07:45 23. September 2018
Kuula otse
  • USD1.1759
  • RUB78.5108
Potsataja stiilis kunstkarusnahast koheva boaga Karen Pierce otsustas rääkida Venemaaga karmil toonil. Ja rääkiski

Suurbritannia paiskas Venemaa tagasi eelmisesse sajandisse. Jah, see on katastroof

© AP Photo / Julie Jacobson
Poliitika
lühendatud link
17040

Lääne külmas sõjas saavutatud võit hävitas mitte ainult sotsialistliku bloki ja NSV Liidu, vaid ka teadvustamata kahju põhjustas see Lääne enda institutsioonidele, mis pidid uurima teiste rahvaste kultuure ja tsiviliseeritud moodustisi.

Viktor Marahhovski agentuurile RIA Novosti

Moskva aja järgi möödunud öösel toimunud Süüria resolutsioonide heitluses ÜRO Julgeolekunõukogus oli kõige meeldejäävam Ühendkuningriigi esindaja.

Potsataja stiilis kunstkarusnahast koheva boaga Karen Pierce otsustas rääkida Venemaaga karmil toonil. Ja rääkiski.

Oma esimese märkusega äsas ta täpselt Vassili Aleksejevitš Nebenzjale, kes oli prognoosinud, et "nüüd hakkavad oponendid üles lugema Venemaa vetosid, mida ta Lääne resolutsioonidele Süüria kohta pannud on."

"Tsiteerin Leninit," ütles Pierce, "kvantiteet kasvab üle kvaliteediks."

Diplomaat ajas muidugi V.I. Lenini F. Engelsiga segamini, kuid see oli veel andestatav.

Teise märkusega tõstis ta aga panuseid oluliselt:

"Arvan, et Karl Marx pöörab praegu hauas ringi, nähes, et tema õpetuse järgi loodud riik Süüria toetuse nimel teeb.

Seda ütles ta Venemaa kohta. Nii et tänane Venemaa on siis riik, mis on loodud Karl Marxi õpetuse järgi.

Ja seda ütleb mitte lihtsalt keegi inglise kolkakülast pärit inimene, kes õppis 1980.-ndatel ja kelle tabas televisiooni võttegrupp ootamatult tänavaküsitluse läbiviimiselt. See on tuumariigi esindaja ÜRO Julgeolekunõukogus.

See tähendab, et Venemaa kolmekümne aasta pikkust arengut kapitalismi, turumajanduse ja kõige muu teel poleks nagu olnudki. Tädikesele, kes teoreetiliselt on määratud mõistma ja pidama dialoogi teiste suurriikidega, on tänapäeva Venemaa endiselt Nõukogude Liit, mis sündis siia ilma ilmselt 1917. aastal.

Arvatakse, et käesolev juhtum on enam kui veider.

Oleme juba korduvalt kirjutanud, et Lääne külmas sõjas saavutatud võit hävitas mitte ainult sotsialistliku bloki ja NSV Liidu. Mitte väiksema ja siiani mitte ainult ületamata, vaid ka teadvustamata kahju põhjustas see Lääne enda institutsioonidele, mis pidid uurima teiste rahvaste kultuure ja tsiviliseeritud moodustisi.

Sisuliselt lõpetasid USA ja Ühendkuningriik pärast NSV Liidu kokkuvarisemist enamiku teadusuuringutest, mille eesmärk oli uurida välismaailma ja jälgida seal toimuvaid muutusi.

Üldiselt oli sellele "ajaloo lõpu" kontseptsioonis isegi loogiline seletus. Olukorras, kus arvati, et "kogu maailm on nüüd Ameerika" ja seal, kus seda veel pole, saab see varsti olema, ei olnud tegelikult tõepoolest vaja tõelisi Venemaa eksperte, arabiste, iraniste ja nii edasi.

Заседание Совбеза ООН
© REUTERS / ANDREW KELLY
ÜRO Julgeolekunõukogu.

Mitte-lääne tsivilisatsioonide spetsialistid jäid tööta. Tõepoolest, milleks neid vaja, kui globaliseerumise raudne ratsu asendab nagunii kogu senise mitmekesisuse. Uue põlvkonna spetsialistide ettevalmistamise pärast ei muretsenud keegi. Nende ülesandeid, avalikus ruumis vähemalt, täitsid nimetatud riikidest emigreerunud opositsioonilised ajakirjanikud. Kes omakorda uskusid fanaatiliselt ajaloo lõppemisse ja jäidki uskuma ning peegeldasid tegelikkust vaid rangelt etteantud piirides.

Milliseid suurepäraseid edusamme tegi selline lähenemine tegelikkuses, ilmneb selgelt Lähis-Ida näitel. Seal hävitas "globaalne Ameerika", nagu me teame, kõik sealsed XX sajandi ilmalikud "natsionalistlikud" ja "vasakpoolsed" režiimid ja avastas seejärel imestusega, et XXI sajandi asemel suitsetab seal uus keskaeg.

Umbes sama juhtus ka Ukrainaga, kus teoreetiliselt oleks kohe pärast Maidani sündmusi pidanud õitsele puhkema kodanikuühiskonna institutsioonid, läbipaistvus, korruptsioonivastane võitlus ja majandus. Kuid õitsele puhkes hoopis teadagi mis.

Niisiis ei ole praegu väljas mitte 1992, 2004. ega isegi 2013. aasta. Väljas on 2018. aasta kevad ja viimasel aastal on Läänes täheldatav liberalismile ja globaliseerumisele "hauda kaevavate" nutikate raamatute ja publikatsioonide plahvatus. Nüüd küsivad juba USA sõjaväeakadeemiadki: "Mis on Venemaale väärtuslik ja kuidas seda ohustada, et teda heidutada?"

 

Kuid trikk on selles, et Läänel pole muu maailma spetsialiste. Ja need, keda ekspertideks peetakse, õppisid midagi maailma kohta 1980-ndatel, nagu Karen Pierce.

Ja seepärast tunnistabki aastakümnetepikkuse teenistuskäiguga auväärne diplomaat kogemata, et ta ei tea tuhkagi sellest, mis aasta praegu Venemaal on, milline riigikord seal on ja kuidas temaga üldse rääkima peaks.

Teatud mõttes tekitab see kindlasti anglosaksides (ja meie kaasmaalastes, kes nendeks saada ihkavad) rahvuslikku uhkust: "Näete, neil ei ole meiega asja. Meie ametlikud esindajad ÜRO-s sülitavad teie riigi peale ega tunne selle vastu huvi – ta pole seda väärt. Teie oligarhid ja ametnikud aga evakueerivad esimesel võimalusel kiiresti oma raha, naised ja lapsed meie juurde."

Asi on aga selles, et see uhkus ei sobi maailmariigile. Selle üle võib uhke olla Küpros ja veel mõned elamiseks väga meeldivad ja sobiva maksukorraldusega saareriigid.

Seejuures käitub Küpros isegi mõnevõrra targemalt. Ta ei püüa "rahvusvaheliselt intrigeerida", positsioneerida end suveräänse globaalse maailmakorrana ega korralda diplomaatilisi flash mob´e surmava mürkgaasi kasutamisest, mille ohvriks on juba langenud kaks merisiga. Ega ürita õpetada Venemaad, filmi "Red Heat" tasemel teadmiste välgutamisega.

Nii et katastroof on kahtlemata ilmne. Kuid püüame esimesel katsel ära arvata: kas see on katastroof Venemaa jaoks, kes on Läänest juba hästi aru saama õppinud? Või Lääne jaoks, kes käivitas uue külma sõja, mõistmata isegi seda, kellega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
ÜRO Julgeolekunõukogu, Marx, Lenin, Engels, Karen Pierce, Süüria, Suurbritannia

Peamised teemad