18:54 26. Mai 2018
Tallinn+ 23°C
Kuula otse
  • USD1.1675
  • RUB72.4935
Illustreeriv foto

"Šariaadi politsei": kuidas islami ettekirjutused saavad kogu Euroopale seaduseks

© Sputnik / Maksim Blinov
Poliitika
lühendatud link
9321

Kreeka võimud on tõmmanud endale kaela moslemite raevu: Tsiprase valitsus lubas usklikel lahendada perekondlikke vaidlusi tsiviilkohtutes, minnes mööda šariaadi omadest

TALLINN, 14. jaanuar — Sputnik. Avalikkus on suhtunud sellesse otsusesse mitmeliselt, võttes tema tõhususes kahelda. Asi on selles, et mitte ainult Kreeka, vaid ka kogu mandri-Euroopa ei tea, mida ajuti väljaspool seadust tegutsevate šariaadikohtutega peale hakata. Mida endas kätkevad EL-i riikide katsed moslemite kohtusüsteemi piirata, selgitas RIA Novosti korrespondent.

Seadusest kõrgemal
Illustreeriv foto
© Sputnik / Владимир Астапкович

Pärast mehe surma alustas 67-aastane Khatikha Sally omandivaidlust lahkunu õdedega. Ta kinnitab, et veidi enne surma sai Kreeka advokaadi abiga koostatud testament, kus tema kuulutati ainsaks pärijaks. Ent kadunukese õed kaebasid muftile, kes ütles, et islami kaanonite kohaselt testamenti teha ei tohi. Esmalt võitis kohtuvaidluse Sally, kuid seejärel tunnistas Kreeka ülemkohus seaduslikuks mufti otsuse. Nüüd kavatseb Traakias sündinud eakas naine "õigluse jalule seada" Euroopa inimõiguste kohtu kaudu.

"Vene rulett": lõhenemine Vanas maailmas>>

Hoolimata sellest, et riigi ametiasutused on nimelt selle looga seotud, on tegemist vaid ühega paljudest näidetest ilmselge vastuolu osas Kreeka seaduste ja põhiliselt Türgi-äärsel piiril elava moslemi vähemuse seaduste vahel. See probleem, nagu neil päevil teatas haridus- ja usuasjade minister Kostas Gavroglou, komplitseerib niigi äärmiselt pingelisi suhteid türklastest naabritega.

Sarnaste probleemidega puutuvad kokku kõikide Euroopa Liidu suurte riikide valitsused. Möödunud aasta lõpul puhkes Saksamaal skandaal süüria pagulaspaari ümber. 2013. aastal lahutasid nad abielu islami reeglite kohaselt: mees lausus kolm korda sõna "talaq". Kuid Müncheni kohus nimetas niisugust otsust eraviisiliseks, millega kaasnes hulganisti probleeme elamisloa vormistamisel. EL-i kõrgeim kohtuinstants jäi usklike protestidele vaatamata Saksamaa kolleegide kohtuotsusega nõusse.

Londonis toimus moedemonstratsioon mosleminaistele>>

Euroopaliku Themise soovimatus täiel määral moslemite arvamusega arvestada on viinud nende kasvavale usaldamatusele võimude ja riigis kehtivate seaduste suhtes. Nii seab ligi kolmandik Prantsusmaa moslemitest Montaigne´i instituudi andmetel Koraani riigi põhiseadusest kõrgemale. Kusjuures tegemist on valdavalt noorte inimestega – kõikvõimalike terrorirühmituste sihtauditooriumiga. "Nende jaoks on islam enesekehtestamise vahendiks Prantsusmaa ühiskonnas," rõhutavad uurijad.

Tuld paremalt

Hulk EL-i riike ongi läinud kasvavale sisserändajate kogukonnale järeleandmiste teed. Saksamaa ja Rootsi tänavatel peab täiesti legaalselt korda vabatahtlikest moodustatud "šariaadi politsei". Kellegi jaoks ei ole saladus, et tolle kontrolli all olevatesse piirkondadesse riigi õiguskaitsjad isegi pilku ei heida.

See kütab üles aina enam islamofoobseid ja paremäärmuslikku meeleolusid. Kõige enam ärritavad avalikust tema meelest metsikud tavad, näiteks "aumõrvad" ja naistele kohustuslik burkakandmine.

Türgi on valmis rajama Eestisse mošeed>>

"See on multikultuursuse üks suurimaid irooniaid: viis NATO Euroopa liiget sõdivad praegu Afganistanis taliibide vastu, kes naisi orjastavad, kuid samal ajal toimub seesama Euroopas meie oma getodes," märgib itaalia ajakirjanik Giulio Meotti.

Samalaadsetele järeldustele hakatakse tasapisi jõudma Euroopa kõrgemates võimuešelonides. Neil päevil teatas Ungari peaminister Viktor Orbán "paralleelkogukondade" kasvust koos oma seadustega pagulasi vastu võtvate riikide sees.

"Me ei pea neid inimesi moslemi pagulasteks. Me peame neid moslemi sissetungijateks" – see peaministri väljaütlemine ei põhjustanud sedakorda hukkamõistu Pariisis, Brüsselis ega Berliinis. Mis pole üllatav.

"Illegaalne šariaat"

Juba mitmendat aastat viiakse šariaadi sätteid Suurbritannia seadusandlusesse. Seal toimivad šariaadi kohtud legaalselt 1996. aasta vahekohtuseaduse alusel, selgitab õigusteadlane, õigusteaduste doktor Leonid Sükijainen.

"Koguni terves reas mandri-Euroopa riikides võimaldab seadusandlus vaidluste ja konfliktide vahekohtulahendite osas täiel määral sääraste instantside loomist," märgib ta.

Kuid paljud šariaadi kohtud tegutsevad ebaseaduslikult ja autonoomselt, mis viib mitte ainult ilmalike, vaid ka islami ettekirjutuste eiramise ja moonutamiseni. Mingisugust õiguslikku tähendust neil "absoluutselt ei ole".

Ning pole veel päris selge, kas EL-is tõepoolest tahetaksegi ebaseaduslike kohtutega võidelda. Pidevad jutuajamised pagulaste kvootide vähendamisest, sisserändajate eraldamisest getodesse ja islamofoobia kasvust näitavad Euroopa jõuetust selles küsimuses.

Tagid:
seadus, šariaat, politsei, Euroopa

Peamised teemad