12:16 15. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1574
  • RUB76.2999
Euroliit kavandab USA ultimaatumile vastulööki

Euroliit kavandab USA ultimaatumile vastulööki

CC0 / geralt / europe-1976654_1920
Poliitika
lühendatud link
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (37)
5720

Käesoleval hetkel arutleb Euroopa Liit vastuseks USA poolt Euroopale kehtestatud sanktsioonidele kaht tüüpi vastumeetmete üle.

TALLINN, 16. mai — Sputnik. Washingtonis visiidil viibiv Prantsuse parlamendisaadik, rahvusassamblee rahvusvaheliste suhete komisjoni liige Delphine O teatas, et üheks võimaluseks on Euroliidupoolsete vastumeetmete rakendamine. See ei oleks mõistagi parim lahendus, sest Euroopa tahaks majandussõda USA-ga igati vältida, edastab RIA Novosti.

USA president Donald Trump teatas 8. mail, et väljub ühepoolselt Iraaniga sõlmitud ajaloolisest tuumaleppest. Leping, mida tuntakse ka "Ühise tervikliku tegevuskava" (VCPA) nime all, allkirjastati pikkade ja keeruliste läbirääkimiste tulemusena 2015.a. Iraani ja 6 rahvusvahelise vahendaja poolt, kelleks olid Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ning USA, lisaks veel ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Vastutasuna sanktsioonide lõpetamise eest nõustus Iraan oluliste järeleandmistega, sealhulgas oma tuumaprogrammi täieliku kontrolli alla andmisega, kinnitades, et ei ürita mingitel tingimustel tuumarelva saada ega välja töötada.

Kas Euroopa valib sõja või alanduse>>

USA teatas möödunud nädalal, et lisaks lepingust väljumisele taastavad nad ka kõik Iraani-vastased meetmed, sealhulgas ka sekundaarsed sanktsioonid nende suhtes, kes Iraaniga äri peaksid ajama. Omal ajal lõpetati sanktsioonid VCPA jõustumise järel.

Euroopa valmistab USA-le väärikat vastust

Prantsuse parlamendisaadik teatas Washingtonis Atlandi nõukogus esinedes, et Euroopa vaatleb hetkel rida meetmeid, mida võiks jagada kahte kategooriasse.

"Esimene kategooria – kuidas me oma huvisid kaitsta võime — kuidas aidata oma ettevõtetel Iraanis äritegevust jätkata ja riiki investeerida. Siin käib jutt vaid kaitsest. Teine kategooria, mida me rakendada ei tahaks, on vastumeetmed. (Euroopa arutab,) kuidas me võime käituda sarnaselt Ameerika Ühendriikidele, kas meilgi on vaja kasutada eksterritoriaalseid meetodeid," teatas Delphine.

Eurooplaste silmis on teine variant ebameeldivam: "Me ei tahaks teise kategooriasse minna. On rida mehhanisme, mida me võime kas luua või uuendada. Me tahame oma ettevõtteid kaitsta, kuid ei soovi alustada USA-ga majandussõda," toonitas Prantsuse poliitik.

Iraani-vastaste sanktsioonide taaskehtestamiseks kulub 90 kuni 180 päeva — selle aja jooksul nõutakse Iraani partneritelt sealse äritegevuse lõpetamist, teatas USA rahandusministeerium mõni aeg tagasi.

Euroopa mõistis hukka Trumpi taganemise Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest>>

O arvates jätab 4. novembrile eelnev periood, misjärel USA oma ähvardusi ellu hakkab viima, "Euroopale piisavalt aega, et need mehhanismid välja töötada." "Ma ei ole kindel, et nad selleks ajaks lõplikult juurutatakse, kuid vähemalt võib Euroliit anda oma ettevõtteile turvatunde ning Iraanile garantiid, mida viimane ootab," lisas ta.

Samal ajal tunnistas ta, et Euroopa ühiskondlik arvamus on esmakordselt väga pika aja jooksul resoluutselt Washingtoni vastu häälestatud. O sõnul küsivad eurooplased, mis õigusega keelavad ise lepingut rikkunud Ameerika Ühendriigid Euroopa firmadel äri ajada.

Euroopa Liidu USA missiooni juhataja asetäitja Caroline Vicini selgitas, et Euroopa ja Iraani majandussuhete arendamine oli osa tuumaleppest. Samas väljendas ta kahtlust, kas Euroopa jõuab oma ettevõtete Ameerika-vastase kaitsemehhanismi nii kiiresti välja töötada.

"Blokeerimisseaduse" taastamine

Peale USA teadet kõikide sanktsioonide ennistamisest hakati Euroopas rääkima niinimetatud "blokeerimisseaduse" taaskasutuselevõtust. Tegu on aktiga, mis jõustus Euroliidus 1996.a. vastuseks Kuubaga seotud sekundaarsetele sanktsioonidele USA poolt.

Washington kehtestab sekundaarsed sanktsioonid nende välisfirmade vastu, kes teostavad ülekandeid USA dollarites, isegi kui tehinguga pole seotud ükski Ameerika ettevõte. Nii võimaldas see 2014.a. USA-l Prantsuse suurimat panka 9 miljardi dollariga trahvida. Pank tunnistas tookord, et sooritas ajavahemikus 2004-2012 operatsioone Sudaani, Iraani ja Kuuba füüsiliste ning juriidiliste isikutega, kes olid ameeriklaste sanktsioonidenimekirjas.

Trump teatas USA lahkumisest Iraani tuumaleppest>>

Niisugune näitlik õppetund sai firmadele ilmekaks ajendiks, et loobuda USA sanktsioonide (mitte ÜRO – Toim.) all olevate isikutega äritegemisest.

Delphine O selgitas, et Euroopa Liit on tõepoolest juba mõnda aega seaduse taaskehtestamise teemat käsitlenud. "Mida akt endast kujutab? Ta keelab Euroopa ettevõtteil Ameerika sanktsioone täita. Probleem on aga selles, et niisugune lähenemine kehtestab topeltsanktsioonid," märkis parlamendisaadik. "See tähendab, kui Euroopa firmad ameeriklaste sanktsioone täitma hakkavad, trahvitakse neid juba Euroliidu poolt," lisas O.

"Teiseks sätestab akt, et kui Euroopa äriühingud on sanktsioonide ohvriks langenud, võivad nad pöörduda riiklikusse või üleeuroopalisse kohtusse ning toimunu vaidlustada. Samas ei ole ükski ettevõtja seda teinud, sest keegi ei usu, et rahvuslik kohtuorgan oleks võimeline USA vastu nõudeid esitama ja nende reaalset täitmist tagama," võttis poliitik öeldu kokku.

Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (37)
Tagid:
tuumalepe, Iraan, Euroopa Liit, USA

Peamised teemad