15:22 17. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Virtuaalne sõda – Lääs esitab Moskvale väljakutse, illustreeriv foto

Virtuaalne sõda – Lääs esitab Moskvale väljakutse

© Sputnik / Владимир Трефилов
Poliitika
lühendatud link
11621

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen kuulutas küberrünnakud suurimaks ohuks maailma stabiilsusele, toonitades, et ei ole vahet, millisest vastasest käib jutt: "Nad kasutavad küberruumi, et meie vastu võidelda."

Irina Alksnis agentuurile RIA Novosti

Põhimõtteliselt on alltekst ja nimetuks jäetav süüdistatu ministri avalduses küllalaltki ilmsed. Von der Leyeni kommentaar haakub täielikult jooksvate sündmustega.

Esiteks, panid Ühendkuningriik, USA, miskipärast ka Austraalia ja veel mõned riigid NotPetya küberrünnaku korraldamise Venemaa süüks, tuues motiivina "lugupidamatust Ukraina suveräänsuse suhtes."

Venemaa välisministeerium nimetas Muelleri süüdistusi absurdseks >>

Teiseks, jõudsid Ameerika Ühendriigid viimaks otsusele presidendivalimistesse sekkumises süüdistatavate Vene isikute osas. Nimekirja pandi kolm firmat ja 13 seotud isikut, kes on eriuurija Robert Muelleri arvates nn. "Trollide vabrikuga" seotud. Süüdistustena on kasutatud "vandenõu USA vastu" ja "internetikelmust".

Ettekande juures on siiski ka üks lohutav fakt: kuidas need 13 inimest ka ei üritanud, ei suutnud nad maailma ainsa globaalse superriigi valmisprotsesse mõjutada. Situatsiooni naeruväärsusele vaatamata tuleb tunnistada, et mingisugunegi kaine mõistus ja enesealalhoiuinstinkt on Ameerika poliitsüsteemis siiski säilinud.

Muide, Muelleri ettekanne haakub sobivalt ka Briti välisministeeriumi poolt Venemaale esitatud üleskutsega "saada rahvusvahelise kogukonna vastutustundlikuks liikmeks". Ursula von der Leyeni värske kommentaar lisab veel ühe puuduva Puzzle tükikese.

Kõige huvitavam toimuvais sündmustes on see, et nad annavad tunnistust mitte Venevastasele kampaaniale lisahoo andmisest, vaid just vastupidise tendentsi ilmnemisest.

Viimase nelja aastaga on Lääs oma suhetes Moskvaga teinud täispöörde – vastasseisust, sanktsioonidega survestamisest ja russofoobse hüsteeria õhutamisest — suhete ja koostöö taastamiseni.

Ekspert uutest süüdistustest Venemaa aadressil: "Ja kas kabeli lõhkusin ka mina?" >>

Kahtlemata erineb praegune Vene-Lääne suhete etapp nii väliselt kui sisemiselt 2010. algul toimunust. Muudatuse põhjuseks sai Lääneriikide tõdemus kahest põhimõttelisest asjaolust. Esiteks – Venemaad ei õnnestunud ja ilmselt ei õnnestugi murda otserünnaku ega toore jõuga survestamise teel. Vastupidi, Moskva tõestas järjekordselt, et oskab niisuguse käitumise koheselt enda kasuks pöörata.

Saksa sõjaväel pole NATO missiooni jaoks tanke ja muud põhivarustust, illustreeriv foto
© AFP 2019 / CHRISTOF STACHE

Teiseks – nõuavad nii maailma poliitiline kui majanduslik olukord suhete taastamist Venemaaga terves reas kriitilistes küsimustes – energeetikast kuni Lähis-Ida sasipuntrani.

On ilmne, et rahvusvahelised probleemid ja väljakutsed ning nende tekitatud sügavad vastuolud ei ole kuhugi kadunud. Nad on endiselt aktuaalsed ning võivad tulevikus veel teravamasse vastasseisu jõuda.

Seetõttu on Lääs sattunud olukorda, kus tal tuleb korraga kahel toolil istuda. Ühelt poolt on vaja ühiskonnas russofoobseid meeleolusid ülal hoida, sest neid võib tulevikus vaja minna, ja säilitada üldist vastasseisu Venemaaga. Teisalt tuleb aga sedasama konfrontatsiooni leevendada ja kahepoolne koostöö Moskvaga jooksvalt taastada.

Just "Venemaa kui peamine kübejulgeolekuoht maailmas" lahendab selle dilemma lausa hiilgavalt.

"Leningradi paadimees". USA-s selgus universumi "peahäkker" >>

"Vene häkkerite kui Kremli tööriista" teema on infoväljas kasutamiseks igati sobiv, võimaldades luua vajalikul määral pingeid ja esitada suvalisi süüdistusi tõestusmaterjale omamata. Samal ajal suhtub ühiskond küberohtudesse tunduvalt leebemalt – tegu pole ikkagi tuumapommidega.

Ka Lääneriigid ise toidavad just taotluslikult kergekujulist "Venemaa ohtu" küberruumis. Algul viibutas näppu hajevil inglise prouast peaminister, kutsudes Venemaad vastutustundlikkusele. Seejärel esitasid ameeriklased rõhutatult naeruväärse ettekande venelaste sekkumisest nende valimistesse. Nüüd aga väljendasid sakslased oma muret küberohtude üle hapra ja armsa kaitseministri suu läbi.

Armastusväärsete ja rõhutatult sõjandusküsimustest kaugele jäävate naiste rohke kasutamine Euroopa kaitseministeeriumeis on tegelikult naissoo alandamine, rääkimata kõnealuste riikide armeede demoraliseerimisest. Ursula von der Leyen on selleks parim näide, tegeldes enne 2013. a. kaitseministri postile asumist eranditult sotsiaalküsimuste, naiste- ja pereprobleemidega, olles ka vastavates ministriametites. Siin on mõistagi tegu poliitkorrektse ja feministliku Euroopa probleemiga, mis on juba eraldi teema.

Tillerson rääkis uute Venemaa-vastaste sanktsioonide ettevalmistamisest >>

Antud olukorras on aga tähtis fakt, et küberohust teavitamine antud armsa naisterahva poolt diskrediteerib väljendatud mõtte, sest kõnelejaks on inimene, kel kuulajaskonna silmis puudub käsiteldavas valdkonnas mingisugunegi pädevus.

Niisugune olukord aga leevendab Venemaasuunalisi pingeid, võimaldades Lääne eliidil ka vastasseisu tingimustes rahulikult Moskvaga koostööd arendada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
NotPetya, küberrünnak, kaitseministeerium, Ursula von der Leyen, Suurbritannia, Lääs, Saksamaa, USA, Venemaa

Peamised teemad