13:21 20. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Lavrov tutvustas Euroopale bumerangi omadusi

© Sputnik / Григорий Сысоев
Poliitika
lühendatud link
9931

Baierimaa pealinnas toimus 16.-18. veebruarini järjekorralt 54. Müncheni julgeolekukonverents. Poliitikud nõustuvad, et kohtumine viidi läbi viimase 30 aasta kõige pingestatumas õhkkonnas.

Gevorg Mirzajan, Vene Föderatsiooni valitsuse juures asuva Finantsülikooli politoloogiaosakonna dotsent, agentuurile RIA Novosti

"Julgeolekuolukord maailmas on NSV Liidu lagunemisele järgnenud perioodi madalseisus," räägib konverentsi esimees Wolfgang Ischinger, pidades silmas konfliktide rida: Ukrainat, Süüriat, Iraani, Jeemenit ja Liibüat. "Esmakordselt peale külma sõja lõppu ähvardab meid taas tuumakonflikt," lisab omakorda pinget ÜRO peasekretär Antonio Guterres, pidades silmas olukorda Põhja-Korea piirkonnas.

Kim Jong-un: tuumanupp on mul alati laual >>

Kuumimaks teemaks oli siiski Lähis-Ida küsimus, kus andsid tooni Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif. Mõlemal oli piirkonna julgeolekust oma nägemus.

Iisraeli mõistes tähendab julgeolek Iraani täielikku "kahjutukstegemist". Sellepärast kutsus Netanyahu Läänt üles Teheraniga sõlmitud tuumalepet katkestama, teatades oma valmidusest iraanlastele igal tasemel vastu seista. "Iisrael ei luba, et Iraani režiim oma terrorisilmuse meie kaela ümber seoks. Me kaitseme end kõhklematult. Vajaduse korral tegutseme mitte ainult Iraani liitlaste vastu, kes meid ründavad, aga ka nende endi vastu," teatas Netanyahu. Lehvitades Golani kõrgustiku kohal allalastud Iraani drooni tükikest, küsis ta välisministrilt: "Härra Zarif, kas tuleb tuttav ette? See on teie oma. Võite selle endale saada, kui saadetise Teherani türannidele."

Zarif, kes sel ajal koosolekusaalis ei viibinud, teatas, et konverentsi külalistel "oli hommikul võimalus osaleda etendusel, mis meenutab multifilmi stsenaariumi ega vääri kommentaare." Mis puudutab tuumakokkuleppe katkestamist, siis juhul kui "Iraani huvid kaitstud ei ole, annab Teheran omapoolse ja väga tõsise vastuse, pannes neid inimesi oma ekslikke samme kahetsema," märkis Iraani minister. Tema käes ei olnud Süüria õhutõrje poolt allatulistatud F-16 tükikest vaid seetõttu, et lennuk kukkus alla Iisraeli enda territooriumile.

Iraan katsetas taas ballistilist raketti >>

Iraani ministril on samuti oma arusaam väljendist "julgeolek". Pöördudes Pärsia lahe äärsete kolleegide poole, kutsus ta üles sõjakirvest maha matma ja ühtset käitumismalli kehtestama. "Me vajame meetmeid usalduse tugevdamiseks regioonis – mitmepoolsetest sõjaväe juhtkondade kohtumistest kuni üksteise informeerimiseni õppuste läbiviimisest, läbipaistvusest nii olemasolevate kui ostetavate relvade valdkonnas ning sõjaliste kulutuste vähendamisest. See kõik võib lõpuks viia — ja ma loodan, et see ei toimu väga kauges perspektiivis — piirkondliku mittekallaletungi leppeni."

Iraanlastel on praegu kerge rääkida – nad teevad kokkuleppe-ettepanekuid võitja positsioonilt. Teheran väljus oma Süüria ja Iraagi kampaaniaist võitjana ning on võidu künnisel ka Jeemenis. Iraan tugevdas oma positsioone Liibanonis ja leidis viisi türklastega kooseksisteerimiseks. Hetkel on Zarifi ülesandeks oma edu institutsionaliseerimine.

Loomulikult on selle vastu nii Iisrael kui Saudi Araabia. Kuningriigi välisministri Adel al-Jubeiri sõnul jätkab Ar-Riyaḑ Iraanile vastuseismist, kuni "Teheran oma käitumist regioonis ei muuda." Araablaste meelest tähendab see Islamiriigi tagasitõmbumist oma riigipiiridesse, võimaldamaks Pärsia lahe monarhiatel Iisraeli moraalsel ja materiaalsel õnnistusel Iraani läänepiirile Aserbaidžaanist Kuveidini ulatuva sanitaarkordoni ehitamist. Iraanlasi niisugune perspektiiv mõistagi ei vaimusta.

Ekspert uutest süüdistustest Venemaa aadressil: "Ja kas kabeli lõhkusin ka mina?" >>

Veel üheks peateemaks sai Venemaa – täpsemalt, temast lähtuv "oht". Konverentsi organiseerijate eriettekandes kirjeldatakse Venemaad mitte lihtsalt destabiliseerijana, vaid targa ja seepärast eriti ohtliku mõjurina. "Suhteliselt väikeste kulude ja vähese inimressursi abil õnnestus Moskval Süüria konflikti kulgu täielikult muuta, Assadi režiimi tugevdada ja lisaks taastada ka oma võimsus ning sõjaline kohalolek Lähis-Idas," kirjutavad autorid. Nad viitavad muuhulgas ka Lääne ja Venemaa vahelise konflikti eksistentsiaalsele, ajajärgust sõltumatule olemusele.

Sellises taustsüsteemis olnuks katsed end õigustada ja püüded sekkumissüüdistuste absurdsust selgitada kasutud ja viljatud. Suhtumine Venemaasse on liikunud usu tasemele. Seepärast püüdis konverentsil esinenud välisminister Sergei Lavrov seda teed vältida, keskendudes auväärsetele külalistele nende moonutatud Venemaakäsituse põhjuste ja tagajärgede kirjeldamisele.

Põhjuseks on Vene ministri arvates tahtmatus näha Venemaad tema terviklikkuses ja eripalgelisuses. "Möödunud aastakümnete jooksul ei suutnudki Euroopa Liit suhteis Moskvaga "kuldset keskteed" leida. Kahekümnenda sajandi 90.-ndail oli valdavaks ettekujutus Venemaast kui "õpipoisist", keda on vaja metoodiliselt ja vastuväidetele vaatamata Lääne standarditesse suruda. Nüüdseks on kasutusele võetud irratsionaalne müüt "kõikvõimsa Venemaa ohust", mille jälgi otsitakse kõikjalt – Brexitist Kataloonia referendumini. Mõlemad stereotüübid on sügavalt ekslikud ning näitavad vaid vajakajäämisi kaines mõistuses ja meie maa tundmises," märkis Sergei Lavrov.

Venemaal sõnastati võimalik vastus USA sõjalise kohaloleku suurenemisele Euroopas >>

Siit ka soovimatus meie ratsionaalseid ettepanekuid vastu võtta. Asudes keerulises geopoliitilises olukorras on Venemaa teistest enamgi huvitatud süsteemseist suhetest Euroopa naabritega, mis tugineksid vastastikusele austusele ja täpsetele mängureeglitele. "Mitmete Berliini müüri langemisele ja NSV Liidu toetatud Saksamaa ühinemisele järgnenud aastate jooksul tegime me kõik võimaliku selleks, et ehitada Euro-Atlandi tsoonis võrdse, jagamatu ja kollektiivse julgeoleku süsteem… Kahjuks jäid meie üleskutsed võrdõiguslikule dialoogile ja ühise julgeoleku elluviimisele vastuseta," meenutas Vene minister.

Just eelarvamused ja soovimatus leida kooseksisteerimise viis "võõra" kuid mittevaenuliku partneri — Venemaaga — ongi Euroopa käesoleva olukorrani viinud. See pole ka mitte esimene kord. "Müncheni leppes, mis sõlmiti 80 aastat tagasi, peegeldusid samuti kõik tollase ajajärgu valupunktid. Lisandus usk oma erakordsusse, eraldatus, vastastikune usaldamatus, "sanitaarkordonitele" ja puhvertsoonidele panustamine ning teiste riikide siseasjadesse sekkumine," kõneles Sergei Lavrov.

Kas Lääs võttis teda kuulda? Kuluaarides liikuva info põhjal ameeriklased kindlasti mitte – nad jätkasid Venemaale ja Iraanile surve avaldamist. Eurooplased aga nõudsid survestamise asendamist tavapärase diplomaatiaga, millest Trumpi administratsioonil nende arust vajaka jääb. Loomulikult ei jätnud välisminister kasutamata võimalust juhtida tähelepanu erinevustele Euroliidu ja USA huvides. "Ookeani tagant peale surutud mittesobivate režiimide kukutamise ja imporditud arengumudelite kehtestamise strateegia ei loo mitte ainult kaost tervetes regioonides, vaid toob bumerangina Euroopasse tagasi reaalseid ohte – nagu rahvusvahelise terrorismi puhanguid, põgenikelaineid ja kõike sellega kaasnevat," märkis Sergei Lavrov.

Lavrov selgitas, miks Venemaa ei loobu tuumarelvast >>

Küsimus on, kas Euroopa Liit Lavrovi loetletud erisused USA ja Euroopa huvides ka praktilisteks sammudeks muudab? Seda näitab aeg. Nagu kirjutab Saksa väljaanne Deutsche Welle: "Kolmepäevane konverents kinnitas, et kõik viitab endiselt konfliktide jätkumisele."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
bumerang, konverents, julgeolek, konflikt, välisministeerium, Sergei Lavrov, München, Iraan, Iisrael, Põhja-Korea, Euroopa, Saksamaa, USA, Venemaa

Peamised teemad