09:12 16. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1269
  • RUB70.5998
Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendis arutleti petitsioon Läti ja Eesti kodakondsuseta isikute õigustest

© Sputnik / Sergey Melkonov
Poliitika
lühendatud link
6512

Kohtumisest osavõtnute hinnangul pidi arutelu Euroopa Parlamendis kujunema hüppelauaks järgmiste arutelude tarvis, mis puudutavad suurte inimrühmade Euroopa Liidu elust kõrvalejätmist.

TALLINN, 25. aprill — Sputnik. Teisipäeval, 24. aprillil arutas Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon Eestis ja Lätis elavate kodakondsuseta isikute õigusi ning vaagis Euroopa Parlamendi saadikute Yana Toomi (Eesti), Andrei Mamõkini ja Tatjana Ždanoki (Läti) poolt 2016. aasta juunis esitatud petitsiooni mittekodanike õiguste kohta. Sellest teavitas Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi büroo veebileht, meenutades, et petitsioonile oli alla kirjutanud üle 20 000 Eesti ja Läti püsielaniku.

Ekspert tunnistas elukohariigi kodakondsuse olulisust

Ettekandega esinenud Zürichi ülikooli teadusprojektide manager, uurimuse "Milleks on tarvis kodakondsust? Kodakondsus ja naturalisatsioon Lätis" (What is Citizenship for? Citizenships and Naturalization in Latvia, 2017) autor Susanne Tönsmann väitis kokkutulnutele, et "kodakondsus on oluline, sest see on seotud demokraatiaga" ja tuletas meelde üldtuntud kodakondsuse määratlust: kodakondsus on õigus omada õigusi.

"Kodakondsuse alusel on antud õigused, esmajoones õigus valimistest osa võtta. Olla kodanik tähendab kuuluda teatud kindlasse gruppi. Kodanikud on üksteisega seotud, nad kõik on ühe kogukonna liikmed. Kodakondsus on seotud ka ühise ajalooga," loetes ekspert oma riigi kodaniku staatuse valdamise positiivseid külgi.

Tönsmann rääkis kokkutulnutele Eesti ja Läti 20. sajandi ajaloost ja nende iseseisvuse taastamisest 1990. aastate algul.

"Paljud endised NSV Liidu vanariigid valisid kodakondsuse nullvariandi, aga Eesti ja Läti talitasid teisiti: suur hulk inimesi osutus kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega inimesteks. See oli inimeste kogukonnast väljalülitamise vahendiks," märkis ta, nentides ilmselget: "Täna sünnib Balti riikides ikka veel mittekodanikke, nii et nende kadumisest rääkida ei saa."

Läti lektor Londonist: rikkumisi ei esine

Rahvusvahelise õiguse spetsialist, Londoni kolledži lektor Martins Paparinskis asetas seevastu oma ülevaates pearõhu Eesti ja Läti mittekodanike staatusele, mis tema arvates tuleneb "nende NSV Liidu riikide okupatsioonist".

Toom: Euroopa Parlamendis taheti muuta dokumenti mittekodanike kohta>>

"Eesti ja Läti allunud seaduslikult NSV Liidule, seega ei olnud nad kohustatud NSV Liidu kodanikele kodakondsust andma," väitis ekspert, lisades: "Juhul kui NSV Liit Läti ja Eesti okupeeris, siis tehniliselt ei jätnud Läti ja Eesti mittekodanikke ilma õigusest sellistel (Europarlamendi – toim.) valimistel osaleda.

Paparinskis on veendunud, et "rahvusvaheliste kohustuste rikkumist ei ole".

Arutelus osales ka Eesti eurosaadik Urmas Paet. Ta süüdistas mittekodanikke soovimatuses eesti keelt õppida:

"Iga inimene suudab 27 aastaga kasvõi ühe võõrkeele ära õppida. Kõigil neil inimestel on õigus kodakondsust taotleda ja see saada, kui nad täidavad vastavad kriteeriumid. Millises EL-i riigis võib saada kodakondsuse ilma riigikeelt oskamata? Meil on venekeelsete koolide võrgustik. Kas Belgias on araabiakeelsete koolide võrk? Saksamaal türgikeelsete koolide võrk? Minu tagasihoidlik soov on: EL ei tohiks kahandada nende inimeste motivatsiooni õppida keel selgeks ja saada kodakondsus."

Yana Toom: Ratas on nõus halli passi omanikele kodakondsuse andma
© Sputnik / Вадим Анцупов

Milano ülikooli võrdleva avaliku õiguse professor Angela Di Gregorio lausus arutelu täienduseks, et tema arvates "määravad mittekodanike staatuse kindlaks vastavate riikide seadused ja põhiseadused. Need vastavad täielikult rahvusvahelistele standarditele." Ta lisas, et Eestis saab vähemuse keelt kasutada ainult seal, kus selle keele kandjaid on üle 50%, mis Euroopa vaatenurgast on liiga kõrge lävend: "Me peame veel vaatama ka keelt ja haridust puudutavaid seadusi. Mõnikord saab kogukonnast väljalülitamine alguse liiga kõrgetest nõuetest keeleoskusele."

Ta tunnistas, et esialgu tõlgendati otsust mittekodanike staatuse ilmnemisest Balti riikides rahvusvahelise kogukonna poolt ajutise nähtusena, kuid see on muutunud alaliseks: "Küsimus on keeruline, see vajab paljude tegurite läbikaalumist."

Ta avaldas lootust, et arutelu Euroopa Parlamendis kujuneb hüppelauaks uutele aruteludele, mis puudutavad suurte inimrühmade kõrvalejätmist Euroopa poliitilisest elust.

Petitsiooni üle hääletamine

Arutelu tulemuste põhjal toimus Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni hääletus. Üksainus hääl jäi puudu sellest, et "petitsioon avatuks jätta", misjuures komisjon langetas otsuse avaldada Euroopa Parlamendi seisukoht nii Eesti kui Läti valitsusele adresseeritud kirjades ning kirjas Euroopa Komisjonile, kes jätkab mittekodanike probleemiga tegelemist.

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom kommenteeris hääletamise tulemusi nii: " Kõiki intriige ja surveavaldusi arvestades oli ülekaal üheainsa hääle võrra suurepärane tulemus. Me kõneleme probleemist valjusti, meid kuuldakse, tänase istungi tulemusena hakatakse konkreetseid samme ette võtma."

Peaminister Jüri Ratas lükkas tagasi tema kodakondsuse teemal tehtud ettepaneku suhtes vallandunud kriitika
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ta lisas, et kohe pärast hääletamist andsid Eesti ja Läti Euroopa Parlamendi saadikud üle uue petitsiooni, mis puudutab "määratlemata kodakondsusega" isikute õigusi Eestis. Selles on põhirõhk asetatud sellele, et inimestel, kellele Eesti pole andnud ega anna kodakondsust, ei ole teiste EL-i kodanikega võrdseid õigusi, viib õiguslike argumentideni selle kasuks, et kodakondsusega seotud küsimusi saab lahendada ka Euroopa seadusandluse tasandil.

Euroopa Parlamendi postiteenistus saatis eurosaadikute postkastidesse 299 täiesti tavatut uusaastakaarti Eesti ja Läti eurosaadikutelt Yana Toomilt, Andrei Mamõkinilt ja Tatjana Ždanokilt. Õnnitluskaardid olid kujundatud Eesti ja Läti alaliste elanike, niinimetatud mittekodanike passidena.

Yana Toomi sõnul otsustati niiviisi tänada toetuse eest ja soovida head uut 2018. aastat neile 299 saadikule, kes Euroopa Parlamendi viimasel detsembrikuisel istungil Strasbourgis toetasid "mittekodanike" valimisõigust ning eeskätt Eesti mittekodanikele poliitilistesse parteidesse kuulumist ja Euroopa Parlamendi valimistes osalemise õiguse andmist käsitleva petitsiooni kiireimas korras läbivaatamist.

Yana Toom teatas ühtlasi, et õnnitluskaartideta jäid tema kaasmaalased – viis Eesti eurosaadikut – Urmas Paet, Tunne Kelam, Ivari Padar, Indrek Tarand ja Kaja Kallas, kes petitsiooni ei toetanud.

Tagid:
mittekodanikud, kodakondsus, Euroopa Parlament, Läti, Eesti

Peamised teemad