17:13 20. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1059
  • RUB70.7748
Donetsk. Illustreeriv foto

Kas Ukraina kriisi lahendus peitub rahuvalvajates?

© Sputnik / Валерий Мельников
Poliitika
lühendatud link
4111

Põhja-Atlandi Lepinguorganisatsiooni kõrgete ametnike arvates on suurimaks pingeallikaks NATO ja Venemaa vahelistes suhetes jätkuvalt Ukraina kriis.

TALLINN, 23. veebruar — Sputnik. Allianss loodab pinget Venemaaga leevendada, tehes Minski lepingu osas, samuti rahuvalvajate Donbassi paigutamise küsimuses koostööd, vahendab portaal Inosmi ameerika väljaannes The National Interes ilmunud artiklit.

"Tänasel kohtumisel (Venemaa välisministri Sergei Lavroviga) rääkisime me Ukrainast ja ma toonitasin Minski lepete täitmise olulisust," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg 17. veebruaril Müncheni Julgeolekukonverentsil ajakirjanikega vesteldes, "Märkisin ka, et olukord Ukrainas on NATO ja Venemaa vaheliste suhete halvenemise peamine põhjus, mistõttu allianss Ida-Euroopas uuendatud kaitsedoktriini vastu võttis."

Porošenko allkirjastas seaduse Donbassi taaslõimimise kohta
Пресс-служба президента Украины

Kiiev ei näe USA relvatarnetes Donbassi suure sõja puhkemise>>

Küsimus ÜRO rahuvalvejõududest Donbassis jääb lahtiseks

"Minu arvates on veel vara rääkida sellest, millist otsust ÜRO kohalolekust Ukrainas kooskõlastada või allkirjastada õnnestub," märkis Stoltenberg, "Hetkest, mil ma antud küsimuse esmalt tõstatasin ja ajast, mil ta mõned kuud tagasi läbirääkimistelauale jõudis, ei ole edu saavutatud, seega näitab vaid tulevik, kas niisugune variant on üldse võimalik. Kuid arvan, et oluline on erinevate ettepanekute kallal tööd jätkata, olles kindlad, et me eesmärgiks on edu saavutamine Minski lepete täitmisel.

Üks võimalikest lahendustest, mida pakkus USA eriesindaja Ukrainas Kurt Walker, seisnes idees paigutada rahuvalvajad järk-järgult — sedamööda, kuidas Ukraina täidab oma Minski lepete raames võetud kohustused.

"Ma kohtusin Walkeriga mõni nädal tagasi, mil arutlesime tema Minski lepete täitmiseks tehtavaid püüdlusi, samuti mitmeid ettepanekuid – nende hulgas ka ÜRO rahuvalvajate ideed," rõhutas Stoltenberg, "Etapiviisiline lähenemine on üks viis kokkuleppeni jõudmiseks. Olen valmis ära kuulama igasugused esildised ja mulle tundub, et me peame olema avatud erinevate võimaluste suhtes, mille eesmärgiks on takistuste ületamine sellele järgneva edasiminekuga."

Komistuskiviks Venemaa ja NATO vahelistes suhetes on ÜRO missiooni ulatus ja koosseis

"Saatsin juba ammu oma läkituse, mille olemus seisneb selles, et rahuvalvajate vastutus ei tohiks piirduda vaid OSCE vaatlejate turvalisuse tagamisega, vaid peaks hõlmama kogu piirkonna, muutes ka Venemaa ja Ukraina vahelise piiri ligipääsetavaks ning võttes selle oma kontrolli alla," märkis Stoltenberg, "Me ei puudutanud missioonis konkreetselt osalevate riikide teemat, kuid mõnes mõttes võiks pidada iseenesest mõistetavaks, et rahuvalvajate hulka võiks peale alliansi liikmete kuuluda ka teiste riikide esindajaid. Seepärast võiks minu arvates ÜRO kaasamine anda võimaluse Minski lepete täitmisel teatud edu saavutada."

Veel üks komistuskivi seisneb tõdemuses, et tõenäoliselt Venemaa NATO liikmesmaade osalemisega oma riigipiiril toimuval missioonil ei nõustu.

"NATO on 29 riigist koosnev allianss. ÜRO esindab aga kogu maailma, seega võiks rahuvalvemissiooni koosseis mõistagi avaram olla, kui vaid NATO-maad," ütles Stoltenberg, "Kuid algul peaksime me saavutama suuremat edu ÜRO jõudude teemal tervikuna ja alles seejärel kõnelema konkreetsete riikide osalusest."

Igasugune kokkulepe, kui lähtuda USA välisministeeriumi seisukohast, nõuab, et esimesed sammud pingelõdvenduses teeks just Venemaa. Jääb selgusetuks, kas seda ütles tõepoolest Rex Tillerson või mõni suvaline Trumpi administratsiooni nimel sõna võtnud Riigidepartemangu ametnik.

"Oluline on omada selget ettekujutust Ameerika Ühendriikide seisukohast antud konfliktis – Krimm on Ukraina. Donbass on Ukraina. Me ei lepi kunagi ühe Ukraina piirkonna teise vastu vahetamisega. Me ei sõlmi kunagi Ukrainat puudutavat tehingut Ukraina osaluseta," kinnitas välisministri asetäitja John Sullivan oma 21. veebruaril Kiievis Välisministeeriumi Diplomaatilises Akadeemias toimunud esinemise käigus, "Nende põhieesmärkide saavutamiseks määras Tillerson mullu juulis oma eriesindajaks Ukraina läbirääkimistel Kurt Walkeri.

Moskva ja Washingtoni Ukraina-kõnelused: millest rääkisid Surkov ja Volker>>

Tema ülesanne seisneb Ukraina tõttu Venemaa-suhetes tekkinud tupikust väljapääsu leidmises. Riigisekretär Tillerson andis selgelt mõista, et just Moskva peab astuma esimesed sammud vägivalla vähendamiseks ja konflikti lahendamiseks Minski lepete täieliku täitmise teel."

Tulevik näitab, kas Donbassi umbsõlme lahtiharutamisel saavutatakse mingisugustki edu.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Moskva on korduvalt teatanud, et ei ole Ukraina sisekonflikti osapool ega ole seotud Ida-Ukrainas toimuvate sündmustega ning on huvitatud sellest, et Ukraina tuleks poliitilisest ja majanduskriisist välja. Moskvas rõhutatakse, et Venemaa ei ole Ukrainat käsitlevate Miskis lepete osapool ja võib vaid konfliktipooltele survet avaldada.

Tagid:
München, NATO, Jens Stoltenberg, Venemaa, Ukraina, USA, Donbass

Peamised teemad