12:11 17. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0842
  • RUB68.9116
Poliitika
lühendatud link
NATO idarindel (273)
26557

18. jaanuaril toimunud Sputniku telesillast osavõtjad arutasid erinevaid vaatenurki pidi sõjalis-poliitilist olukorda, mis on kujunenud seoses NATO baaside tekkimisega lausa Venemaa piiride äärde – järeldused ei ole lohutavad, aeg on kiiremas korras kokkulepetele jõuda

ТАLLINN, 19. jaanuar — Sputnik, Aleksei Toom. NATO baaside rajamine ja laiendamine Venemaa piiride ääres ja tema vastumeetmed loovad kõrgenenud konfliktiohu koos ettearvamatute, kuid vältimatult traagiliste tagajärgedega. Pingeseisundist võib üle saada ainult vastastikuste diplomaatiliste jõupingutustega. Niisugusele järeldusele jõudsid Sputniku telesillast osavõtjad 18. jaanuaril oma Moskva, Tallinna, Biškeki, Chișinău, Thbilisi ja Minski stuudiote vahel peetud sideseansil.

Ettekanne on lõppenud: NATO baasid Venemaa piiridel >>

Diskussioon, mille portaal Sputnik Eesti eelnevalt oli välja kuulutanud, algas selle Moskva osalise, esimese järgu kapteni, sõjalise eksperdi Aleksandr Hrolenko meeldetuletusega, et Ameerika Ühendriigid eraldavad oma sõjalise võimekuse tugevdamiseks Euroopas 4,7 miljardit dollarit. NATO eesliine Euroopas, mille arendamiseks plaanitakse kulutada ligikaudu 200 miljonit dollarit, luuakse Hrolenko hinnangul niiöelda perspektiivitundega.

Olukorra areng annab alust arvata, et USA ja NATO kavatsevad luua pinnase üleminekuks poliitiliselt vastasseisult avaliku sõjalise konfliktini, leiab Hrolenko. Geograafia ja maastikureljeefi seisukohalt on Baltimaade logistilised võimalused Venema teiste piirialadega võrreldes ideaalselt sobivad tema ründamise alustamiseks. Baltikumi rahvad ja valitsused peavad endale teadvustama, et nad teevad endast sõjalise konflikti korral sihtmärgi.

Vastane mõistab ainult toorest jõudu

Sõjateaduste doktor, esimese järgu kapten Konstantin Sivkov, kes paistis diskussioonis esindavat veelgi otsustavamalt ja leppimatumalt meelestatud osa Venemaa avalikkusest, soovitas vestluskaaslastel mitte unustada NATO sõjalise bloki sisuliselt vaenulikku suhtumist Venemaasse. Sivkov leiab, et mis tahes rahukõnelused alliansiga on tegelikult mõttetud, sundida teda Moskvat kuulda ja arvesse võtma saab tema arvates ainult jõupositsioonilt. Balti riigid, ütles Sivkov, käituvad rumalalt ja ohtlikult, lubades alliansil paigutada relvastust oma territooriumeile.

"Lääne ühiskonna ettevalmistusi sõjaks slaavi maailmaga peatada on võimatu," ütles Sivkov.

Ainus, mis võib kallaletungi ära hoida, leiab ta, on Venemaa ja Valgevene sisepoliitiline stabiilsus, tuumapariteet ja strateegiline partnerlus Hiinaga. "Lääs oli, on ja jääb meie tegevusruumi ja meie slaavi rahvaste peamiseks tuliseks vaenlaseks," väitis Sivkov.

Ta märkis ühtlasi, et Balti riikidel, kes lubavad NATO-l teha oma aladel ettevalmistusi Venemaa ründamiseks, tuleb aru saada, et nad muudavad oma territooriumi tuumasõja potentsiaalseks lahinguväljaks.

Igasugune sõjaline konflikt muutub tuumasõjaks

Balti riikide elanikel ja poliitikutel tasub täiel määral teadvustada seda lihtsat tõsiasja, et igasugune sõjaline kokkupõrge Venemaa ja NATO bloki vahel viib vältimatult tuumakonfliktini, ütles sõjaväeluure erukindralleitnant Villem Rooda. Nimelt see oht, mida mitmekordselt on tugevdanud NATO baaside ilmumine Venemaa piiride äärde, peab stimuleerima alliansi ja Moskva vastastikuseid jõupingutusi vastuolude lahendamiseks ning dialoogi arendamiseks. Mitte mingid kokkulepped ega lubadused ei hoia kindraleid tagasi sõjalise konflikti kriitilisel hetkel tuumalööki andmast.

Eesti ja USA — sõjalise koostöö esmased tulemused >>

Moldova endine kaitseminister, riigi endine esindaja NATO-s, brigaadikindral Viktor Gaitšuk on veendunud, et pingeid suhetes ja seda enam konflikti saab tõepoolest vältida osapoolte ühiste diplomaatiliste jõupingutustega. Tema arvates tagaks neutraalse riigi staatus ja head suhted nii Venemaa kui ka NATO-ga Moldovale julgeoleku. Gaitšuk pooldas osapoolte vahel omamoodi "eraldusvööndite" moodustamist neutraalsetest riikidest.

Trumpi nõunik soovitas USA väed Baltimaadest välja tõmmata
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Sel lihtsal põhjusel, et televäitlustes osalev Eesti kuulub juba allianssi ning on andnud oma territooriumi NATO baaside käsutusse, puhvertsooni loomisest Venemaa ümber rääkida ei saa. Ja tõsiasi sõjaväebaaside ilmumisest Peterburist ja Moskvast kõigest mõnesaja kilomeetri kaugusele, kust Venemaa tähtsaimatele linnadele ja riigi Euroopa-osa strateegiliselt kõige olulisematele punktidele on võimalik tuumalööki anda, teeb murelikuks kõiki telesillast osavõtjaid.

Sõda ei taha keegi, kõik tahavad julgeolekutagatisi

Väitlusosaline Gruusiast, politoloog Hamlet Tšipašvili tuletas vestluskaaslastele meelde, et kohalike arvamusküsimuste põhjal otsustades käsitleb oluline osa tema kaasmaalastest seniajani venelasi kui potentsiaalset ohtu ning riigi liikmesust NATO-s kui julgeoleku garantiid. Olukord on mõnevõrra paranemas, kuid ametlik Gruusia otsib endiselt lähedust NATO-ga, kasutades massiteabevahendeid alliansi propageerimise vahendina.

Baltimaad on muutunud NATO sõjaväebaaside teenindusalaks >>

Valgevene Liberaaldemokraatliku Partei esimehe esimene asetäitja Oleg Gaidukevitš leiab, et lääs hindab endiselt lõppkokkuvõttes vaid jõudu. Ja kuigi Valgevene üritab elada mitte ainult rahus ja vastastikuses mõistmises oma naabritega, vaid osaleb ka näiteks Ukraina konflikti lahendamises, osutab ta märkimisväärset tähelepanu oma relvajõudude täiustamisele. Minsk näeb Gaidukevitši sõnul praegusel ajal oma julgeoleku tagatisi majanduslikus ja sõjalises koostöös Venemaaga. Kuid võivad saabuda ajad, mil kaitset vajab, ütleme, Leedu, ja Valgevene on valmis oma naabritele appi tulema.

Teema:
NATO idarindel (273)

Samal teemal

Sputnik Eesti pressikeskuses arutletakse NATO baaside üle Venemaa piiridel
Tagid:
konfliktioht, videosild, poliitika, tuumasõda, pressikeskus, Sputnik Eesti, NATO, Aleksandr Hrolenko, Villem Rooda, Eesti, Venemaa

Peamised teemad