11:00 23. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1648
  • RUB73.5314
USA tankid Abrams saabusid Eestisse

Iseseisvuse 100. aastapäev Ameerika tankiroomikute all

© Estonian Defence Forces / Karl Johanson
Poliitika
lühendatud link
Aleksandr Hrolenko
397820

Vabariigi iseseisvuspäeval veerevad Tallinna tänavail tankid maalt, mil Eesti iseseisvumisega mingit pistmist polnud. Välismaine soomustehnika rõhutab erilise küünilisusega sõltumatu Eesti otsest sõltuvust USA-st ja NATO-st.

Aleksandr Hrolenko, sõjaline vaatleja

Eesti Vabariigi Iseseisvuspäev on eriline püha, seda enam, kui tegu 100-aastase juubeliga. Tallinnas heisatakse 24. veebruaril pidulikult riigilipp, autasustatakse rahvuskangelasi ja linna külalistel avaneb võimalus näha grandioosset sõjaväeparaadi NATO liitlaste osalusel.

Aasta tagasi troonisid pealinna tänavail Ameerika sõdurid, kes esitlesid Abramsi tanke ja Bradley lahingumasinaid. On äärmiselt sümboolne, et Vabariigi iseseisvuspäeval veerevad Tallinna tänavail tankid maalt, mil Eesti iseseisvumisega mingit pistmist polnud. Välismaine soomustehnika rõhutab erilise küünilisusega sõltumatu Eesti otsest sõltuvust USA-st ja NATO-st. Täiemahuline soomukite paraad ei saakski oluliselt erinev olla, sest kohalikul armeel tankid puuduvad.

Raketikompleks Iskander
© Sputnik / Сергей Орлов

Maailma sõjalise võimsuse reitingus hoiab Eesti 110. kohta, asudes Kameruni ja Mosambiigi vahel. Isegi 5000-meheline armee on liigne, sest keegi ei kavatse Maarjamaale kallale tungida. Kui Tallinn ei kavatse ida suunas tungida (Drang nach Osten) või Moskvale oma tingimusi dikteerida, on NATO vägede kohalolek mõttetu. Ometi leiab president Kersti Kaljulaid, et kaitsele kulutatavad 2.2% SKP-st on täiesti põhjendatud, kutsudes teisigi Euroliidu liikmeid relvastumisele enam panustama.

On tähelepanuväärne, et Põhja-Atlandi alliansi liikmeist täitsid veel hiljuti 2% kaitsekulutuste nõuet lisaks USA-le vaid Suurbritannia, Poola, Kreeka ja Eesti. Kõik ülejäänud 20 Euroopa riiki koos Kanadaga kasutavad NATO julgeolekumehhanisme sümboolse tasu eest, makstes aastas Washingtoni tasutava 664 miljardi kõrval ühtekokku vaid 254 miljardit. Millest on tingitud Eesti agarus 2,2% lõivu maksmisel? Kas tõesti haub Tallinn Venemaa vastu agressiivseid plaane, pidades end "osaks suurest sõjalisest jõust"? Teisi variante kaardil ei paista.

Pihkva piir
Eesti ja USA – sõjalise koostöö esmased tulemused, illustratiivne foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Eesti riigi majanduslikuks prioriteediks on saanud sõjaväebaaside, piiritarade ja muude kaitserajatiste ehitamine. Riik on muutunud sõjaväepolügoonide võrguks, kus Pentagon harjutab väikese Eesti rahva jaoks fataalseid ja lausa enesetapjalikke stsenaariume. Baltimaade baasid liidetakse "ennetava löögi" struktuuriga.

Näiteks on Ämari näol tegu suurima sõjaväerajatisega Balti riikides. Siin on võimalik vastu võtta kõiki lahingu- ja transpordilennukite tüüpe, USA strateegilised pommitajad kaasa arvatud. Seevastu 6000 elanikuga Tapa linna on ehitatud taristu 1200-mehelise NATO taktikalise grupi ja nende tehnika majutamiseks ning loodud polügoon soomusüksuste tarvis. Antud objektide ja nende kõrval paiknevate asumite saatus sõltub nüüdsest vaid Pentagonist.

Venemaa-vastase ameeriklaste mõttevilja, Euroopa Julgeolekuinitsiatiivi eelarve on 3,4 miljardit dollarit. NATO kiirreageerimisjõudude arvukust on 2 aasta jooksul kolm korda suurendatud – 40 tuhande inimeseni. Pentagon soovib moodustada, varustada ja mehitada Ida Euroopas uusi väebrigaade, mis võiksid "pidevalt NATO piiride lähedal asuda, muutes oma positsioone ja liikudes riigist riiki, kaasa arvatud Poola ja Baltimaad" (Wall Street Journal). See on mäng, milles Ameerika on nõus nii Eesti kui ülejäänud Balti riigid etturitena ohverdama, saamaks oma "100-aastases sõjas Venemaa vastu" geopoliitilisi eeliseid.

Seejuures veendi Eestimaad vajaduses oma sõjalist kohalolekut Malis ja Afganistanis suurendada, et "vasallid saaksid lahingukogemuse, vanemad partnerid aga kullakangid" — Mali on kullatootmise poolest Aafrikas kolmandal kohal, jäädes maha vaid Lõuna-Aafrikast ja Ghanast.

Pimedas toas

Veebruari algul ilmunud iga-aastane Välisluureameti ettekanne on pühendatud Venemaa paljastamisele ja hukkamõistule – 63 leheküljest 56 sisaldab sellekohast tõestusmaterjalideta teksti. Eesti luurajate arvates tuleneb 89% rahvusvahelistest julgeolekuohtudest just Venemaalt. ISIS-ele pühendatud 3 lehekülge ei pääse sellele ligilähedalegi. Ekspertide seas tekitas ettekanne hämmingut, kuid nendest ei sõltu midagi.

Musta kassi otsingud pimedas toas on vastuluure meelistegevus. KAPO ja Välisluureameti kaastöötajad võivad iga Eestit külastanud Vene turisti mõjuagendiks tembeldada. Ja sedagi, kui Venemaa president Vladimir Putin 24. veebruaril kolleeg Kersti Kaljulaidile järjekordse õnnitlustelegrammi saadab, võib tõlgendada mitmeti – näiteks šifreeritud juhistena "Keskuselt".

Justkui vastusena Venemaa agressiivsetele püüdlustele Baltimaades viib Eesti maikuus läbi õppused Siil 2018, milles osaleb 12 000 Eesti sõjaväelast ja reservisti koos 12 000 sõduriga Bundeswehrist ja allüksustega 13 riigist. Niisuguseid manöövreid korraldati Eestis juba ammu enne Ukraina kriisi algust, muutunud on vaid nende mastaap ja USA tuumadoktriin, mis laiendab massihävitusrelva kasutamise aluseid.

Ameeriklastel on plaanis laevadele paigutatud rakettide Trident II D-5 lõhkepeade uuendamine koos nende purustusjõu vähendamisega. Praeguses versioonis kannab rakett 8 lõhkepead võimsusega 475Kt või 14 lõhkepead võimsusega 100Kt. Niisugused raketid võivad koos eeldatava vastasega näiteks Pihkvas hävitada ka ameeriklaste Tallinnas asuvad liitlased. Kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad.

Kahju, et eestlased on unustanud, mida tähendab tõeline iseseisvus, mille Venemaa 1990.-il Eesti rahvale kinkis.

Sündmused arenevad omasoodu. Vastuseks eksisteerivaile ja potentsiaalsetele ohtudele Baltimaade suunalt paigutas Venemaa kaitseministeerium peale üheksakordset mõõtmist, esimese vastusammuna alaliselt Kaliningradi oblastisse raketikompleksid "Iskander-M".

Juubeliaastapäev selle pärast ära ei jää, kuid muudatus annab ehk põhjust Venemaa heidutamise üle järele mõelda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
100 aasta juubel, iseseisvus, NATO, Venemaa, USA, Eesti

Peamised teemad