11:58 10. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
Venemaal leidsid 18. märtsil aset presidendivalimised

Lenk: lääneriigid sekkusid jõhkralt Venemaa presidendivalimistesse

© Sputnik / Вадим Анцупов
Poliitika
lühendatud link
13342

Keskerakondlasest riigikogu liikme Heimar Lengi arvates sekkusid lääneriigid jõhkralt Venemaa presidendivalimistesse, kui kinolinale toodi film "Stalini surm".

TALLINN, 2. aprill — Sputnik. Vikerraadio saates "Reporteritund" kõnelenud Lenk ütles, et kuigi Venemaad on süüdistatud Ameerika presidendivalimiste tulemustesse sekkumises, pole Lengi teada selle kohta mingeid konkreetseid tõendeid toodud, edastab ERR.

Lenk avaldas saates ka arvamust, et tema jaoks pole piisavalt tõendeid, et Salisbury keemiarünnaku taga on Venemaa. Lenk avaldas ka arvamust, et kui Eesti poleks ühinenud lääneriikidega ega poleks saatnud välja Venemaa kaitseatašeed, oleks see avanud Eesti ja Venemaa suhetes uue peatüki.

"Eesti oleks pääsenud maailma kaardile sellega, et võibolla on vaja uut maailmakorda. Aga nüüd on meil Venemaa poliitikaga kõik jäises seisus ja sellest ei võida mitte keegi," ütles Lenk.

Putin võitis valimised rekordtulemusega >>

Venemaal leidsid 18. märtsil aset presidendivalimised, mis andsid praegusele riigipeale neljanda ametiaja. Venemaa keskvalimiskomisjon teatas 19. märtsi hommikul, et Vene presidendivalimised võitis Vladimir Putin, keda toetas 76,67 protsenti valijatest. Sekordsetel valimistel saavutas Putin oma parima tulemuse.

Железнодорожная станция порта Силламяэ способна перерабатывать более десяти миллионов тонн грузов в год. Аналогичные общие мощности по перевалке грузов и у расположенных в гавани терминалов
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Venemaa saatkonna andmetel osales Eestis ligi 83 000 valimisõiguslikust Venemaa kodanikust valimistel 28 077, valimisaktiivsus saavutas Balti riikide jaoks rekordilised 34%. Putini poolt hääletas ligi 94 protsenti valijatest.

Esmakordselt valiti Vladimir Putin presidendiks 2000. aasta märtsis ja 2004. aastal valiti ta sellele ametikohale tagasi. 2008. kuni 2012. aastani oli ta Venemaa peaminister ja 2012. aastal valiti taas riigipeaks.

Skripali juhtum

Endine Vene sõjaväeluure (GRU) ohvitser Sergei Skripal ja tema tütar Julia mürgitati närvimürgiga 4. märtsil Suurbritannias Salisburys.

Seda tegi Kreml: kõige absurdsemad süüdistused Venemaa vastu >>

Briti valitsuse teatel viitavad kõik märgid Moskva seotusele mürgitamisega ning Vene valitsus on keeldunud selgitamast, kuidas sai võimalikuks Nõukogude Liidus sõjalisel otstarbel välja töötatud närvimürgi Novitšok kasutamine Suurbritannias. Londoni sõnul oli Venemaal rünnaku sooritamiseks võime, motiiv ja tahe.

Moskvas nimetati Salisbury sündmusi terroriaktiks Venemaa kodanike vastu ja rõhutati, et London ei soovi "selle juhtumi uurimisel tegelikult koostööd teha".

Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning peale nende veel Ukraina, USA ja Kanada teatasid, et saadavad vastuseks Suurbritannias olnud keemiarelvaga mürgitamisele oma riikidest välja hulga Vene diplomaate.

Suursaadik kaitseatašee väljasaatmisest: kiirustades langetatud otsus>>

Moskva teatas vastumeetmete rakendamisest 23 riigi suhtes, kes saatsid Vene diplomaate välja seoses Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisjuhtumiga Suurbritannias. Kokku saadab Venemaa riigist välja 153 lääne diplomaati, nende hulgas Eesti kaitseatašee Toomas Peda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tagid:
tõendid, sekkumine, presidendivalimised, Keskerakond, Jossif Stalin, Sergei Skripal, Heimar Lenk, USA, Suurbritannia, Eesti, Lääs, Venemaa

Peamised teemad