01:14 13. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB76.1800
Donald Trump ja Emmanuel Macron

Moskva ja kolm vägilast – Trump, "Micron" ja kantsleriin

© REUTERS / CARLOS BARRIA
Poliitika
lühendatud link
Rostislav Ištšenko
110 0 0

Macroni isiklikud ambitsioonid on paljuski Prantsusmaa riiklike huvidega vastuolus, leiab Rostislav Ištšenko.

Rostislav Ištšenko, Süsteemse Analüüsi ja Prognoosikeskuse president Sputniku jaoks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on riigivisiidil Ameerika Ühendriikides — selle kulminatsiooniks sai 25. aprillile plaanitud esinemine Kongressis. Macron kavatseb kõneleda mitte ainult Prantsusmaa, vaid kogu Euroopa nimel.

Euro-Atlandi liidrid kavatsevad avaldada ühise seisukohavõtu peamiste rahvusvaheliste kriiside ja konfliktide osas – Iraani, Põhja-Korea, Süüria, Ukraina ja mõistagi suhete osas Venemaaga.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron
© AP Photo / Christophe Ena

Kuidas Venemaa sellele vastama peaks? Manööverdamise jaoks on Venemaal ruumi piisavalt. Asi on selles, et Läänel on meie suhtes vähemalt kolm erinevat seisukohavõttu.

Esiteks on Inglismaa poolt toetatavate Ameerika pistrike seisukoht, mis üritab iga hinna eest Venemaa ja Lääneriikide vahelisi suhteid teravaks ajada, muutes igasugused läbirääkimised ja kompromissid võimatuks ning tekitades teravat, sõjalise kokkupõrkega piirnevat konfrontatsiooni, et suurendada poliitilist survet, katkestada majandussidemed ning tegelda finantsdiversiooniga Venemaa lõplikuks murdmiseks.

Встреча Меркель и Трампа
© REUTERS / BPA
Angela Merkel ja Donald Trump.

Teiseks on Trumpi seisukoht, mis üritab "Ameerikat taas suureks teha." Selleks on tal vaja Venemaa-poolseid järeleandmisi, kuid mitte vastasseisu, milles USA viimasel ajal regulaarselt alla kipub jääma. Trump üritab Moskvat šantažeerida, öeldes, et kui Venemaa järele ei anna, võtavad Washingtoni välispoliitikas võimu neokonidest pistrikud ja Venemaa olukord muutub veelgi raskemaks.

Seni on Moskva neisse katsetesse rahulikult suhtunud, mõistes suurepäraselt, et esmajoones läheb raskemaks hoopis Trumpil ja tema taga seisval tööstuslobbyl, mis üritab pangakapitali ja tema pistrikest poliitlobi võimu juurest kõrvale tõrjuda.

Kolmandaks on Macroni seisukoht, kes tahaks samuti olla "niisugune kui Putin", "selline, nagu Trump", teha "Prantsusmaa uuesti suureks," ning minna ajalukku mitte "mikroni", vaid Napoleonina.

Venemaa president Vladimir Putin ja USA president Donald Trump
© Sputnik / Michael Klimentyev

Seda on võimalik teha vaid Saksamaa arvelt, kes tänu oma majandusvõimsusele Euroopas esimest viiulit mängib. Majandusvallas Macronil Berliini üle mängida ei õnnestu. Järelikult tuleb tal poliitilistele argumentidele panustada.

Kuidas kavatseb Berliin käituda? Saksamaa on eelkõige huvitatud tihedast koostööst Venemaaga. Prantsusmaale ei ole see nii oluline, kuid temagi ei soovi Moskvaga tülli minna. Seepärast toetab Macron ühelt poolt igati USA ja Suurbritannia sepitsetud Venemaa-vastaseid provokatsioone, teiselt poolt aga kuulutab valmidusest Putiniga dialoogi alustada.

Ülesandeks on sundida algselt Lääne kollektiivsete jõududega Saksamaad oma majandussuhted Venemaaga katkestama, muutes Merkeli mõjuvõimu seeläbi väiksemaks. Siis aga tulla välja vahendajana, kes Läänele kasulikku kompromissi pakub.

Berliin ja Moskva ei kavatse aga käed rüpes istuda ja vaadata, kuidas Macron nende arvelt oma probleeme lahendab.

© AFP 2018 / Odd Andersen
Angela Merkel ja Emmanuel Macron.

 

Proua Merkel omakorda kavatseb Saksamaa domineerimise Euroopas lõplikult kinnistada ja tasakaalustada Ameerika poliitilise mõju Moskvapoolse majanduskoostöö abil. Seejuures ei taha temagi Venemaa embusse viskuda. Moskva mõju peaks tasakaalustama Saksamaa täielikku omandusse siirduv Euroopa Liit (NATOs jätkuks mõnda aega veel USA domineerimine). Seda seisukohta võiks pidada realistlikuks — hetkel rahuldaks see ka Moskvat.

Berliini liitlastele oleks niisugune lahendus mõistagi täielikult vastukarva. Kusjuures, kui Macroni puhul võiks veel rääkida isiklikest ambitsioonidest, mis on Prantsusmaa majanduslike huvidega paljuski vastuolus, siis Washington ega London ei ole nõus mingite järeleandmistega, sest jutt on nende globaalse domineerimise süsteemist, mis tagab nende eliidile sissetuleku ja nende riikidele sisemise stabiilsuse.

Kõik need Läänemaade sisevastuolud annavad Venemaale võimaluse taktikalisteks manöövriteks ja rahvusvahelise olukorra järk-järguliseks enda kasuks muutmiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Emmanuel Macron, Donald Trump, Angela Merkel, Prantsusmaa, Saksamaa, USA

Peamised teemad