03:52 16. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Vene vaimu nähtamatu kohalolek, illustratiivne foto

Meedia: head suhted Venemaaga tagasid Niinistöle ja Zemanile valimisvõidu

© Sputnik / Кирилл Каллиников
Poliitika
lühendatud link
6742

Soome ja Tšehhi presidendivalimiste tulemusi analüüsides on paljud vaatlejad jõudnud järeldusele, et võitsid kandidaadid, kes toetavad konstruktiivseid suhteid Venemaaga

ТАLLINN, 30. jaanuar — Sputnik, Aleksei Toom. Еuroopa vaatlejad kalduvad selgitama Sauli Niinistö võitu Soome presidendivalimistel ja Miloš Zemani valimisvõtu Tšehhis eeskätt nende poliitikaga Venemaa suhtes ja kohtumistega president Vladimir Putiniga. Selle najal teevad paljud vaatlejad niigi ilmselge järelduse valijate enamuse soovimatusest Venemaa näol ohtu näha ja nende väsimuse kohta majandussanktsioonidest.

Eurooplased peavad USA uusi sanktsioone vastuvõetamatuiks >>

Räägitakse koguni sellest, et Tšehhi valimistulemused osutusid tõenduseks sügavast lõhenemisest Euroopa Liidus. Nõnda arvavad, muide, põhiliselt britid – näiteks brittide The Telegraph, mille objektiivsust võib aga Brexiti valguses kahtluse alla seada. Zeman on tõmmanud endale ja oma riigile Euroopa tähelepanu "kõva" euroskeptikuna koos selgelt venemeelsete vaadetega, kinnitab ajakirjanik Matthew Day, kelle arvamust jagavad paljud Euroopa vaatlejad.

Aga kui Miloš Zemanit on venevastasemalt meelestatud autorid Euroopa väljaannetes juba üsna ammu nimetanud "Putini sõbraks" ja "Trumpiks, kes ilmus juba enne Trumpi", siis külmavereline ja tasakaalukas Sauli Niinistö küll kuidagi sedasorti määratluse alla ei mahu.

Venemaa ja Soome suhteid hinnatakse suurepärasteks >>

Näiteks väljaanne Euractiv kirjutab, et Niinistö pretsedenditu võit juba esimeses valimisvoorus kogutud häältesaagi mäekõrguse ülekaaluga teiste presidendikandidaatide omast annab tunnistust tema osavast balansseerimisest Venemaaga heade suhete pooldajate ja riigi NATO-ga ühinemise pooldajate vahel. Viimaste mõju valimistulemustele, arvestades allianssi astumise mõtte vähest populaarsust riigi elanikkonna silmis (küsitluste andmetel mitte üle 20%) paistab liialdusena.

Vene vaimu nähtamatu kohalolek

Väheke utreerituna tundub seegi järeldus, et niivõrd erinevate Euroopa riikide presidendivalimistel pälvisid võidu kandidaadid, kes toetavad sõbralikke suhteid Moskvaga ja isiklikult president Putiniga, ent nii Niinistö kui Zeman peavad tõepoolest oluliseks säilitada konstruktiivset dialoogi Moskvaga.

Sellegipoolest on mõlemad riigid ühinenud EL-i poolt pärast teatud Ukraina sündmusi kehtestatud Venemaa-vastaste majandussanktsioonidega ja hääletavad järjepidevalt nende pikendamise poolt. Kuid kõnekas on tõsiasi, et Euroopa kõrgeimate riiklike ametikohtade kandidaatide väärtuste ja puuduste mõõdupuuks on suuresti nende suhted Moskvaga.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Soome ja Rootsi mõistavad Venemaa tähtsust Euroopa jaoks >>

"Ma arvan, et pole põhjust otsida liikmesust (NATO-s – toim.) senikaua, kuni asjaolud on sedaviisi, nagu nad on," lausus Niinistö, suutes taas kord väljendada mitte midagi kindlapiirilist riigi võimalikust liikmesusest NATO-s. "Aga kui toimuvad tõsised muutused (välispoliitilises olukorras – toim.), siis võime vahest olla teistsuguses olukorras."

"Mul ei ole kavatsust teha mingeid muudatusi lihtsalt muudatuste endi pärast. Kahtlemata jälgime me tähelepanelikult seda, mis toimub Soomest väljaspool, globaalses ulatuses, ja kui tarvis, siis loomulikult reageerime sellele," ütles Sauli Niinistö, pidades nähtavasti silmas Helsingi positsiooni rahvusvahelistes suhetes, suhetes NATO-ga ja Venemaaga.

Paljud Euroopa politoloogid käsitlevad Soome presidenti omamoodi vahendajana Lääne ja Ida vahel.

USA: kuidas väike Soome kaitseb end Venemaa eest? >>

Tagid:
meedia, poliitika, presidendivalimised, Vladimir Putin, Sauli Niinistö, Miloš Zeman, Soome, Tšehhi, Venemaa

Peamised teemad