrjevihmavari peab tagama grupeeringu stabiilsuse isegi maaväejõudude koosseisu suurendamata. NATO eesmärk on ilmne – lahendada Balti platsdarmi sõjalise taristu väljaarendamise probleem, misjärel see muutuks tõepoolest sõjaliseks ohuks Venemaale.

Õppused "Zapad 2017", samuti Venemaa läänepiirkondadesse ühe uue armee- ja kolme diviisistaabi moodustamine annavad tunnistust, et Moskva suhtub potentsiaalsesse ohtu sellelt suunalt täie tõsidusega.

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri >>

Tuleb aru saada, et sõjalise konflikti puhkedes pole ükski riik võimeline kaasaegsete tankide, sõjalennukite ja —laevade tootmist kiiresti suurendama. Asi pole isegi võimsuste puudumises, vaid kaasaegsa sõjatehnika keerukuses, mis välistab selle masstootmise. Seejuures on Süüria ja Ukraina sõjaliste konfliktide kogemus näidanud, et isegi Kiievi ja Damaskuse poollagunenud sõjatööstus saab madala intensiivsusega relvakonflikti korral soomus- ja lennuväetehnika remondi ning suurtükiväegrupeeringu lahinguseisundis hoidmisega hakkama.

Illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Viimaste aastakümnete sõjaliste konfliktide kogemusest tuleneb, et aasta-paari sõjategevuse puhkemisele järgneva aastaga hakkavad sõjaväeladudesse kogutud tagavaraosade, laske- ja lahingumoona, vormiriietuse, kütuse- ja määrdeainete, individuaalsete kaitsevahendite, transpordivahendite ja erivahendite, nagu sihikud, soojusvaatlusseadmed, suurtükiradarid jne varud ammenduma.

Kui Vladimir Putin räägib vajadusest tõsta järsult ettevõtete võimekust üle minna sõjaaja rööbastele, peetakse silmas relvajõudude varustamist kulumaterjalide, tagamist remondivõimekuse, samuti mobiilsusega. Viimane on Venemaa tingimustes eriti tähtis – sõjaline vastasseis Läänega saab igal juhul toimuma kahel teineteisest eraldatud lahingutandril (Kaug-Ida ja Põhjapiirkond) samuti eksklaavides (Kaliningrad, Krimm), mis sõjalise arengustsenaariumi edenedes võivad osutuda riigi mandriosast äralõigatuks.

Milliseks kujuneb NATO ja Venemaa sõda Baltimaades >>

Samal ajal on presidendi avalduse põhiraskus siiski poliitilis-diplomaatiline. Selle eesmärk on demonstreerida Läänele, et Venemaa arvestab suhete edasise halvenemise võimalusega (mida pidevalt rõhutavad McCaini ja Clintoni taolised Ameerika globalistid), kuni sinnamaani välja, et Lääne eliit kaotab toimuvate protsesside üle kontrolli ja viljeleb sõjalise konfliktiga šantažeerimise poliitikat. Moskva šantažeerijaid ei karda ning on valmis sündmuste mistahes arenguks.

Nõukogude ajast jäänud mastirida, illustratiivne foto
© Sputnik / Alexey Kudenko

Sellise poliitiline demonstratsioon peaks tulipäid erinevates maailma pealinnades jahutama ja sundima oma ebaadekvaatse poliitika tagajärgede üle järele mõtlema mitte ainult Ameerika eliiti, vaid ka nende Euroopa partereid (nii EL juhtivaid riike — Prantsusmaad ja Saksamaad, kui ka oma riikide territooriume meelsasti Ameerika sõjaväebaasideks pakkuvaid Ida-Euroopa limitroofe).

Putin saadab selge signaali, et vastuseks ründegrupeeringute loomisele ja suurendamisele Venemaa piiridel saab olema Venemaa kaitsevõime ennetav tugevdamine ja jõu projitseerimine piirkondadele, kust lähtub oht riigi julgeolekule.

Et partnerid ei raiskaks liigselt raha relvastusele, nagunii tuleb kunagi relvastust vähendama hakata. Inimkonna saatusega on parem mitte mängida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
sõjaline, analüütika, relvajõud, signaal, poliitika, eriolukord, relvastus, tootmine, majandus, ettevõte, NATO, Vladimir Putin, Balti riigid, USA, Venemaa

Peamised teemad