09:53 12. August 2020
Kuula otse
  • USD1.1783
  • RUB85.6858
Poliitika
lühendatud link
4920

Põhiküsimuse – võimuküsimusega – revolutsioon Armeenias ei lõpe, vaid jätkub, kuna tuleb võidelda korruptsiooniga. See on üks kõige keerukamatest ja põhilistest üldrahvaliku võitluse eesmärkidest, mõtiskleb artikli autor.

Rafik Grigorjan filosoofiadoktor, Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juhatuse esimees

23. aprillil astus Armeenia peaminister Serž Sargsjan ametist tagasi. Peale kümnepäevast protestimist tõestas Armeenia rahvas tänu oma usule võidusse korrumpeerinud režiimi üle võimalust võimu kukutamiseks ja demokraatia kehtestamiseks rahumeelsete vahenditega, ilma verevalamiseta ja välise sekkumiseta.

Armeenia peaminister Sargsjan astus tagasi >>

See sai võimalikuks tänu nende meeleavaldajate kindlameelsusele, kannatlikusele ja sihikindlusele, kes päevast päeva sooritasid mitmekilomeetriseid retki mööda linnu ja tänavaid, saades tihtilugu tunda politsei ja sandarmite vägivalda.

Peamiseks liikumapanevaks jõuks oli ja on jäänud noorsugu, kes on sündinud ja üles kasvanud iseseisvuse tingimustes. Tema on oma survega näidanud, et on suuteline olema poliitiliseks jõuks, et edu on võimalik saavutada ainult kogu rahva revolutsionääride ümber koondumise alusel.

Mitmemiljoniline armeenia diasporaa on ühemõtteliselt toetanud demoktraatlike jõudude liikumist Armeenias. Meeleavaldused toimusid paljudes Euroopa riikides ja USA-s. Moskvas läks lugu käsikähmluste meeleavaldajate vahistamiste ja laialiajamiseni.

Esimese võitlusjärgu pidasid armeenia meeleavaldajad vaprasti vastu. See oli vabade kodanike võit, kus ei tugevama jõu ees kohkutud ega kapituleerutud.

See oli revolutsioon mis oli suunatud kogu süsteemi, aga mitte ainult Serž Sargsjani isiku vastu. See tõi inimesed depressiooniseisundist välja. Rahvas näitas, kes on riigi tõeline peremees.

Opositsiooniliikumise juht Nikol Pašinjan pakkus välja edasiste tegevuste kava: ajutise rahvavalitsuse loomine, Rahvuskogu valimiste läbiviimine, mille uus koosseis peab valima uue peaministri ja kujundama valitsuse uue koosseisu.

Põhiküsimuse – võimuküsimusega – revolutsioon ei lõpe, vaid jätkub, kuna tuleb võidelda korruptsiooniga, mis on Armeenias sügavaid juuri ajanud. See on üks kõige keerukamatest ja põhilistest üldrahvaliku võitluse eesmärkidest.

Rahvas kannatab juba pikemt aega kuritegelike jõudude pärast võimukoridorides, pistisevõtjate korruptantide pärast.

Nagu praktika näitab, on korruptsioon selle sootsiumi olemuslikuks, lahutamatuks koostisosaks, kus poliitilise kultuuri tase on madal, kus rahva roll riigi juhtimises on viidud miinimumini, kus inimressurssi ekspluateeritakse halastamatult väikese rühma poolt, kelle jaoks kodumaa tähendab raha ja oma kasumit.

Gasparjan: "sametrevolutsioonid" endises NSV Liidus toovad kaasa kodusõja >>

Kõige sagedamini alluvad korruptsioonile ametiisikud, need, kellel on täielikud võimuvolitused, kes lubavad endale hallata ja enesele omastada seda, mis peaks kuuluma kõigile inimestele. Sääraste isikute kilda arvavad uurijad sagedasti võimuparteide parlamendisaadikuid, kõrgemaid riigiametnikke, kohtunikke, õiguskaitseorganite töötajaid, administraatoreid jne.

Armeenia pealinn - Jerevan.
© Sputnik / Asatur Yesayants

Ainult tänu sõltumatu ajakirjanduse ja ajakirjanike olemasolule, demokraatlikele kontrollimehhanismidele võimude tegevuse üle, rangele ja võrdõiguslikule seaduste järgimisele on võimalik korruptsiooniga võidelda. Vabaduse ja demokraatia puudumine loob viljaka keskkonna igal tasandil korruptantidele.

Korruptsiooni suurim oht seisneb selles, et see sõna otseses mõttes vähkkasvaja annab siirdeid ja nakatab kogu riikliku organismi, mis võib viia riigi hukkumiseni. Sugugi mitte juhuslikult pole võitlus korruptsiooniga üheks riikliku julgeoleku organite peamiseks ülesandeks.

Aga kui riigi julgeolekuorganid hakkavad korruptsiooniga võitlemise asemel pidama võitlust teisitimõtlejatega, annab see tunnistust sellest, et korruptsioon on tunginud ka nende ridadesse. Kõige sagedamini sõdivad teisitimõtlejatega need, kes püüavad katta korruptante avaliku paljastamise eest.

Jerevanis jätkuvad opositsiooni protestid >>

Mitmetes postsovetlikes riikides on pärast NSV Liidu kokkuvarisemist riigivara erastamise läbipaistmatust silmas pidades tekkinud uus klass – riiklikud uusrikkad. See on inimeste kildkond, kes on kiirelt rikastunud sellesama vara erastamise arvel, mis oli loodud kogu ühiskonna liikmete poolt.

Koos omandiga on nad omastanud ka kogu võimu.

Igasugust kriitikat, protesti või enesevastast võitlust tajuvad ja tõlgendavad nad kui vastuhakku riigile. Nii näiteks vastas Serž Sargsjan kohtumisel Nikol Pašinjaniga, kes nõudis temalt tagasiastumist: "See on ultimaatum ja riigi seaduslikult võimult väljapressimine. Te ei ole 1. märtsi sündmustest õppust võtnud," pidades silmas inimeste hukkumist meeleavalduste mahasurumisel.

Лидер оппозиционной фракции Елк Никол Пашинян на площади Республики (22 апреля 2018). Ереван
© Sputnik / Asatur Yesayants
Armeenia opositsioonijuht Nikol Pašinjan

Revolutsioonijõudude kiire võit sai võimalikuks tänu kriisile ülemkihtides, kes on rahvast kaugenenud, ning Sargsjan ise sattus Nikolai II rolli, keda pärast võimult kukutamiust polnud enem kellelegi vaja. Serž Sargsjani auks tahaks siiski märkida, et tema sai kõigest aru ja lahkus rahumeelselt. Aga tema mantlipärijad hakkavad veel võitlema võimu ja oma priviligeeritud seisundi pärast ja tähtis on, et nad võimu nimel provokatsioonidele ja teistele äärmuslikele sammudele välja ei läheks.

Armeenias vahistati protestiliider >>

Rahvarevolutsioon ei saa poolel teel peatuma jääda, alustatu tuleb mõistliku lõpuni viia: kehtestada riigis seaduslikkus, tagada kodanikele õigused ja vabadused, taastada tõeline rahvavaõim ehk demokraatia, lahendada paljud sotsiaalmajanduslikud ülesanded. Austust väärib liikumise juhtide otsus mitte taga kiusata, mitte kätte maksta, järgida süütuse presumptsiooni põhimõtet ja püüelda ühiskonna ühendamise poole.

Välispoliitika vaatevinklist mõistavad nad rahvusvahelise olukorra keerukust ega kavatse teha järske geopoliitilisi liigutusi ning püüavad säilitada häid suhteid kõikide riikidega, eriti oma liitlastega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
võim, revolutsioon, meeleavaldus, poliitika, opositsioon, Nikol Pašinjan, Serž Sargsjan, Jerevan, Armeenia

Peamised teemad