00:37 17. Detsember 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Brüsselis kõlas kriitikat Eestimaa venelaste olukorra kohta, illustratiivne foto

Brüsselis kõlas kriitikat Eestimaa venelaste olukorra kohta

© Sputnik / Вадим Анцупов
Poliitika
lühendatud link
54 0 0

Brüsselis toimunud inimõiguslaste ja Euroopa Parlamendi esindajate kohtumisel anti ülevaade Eesti riigi poliitikast venekeelse rahvastikuosa suhtes

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu (FUEN) ja EL-i piirkondade komisjoni (Euroopa Parlament) 30. novembrist 1. detsembrini toimunud istungil ei saadud läbi Eestis elava vene vähemusrahvuse seisundi kritiseerimiseta. Ülevaatega olukorrast esines MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse liige Dmitri Suhhhoroslov, teatab organisatsiooni pressiteenistus.

Aasta kodanik annaks halli passi omanikele kodakondsuse >>

Eriti teravdatult osutas ta tähelepanu massilise kodakondsusetuse probleemile. Suhhoroslovi sõnul on Eesti võimud esimesest hetkest peale taasiseseisvumist 1991. aastal ajanud "teadlikku poliitikat venelaste kõrvaletõrjumiseks riigi juhtimisest", mis ongi viinud praeguse olukorrani kodakondsuse ja inimõiguste valdkonnas.

"Millisest vene rahvusvähemuse arvessevõtmisest võib juttugi olla, kui Eesti poliitikute jaoks ei ole meie suurelt jaolt valijad?" märkis ta oma ettekandes.

Suhhoroslov rõhutas ühtlasi, et Eesti võimuladvik ei taha lahendada probleemi hallide passidega, kuna ei soovi võimu kaotada. Sest kui praegused "hallipassimehed" saavad hääleõiguse, siis tuleb paljudel riigi poliitilisest "tipust" lahkuda "ning allesjäänutel vene elanikkonna arvamust arvestama hakata.

Hirm vene vähemuse ees >>

Seda nad muidugi ei taha. See selgitab, mispärast Eesti võimud seniajani ei soostu dialoogi pidama ega arvesta vene rahvusvähemuse arvamust," lausus MTÜ Vene Kool Eestis esindaja.

Ilma hääleõiguseta
Ukraina palub Eestilt abi pronkssõduri küsimuses
© Sputnik / Ангелина Мандрыка

Massilise kodakondsusetuse probleem Eestis ulatub juurtega 1992. aastasse, mil võeti vastu Eesti kodakondsusseadus. Selle kohaselt said õiguse Eesti Vabariigi kodakondsusele ainult need, kes olid Eesti kodanikud kuni 1940. aastani, ja nende järeltulijad.

Kõigi teiste endise Eesti NSV elanike puhul oli Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks nõutav sooritada eksam eesti keele oskuse ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise kohta.

Oota nats >>

Niiviisi tekkis olukord, kus käesoleval ajal on ligikaudu 15% Eesti elanikest kas üldse ilma kodakondsuseta või on teiste riikide, esmajoones naaberriigi Venemaa Föderatsiooni kodanikud. ÜRO, Euroopa Nõukogu ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on Eesti puhul korduvalt juhtinud tähelepanu niisuguse olukorra ebanormaalsusele.

Maaeluminister vastas arupärimisele kakskeelsuse kohta >>

Tagid:
inimõigused, kodakondsuseta, rahvastik, vene keel, venelased, FUEN, Euroopa Parlament, Dmitri Suhhhoroslov, Brüssel, Eesti

Peamised teemad

  • Illustreeriv foto

    Infotehnoloogia ekspert ja portaali geenius.ee peatoimetaja Hendrik Roonemaa soovitab kõigil Eesti inimestel oma internetiparoolid kiiremas korras välja vahetada, sest reedel avalikustatud leke on arvatust märksa suurem.

    37
  • Vene dessant siseneb Krimmi, Illustreeriv foto

    2. detsembril 2017. aastal kuulutas õhudessantvägede ülem Andrei Serdjukov välja eraldi õhuvägede dessantpataljoni moodustamise Krimmis.

    44
  • Inna Zlidnis

    Eesti jalgpallikoondise ja Ungari jalgpalliklubi Ferencváros mängija Inna Zlidnis rääkis portaalile Sputnik Eesti naiste jalgpallist, Ungari köögi mõjust figuurile ja sellest, kas Budapesti linna tasub külastada.

    88