00:36 17. Detsember 2017
Tallinn+ 1°C
Kuula otse
Riigikogu tegi kokkuvõtteid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest

Jaak Madison: eesistumine on suuresti ilufunktsioon

© Riigikogu / Erik Peinar
Poliitika
lühendatud link
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (134)
1610

Peaminister Jüri Ratas andis täna Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, hinnates Eesti tööd ja tulemusi Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Ratas ütles oma ettekandes, et Eesti annab eesistuja vastutuse edasi rahuliku südamega ja teadmises, et meie andsime endast parima, edastab Riigikogu pressiteenistus.

Peaminister möönis, et kuigi täna puhub Euroopa Liidu purjedes pärituul, siis alles hiljuti eesistumist ette valmistades olid horisondil äikesepilved ja oodati ägedat tormi.

"Brexiti referendumi järel oli õhus nii kriisidele iseloomulikku poliitilist peataolekut aga isegi eksistentsiaalseid küsimusi," ütles Ratas. "Kriiside käigus tehtu on tänaseks näidanud Euroopa Liidu ühiste otsuste tugevust – euroala on stabiilne, rändekriis on saadud kontrolli alla ning Euroopa Liit tõestanud, et on keerulisteks Brexiti läbirääkimisteks valmis."

Ratase sõnul jäävad Euroopa kodanike mured julgeoleku, rände ja majandusliku ebakindluse pärast siiski ka edaspidi Euroopa Liidu institutsioonide fookusesse.

Algas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teadmistemäng>>

Ratase sõnul tegeles Eesti eesistumise ajal lahendustega, millel on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju. Ta loetles, et Euroopa jaoks on ühed tähtsamad olid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks vajalike kokkulepete sõlmimine, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmine ja arengud Euroopa Liidu kaitsekoostöös (nn PESCO).

Valitsusjuhi sõnul on Eesti eesistumist nimetatud ka "digitaalseks eesistumiseks". Tema sõnul on Eesti püüdnud eesistuja rollis näidata digitaliseerimise eeliseid kõigile eurooplastele, et säästa aega, raha ja teisi väärtuslikke ressursse, luua uusi võimalusi ning muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks.

Oma kõnes andis Ratas hinnangu Eesti eesistumise tulemustele lähtudes neljast eesmärgist, milleks olid avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Kellakeeramisest: EL hakkab arutama Soome ettepanekut>>

Riigikogu eesistumise tööst tegi kokkuvõtte Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut, kes keskendus oma sõnavõtus Euroopa Liidu tulevikule, konkurentsivõimele ja turvalisusele.

Euroopa Liidu tuleviku arutelu puhul tõi Vitsut välja, et heade tulemuste saavutamine Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu Brexiti läbirääkimistel meie kõigi huvides ja ka meie ühine vastutus. Tema sõul tuleb vältida lahkumist läbirääkimiste laua tagant ka siis kui kokkulepet kusagilt ei paista ning otsuste tegemisel säilitada läbipaistvus ja lähtuda kodanike huvidest.

Vitsuti sõnul rõhutasid rahvusparlamendid ühises seisukohas, et pikas perspektiivis on tähtis hoida Euroopa Liidu tuumas siseturgu, töötada Euroopa veelgi parema füüsilise ja digitaalse ühendamisega ja saavutada erinevate Euroopa Liidu regioonide arengu ühtlane tase.

Tusk ei lubanud Tallinna tippkohtumisel Brexitit arutada>>

"Tõstsime esile selle, kui tähtis on sotsiaalse- ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine. Euroopa Liitu tabanud kriise tervitasime ja tõlgendasime kui võimaluste aknaid, mis aitavad läbi viia julgemaid reforme." Ütles Vitsut. "Veelgi enam, me olime liikmesriikide Euroopa Liidu asjade komisjonidega ühte meelt ka selles, et Euroopa Liit peab jätkuvalt laienema ja püsima avatud."

Konkurentsi valdkonnas märkis Vitsut, et Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise seni kasutamata potentsiaal on selles kui kasvuvõimelised on meie innovaatilised idufirmad. Parlamendid leidsid oma ühise arutelu käigus Tallinnas, et kasvamiseks vajavad idufirmad meetmeid, mis parandavad riskikapitali kättesaadavust ja võimalusi leida partnereid teadusringkondadest, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete või suurinvestorite näol. Oluline on idufirmade juurdepääsu suurendamine riigihangetele. Tööd tuleks teha, et ühendada erinevates liikmesriikides olevate idufirmade tõmbekeskused ühtseks Euroopa idufirmade ökosüsteemiks.

Turvalisusest kõneledes ütles Vitsut, et parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonid rõhutasid Euroopa Liidu tasandi andmete halduse, erinevate andmebaaside ja infosüsteemide koostalitusvõime tähtsust. Terrorismi vastases võitluses peeti oluliseks tegutsemist nii Euroopa Liidu tasandil, kui ka liikmesriikides. Leiti, et eriti tuleks keskenduda avaliku ruumi kaitsmisele, millele on suunatud ka vastavasisuline Euroopa Komisjoni algatuste pakett.

Vitsuti sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriikide parlamendiliikmed kõige tõhusamaks terrorismivastaseks vahendiks ennetust. Kõrgendatud tähelepanu tuleks pöörata terrorismi algpõhjustele – see tähendab radikaliseerumise vastastele meetmetele, näiteks vihakõnede ohjeldamisele või veebis olevate terrorismi õhutavate materjalide kiirele kustutamisele.

Vitsuti sõnul tähendas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine Riigikogule kohustust ja võimalust juhtida viite parlamentaarset istungit ja ühte töörühma ning kehtestada nende päevakorraseade. Kuid veel järgmisel poolaastal toimub Tallinnas parlamentide peasekretäride istung. Riigikogu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise lõpetab parlamentide spiikrite kohtumine 2018. aasta 23. ja 24. aprillil.

Reformierakonna fraktsiooni nimel läbirääkimistel sõna võtnud Kalle Palling nimetas suurepäraseks, et digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ei ole enam vaid Eesti prioriteet, vaid kogu Euroopa siht.

Tallinnas toimub digitaalvaldkonna tippkohtumine>>

Tema sõnul on järgnevate aastate üheks suurimaks väljakutseks kujunemas töö tulevik ja see, milline saab olema suhe tehnoloogia ja inimese vahel ning milliseks kujunevad meie töösuhted. Murekohana tõi Palling oma sõnavõtus esile fiskaalpoliitika.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni nimel võttis sõna Marianne Mikko. Tema sõnul oli Eesti hea läbirääkija.

"Eesistumine on ennekõike Euroopa koos hoidmine," ütles Mikko. "Eesti hoidis ja hoiab jätkuvalt Euroopa Liitu koos. Eesistujana on Eesti sirge seljaga ja selge ütlemisega. Euroopa Liit on ühtsem kui aasta tagasi. Isegi kui üks meie hulgast soovib lahkuda, toimub see lahkumine 27 liikmesriigi ühisseisukoha alusel. Kõikvõimalikud kuuldused Euroopa Liidu pudenemisest, harali ja üksteisest eemale kasvamisest ei vasta tõele."

Vabaerakonna fraktsiooni nimel kõneles Monika Haukanõmm. Ta ütles, et Euroopa Liit saab näidata oma tugevust, edumeelsust ja suurendada usku, kui tehtavad otsused ei eelista üht riikide gruppi teisele, sest ühtsuses peitub ju jõud.

Euroopa vajab julgeid ideid>>

"Kuid ühtsuse nimel peavad kõik tegema nii mõnegi sammu tagasi, et koos edasi minna ning peab lõppema vanade ja uute liikmesriikide vaheline erinev kohtlemine," ütles Haukanõmm.

Läbirääkimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni nimel kõnelenud Jaak Madison oli oma sõnavõtus eesistumise tulemuste suhtes kriitiline.

"Eesistumine on suuresti ilufunktsioon, kus reaalselt poliitilisi otsuseid mõjutada on väga keeruline. Eriti veel siis, kui võetakse juba alguses seisukoht, et jäädakse ka teravamates küsimustes neutraalseks," ütles Madison.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201712051000

Eesti — Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja>>

Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (134)
Tagid:
eesistumine, PESCO, Riigikogu, Toomas Vitsut, Marianne Mikko, Jaak Madison, Jüri Ratas, Euroopa Liit, Eesti

Peamised teemad

  • Illustreeriv foto

    Infotehnoloogia ekspert ja portaali geenius.ee peatoimetaja Hendrik Roonemaa soovitab kõigil Eesti inimestel oma internetiparoolid kiiremas korras välja vahetada, sest reedel avalikustatud leke on arvatust märksa suurem.

    37
  • Vene dessant siseneb Krimmi, Illustreeriv foto

    2. detsembril 2017. aastal kuulutas õhudessantvägede ülem Andrei Serdjukov välja eraldi õhuvägede dessantpataljoni moodustamise Krimmis.

    44
  • Inna Zlidnis

    Eesti jalgpallikoondise ja Ungari jalgpalliklubi Ferencváros mängija Inna Zlidnis rääkis portaalile Sputnik Eesti naiste jalgpallist, Ungari köögi mõjust figuurile ja sellest, kas Budapesti linna tasub külastada.

    88