05:45 16. August 2018
Kuula otse
  • USD1.1321
  • RUB75.9875
Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko

Valentina Matvijenko: vastusanktsioonid kui bumerang – käegakatsutavad ja tõhusad

© Фото : предоставлено пресс-службой Совета Федерации
Poliitika
lühendatud link
9220

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko kommenteeris tähtsamaid väljakutseid, mis praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras Venemaa ees seisavad.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Venemaa föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko kõneles RIA Novosti korrespondendile Maria Balõnina-Urbanile sellest, kas lääneriikide Venemaa-vastaste sanktsioonide poliitikas saab loota tervele mõistusele, kas Venemaa unustab "Skripali juhtumi", kas riigis annab sättida hääletamise üheleainsale päevale ja kas tal endal õnnestub külastada jalgpalli maailmameistrivõistlusi.

Möödunud nädalal teatas USA oma lahkumisest Iraani tuumalepingust, sel nädalal aga lubab Washington kehtestada Teherani vastu kõige kõrgemal tasemel sanktsioonid. Mida niisugune otsus teie hinnangul eneses kätkeb? Mida saab Venemaa siin ära teha – Iraani tuumakokkuleppe osalisena? Ja kas Venemaa ärihuvid Iraanis saavad ameeriklaste Teherani-vastaste sanktsioonide kehtestamise korral kannatada?

Iraani tuumaprogrammi osas ühise üleüldise tegevuskava allkirjastamine oli ja jääb rahvusvahelise diplomaatia suurimaks võiduks. Sellel kokkuleppel on erakordselt suur tähendus – esmajoones tuumarelva leviku tõkestamise osas.

On käinud väga pikaajaline, raske töö, on olnud keeruline läbirääkimiste protsess ja kulunud palju jõupingutusi. Kuid põhiline oli õnnestunud tulemus: see kokkulepe toimis edukalt. IAEA on rangelt kontrollinud lepingutingimuste täitmist Iraani poolt ning pole tehtud mitte ühtegi märkust ei Iraanile ega teistele lepinguosalistele – pole olnud mingisuguseid rikkumisi ega isegi vihjeid rikkumiste kohta.

Euroopa Liit toetab Iraani tuumalepingut >>

See, et USA sellest lepingust ühepoolses korras taganes, on mitte ainult Venemaa, vaid ka enamiku riikide arvates rängim viga, mis kätkeb endas tõsiseid tagajärgi ja rahvusvahelise olukorra pingestumist, mis võib väga negatiivselt mõjutada tuumaleviku tõkestamise režiimi. On ju Lähis-Idas terve hulk riike, kes tahaksid evida tuumarelva.

Me küsime, mis on põhjuseks, milline on USA lepingust lahtiütlemise argumentatsioon? Aga peale selle, et kokkulepe on vilets ja ta on allkirjastatud Barack Obama poolt, ei ole maailm kuulnud ühtegi tõsist põhjendust, miks see tuleb tühistada.

Председатель Совета Федерации РФ Валентина Матвиенко во время интервью
© Фото : предоставлено пресс-службой Совета Федерации
Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko intervjuu ajal

Me oleme ka kuulnud, et tarvis on uut kokkulepet Iraaniga. Aga isegi kui oletada, et USA presidendil on uue kokkuleppe sõlmimise osas mingisuguseid uusi mõtteid ja ideid, siis las töötame selle leppe kõigepealt läbi, allkirjastame, ent selle hetkeni ei lammuta selles valdkonnas juba kehtestatud korda.

Tegemist ei ole lihtsalt USA ühepoolse lepingust taganemisega. Jutt käib mitmepoolsest kokkuleppest, mis sai ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga heaks kiidetud ning on seega omandanud tähtsaima rahvusvahelise dokumendi staatuse. Seetõttu on säärane lepingust lahkumine kõige jämedam rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ma leian, et niisuguse sammuga näitas Washington üles kohutavat vastutuse puudumist. Ei saa jätta taipamata, mis edaspidi juhtuma hakkab: usaldus on hävitatud, ilmnenud on ettearvamatu poliitika ja saavutatud kokkulepete hapruse tegur.

Merkel: Euroopa ei saa kaitse vallas USA-le loota >>

Millise tausta see loob, ütleme, enne läbirääkimisi Põhja-Koreaga, kui ometi olid sõlmitud raudkindlad kokkulepped, mis järsku ühe riigi suval võivad hävineda? Ameerika Ühendriigid kannavad ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena otsest vastutust maailmas rahu ja stabiilsuse toetamise eest. Aga kui ta enesele selliseid asju lubab, siis millistesse kokkulepetesse pärast seda üldse veel uskuda võib?

Ma leian, et sedasorti tegudega kaasneb veel üks oht. See on usalduse kaotus niisuguste rahvusvaheliste institutsioonide suhtes nagu IAEA. On ju IAEA selle lepingu täitmist kõige rangemal kombel kontrollinud. Nüüd aga on tõstatatud küsimus, kas IAEA-d võib usaldada, mis on täiesti väär. Ütleme, et Keemiarelva Keelustamise Organisatsioon on kohutava surve all – selle asemel et evida võimalust objektiivse uurimise läbiviimiseks, tajub ta endal tohutut survet nende poolt, kes tahavad temalt kuulda seda, mis neile meeldib. See on väga ohtlik suundumus, sest see tähendab kujunenud maailmakorra, rahvusvahelise õiguse ja nende institutsioonide lammutamist, kes on paljude aastate jooksul loodud ning on neis või teistes valdkondades rahvusvaheliste suhete reguleerijateks.

Terve hulk eksperte leiab, ja minu arvates mitte ilma põhjuseta, et sellest lepingust lahkumine tähendab takkapihta USA katset seada Euroopa Liidu majandus sõltuvusse, allutada Ameerika Ühendriikidele, kuna paljud Euroopa ettevõtted tegutsevad Iraanis, seejuures mingeid reegleid rikkumata, tegutsedes lepingu raamides. Seesama kehtib ka Venemaa ettevõtete kohta.

Venemaa seisukoht on kindel: tegemist on rahvusvahelise õiguse rikkumisega, tegemist on usalduse õõnestamisega ja tuleb rakendada kõiki jõupingutusi, et see kokkulepe jätkaks toimimist. Ka kõik lepingule alla kirjutanud riigid, tuumaleppe osalised, kaasa arvatud Iraan, peavad endiselt kokkuleppest kinni pidama. Seda seisukohta toetavad tänasel päeval kõik lepingu allkirjastanud riigid.

Kas Euroopa valib sõja või alanduse >>

Sel juhul jääb dokument jõusse ja tuumarelva leviku oht saab likvideeritud. Aga kui allakirjutanud riigid USA surve all vankuma löövad, kui nad lubavad endale leppimist mitte ainult Iraani vastu, vaid ka Iraaniga koostööd tegevate ettevõtete vastu suunatud eksterritoriaalsete sanktsioonidega, tuleb juba katastroof, tuleb tegelik kaubandus- ja majandussõda. Tahaks uskuda, et seda ei juhtu, et kõik selle kokkuleppega hõlmatud riigid jäävad truuks endale võetud kohustuste täitmisele ja tõsise rahvusvahelise dokumendi säilitamisele, milleks on ühtne üleüldine tegevusplaan Iraani tuumaküsimuses.

© RIA Novosti.
Matvijenko selgitas, miks Ameerika Ühendriigid Iraaniga sõlmitud tehingust taganevad

Milline on tõenäosus et Euroopa riigid vankuma löövad, et USA neid survestab?

Paljudel ilmselgetel põhjustel on näha, et aina vähem põlevad Euroopa riigid soovist järgida Washingtoni ettearvamatuid samme. Vaadake, mis toimus esmaspäeval. Mis häda oli kibekiiresti, otsekohe USA saatkond Jeruusalemma kolida? Jeruusalemma staatus on määratletud ka paljude rahvusvaheliste aktidega, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, ei olnud mingit põhjust seda rikkuda. Esitagem küsimus: kas saatkonna üleviimine tugevdab rahu ja stabiilsust Lähis-Idas? Või aitab see kaasa Lähis-Ida küsimuse lahendamisele? Loob tingimused püsivamaks rahuks Iisraeli ja Palestiina vahel? Muidugi mitte. Ilmselgelt pani see olukorra taas kord plahvatama, põhjustas nii palju ohvreid ja kannatanuid. Keegi peab sedasorti tegude eest vastutust kandma.

Miks Ameerika Iisraeli lõksu meelitas >>

Leidub terve rida teisi näiteid, kus eurooplased käituvad aina ettevaatlikumalt. Erinevalt sellest, kuidas oli varem, kui nägime Washingtoni mis tahes näpunäidete pimesi järgimist. See annab ka Iraani tuumalepingu suhtes lootust sellele, et nii Euroopa kui ka Hiina, kõik allakirjutanud riigid jäävad siin enesele kindlaks. See on maailma rahu ja stabiilsuse jaoks äärmiselt oluline, ilma liialdamata.

© RIA Novosti.
Matvijenko suhetest USA ja Euroopa Liidu riikidega

Kas Venemaa jätkab peegelvastuste praktikat, juhul kui USA või teised riigid asuvad taas meie riigi vastu suunatud sanktsioone karmistama?

Elu näitab, et peegelmeetmed on reeglina kõige tajutavamad ja tõhusamad. Tööle hakkab bumerangiefekt. Seadus USA suhtes rakendatavatest vastusanktsioonidest, mis varsti Riigiduuma seinte vahelt väljub, ja otsused, mille valitsus selle najal vastu võtab, annavad kahtlemata niisuguse efekti. Negatiivseid tagajärgi kogevad ameeriklaste ettevõtted, rida USA majandusharusid.

Meenutan: tegemist on raamseadusega ja mingisuguseid piiranguid, mis inimesi niivõrd erutanud on – mis puudutab ravivahendeid ja meditsiinitehnikat – eelnõu ei sisalda, nagu ka meetmeid, mis võiksid meie riigile, ühiskonnale, kodanikele kahju tekitada. See ei seo täitevvõimu käsi kinni, võimaldab tal tegutseda paindlikult, muutuvat olukorda silmas pidades. Ma ei usu, et liialdan, kui ütlen, et vastusanktsioonide osas on tegemist vahest meie esimese niivõrd ulatusliku ja jõulise seadusega. Föderatsiooninõukogu kahtlemata toetab seda.

Lavrov tutvustas Euroopale bumerangi omadusi >>

Dokument on võetud Riigiduumas esimesele lugemisele ning sisaldab juba ettepanekuid, mis said ette valmistatud ja edastatud Föderatsiooninõukogu komisjonide poolt. Me jätkame seaduseelnõu ettevalmistamise raames koostööd Riigiduuma saadikutega teiseks ja kolmandaks lugemiseks – niiviisi, et seaduse vastuvõtmise hetkeks ja selle jõudmisel Föderatsiooninõukokku ei oleks senaatoritel jäänud selle suhtes enam küsimusi. Sedasama võin öelda ka seaduseelnõukohta haldus-ja kriminaalvastutuse kehtestamisest USA sanktsioonide järgimise eest Venemaa territooriumil.

Rõhutan veel kord: USA ja lääne poolt tervikuna aetav sanktsioonipoliitika läheb vastuollu rahvusvahelise õigusega, ÜRO põhikirjaga, teiste seadusaktidega. See takistab dialoogi võimalikkust, vaidlusküsimustes kompromisside otsimist, sünnitab pingeid riikidevahelistes suhetes, tekitab kogu rahvusvahelisele üldsusele hulgaliselt probleeme. Täna on kõigiti põhjust kinnitada, et see poliitika ei toimi, kuna ei ole toonud oma initsiaatoritele vähimaidki dividende – ei poliitilisi, ei majanduslikke ega moraalseid. Tõsi, leidub teatud negatiivseid tegureid, mida me ei saa märkamata jätta ega eirata, aga meie arengut peatada, rahvusvahelisel areenil meie seisundit kõigutada ja Venemaal ühiskondlik-poliitilist ebastabiilsust tekitada need ilmselgelt ei suuda.

USA ja tema liitlaste võetud kursi tupikteeks osutuv ebaproduktiivsus on nüüdseks juba enam kui ilmne. Rahulolematus sellega kasvab, seda eriti äriringkondades. Loodame, et terve mõistus pääseb lääneriikides lõppude-lõpuks võidule. Väljapääs on üks – lääne täielik loobumine Venemaa-vastaste sanktsioonide poliitikast, seadusevastasest, legitiimsuseta poliitikast. Sel juhul tühistame meie vastusanktsioonid. Teist teed ei ole.

Niinimetatud "Skripalide juhtum" on jätkuvalt rahvusvahelisel tasandil päevakorras. Kui kaua veel kajastub see teie arvates Venemaa suhetes Suurbritanniaga, teiste riikidega? Ja kas lähitulevikus on väljavaateid Suurbritanniaga suhete soojenemiseks?

"Skripalide juhtumi" on Suurbritannia, nagu öeldakse ette lükanud, tirinud rahvusvahelisse päevakorda. Evimata vähimaidki tõendeid, mitte mingisugust alust Venemaa süüdistamiseks kallaletungis Skripalidele, on ta seda teemat visalt rahvusvahelisel areenil ülal hoidnud. Möödunud on juba kaks kuud, kuid mitte mingisuguseid uusi tegelikke tõendeid, mitte mingeid põhjuseid Venemaa süüdistamiseks ei ole välja ilmunud, küll aga on ilmnenud väga palju fakte armetult kokku klopsitud provokatsioonist. Kui käsu peale korraldati provokatsioon, siis see toimis, aga hiljem, samuti käsu peale, lendas Skripalide teema infoväljalt minema. Aga me ei luba seda lugu kinni mätsida. Me oleme nõudnud ja jääme nõudma objektiivset uurimist ja kogu selle loo tegelike süüdlaste ülesleidmist.

Герб на ограде здания российского посольства в Лондоне
© Sputnik / Алексей Филиппов

Vaatamata kõigile meie saatkonna poolt esitatud nõuetele korraldada kohtumine Skripalidega, et esimesest allikast teada saada, kuidas nad ennast tunnevad, mida juhtunust arvavad ja kuidas nad sellesse suhtuvad, saame pidevalt keelduva vastuse. Me oleme nõudnud ja nõuame tingimata Skripalidega kohtumist. See pole, vabandage väga, Suurbritannia lahke vastutulelikkus, mida me palume, vaid tema kohustus – anda konsulaartöötajatele võimalus korraldada nendega kohtumine. Kas Suurbritannia on nad röövinud? Kuidas teisiti saab seda seletada? See on mingisugune Venemaa kodanike röövimine, ülepea juba hoopis teine paragrahv. Seetõttu jääme nõudma, et saavutada oma tahtmine, niisama me seda lugu ei jäta. Veel kord – tegemist oli provokatsiooniga, läbimõeldud, ettekavandatud, kuid kehvasti kavandatud juhtumiga, mistõttu kõik selle tagajärjed on nüüd ilmsiks tulemas.

Mis puudutab Venemaa ja Suurbritannia vahelisi suhteid, siis need on nähtavasti tõepoolest kogu ajaloo halvimal tasemel. Ja ma leian, et kuni võimul on inimesed, kes krutivad üles russofoobiat, kes on sellest venevastasest poliitikast läbi imbunud, siis suhete paranemisele lähiajal loota ei tasu. Ma pean silmas nii Theresa Mayd kui tema kabinetti kui ka teisi inimesi, kes üritavad seista russofoobse poliitika esirinnas ja niisuguste alatute meetoditega anda oma panus võitlusse Venemaaga. Aga samal ajal ei ole Venemaa ja Suurbritannia, meie riikide rahvaste vahel mitte midagi sellist, mis võiks takistada meie suhete paranemist. See on poliitilise tahte küsimus. Eeldan, et niisugune aeg saabub, kindla peale.

© RIA Novosti.
Matvijenko nimetas Skripalidega toimuvat Venemaa kodanike röövimiseks

Kas Föderatsiooninõukogu püüab endiselt luua mingisuguseid kontakte USA kongresmenidega? Kas on juttu kohtumistest ja nendega läbirääkimistest mingitel neutraalsetel platvormidel, näiteks OSCE PA-s?

Hoolimata pingetest suhetes Ameerika Ühendriikidega jääme me avatuks kõigile võimalikele kommunikatsioonikanalitele, sealhulgas kummagi riigi seadusandjate dialoogi pidamise kanalile. Ma olen juba rääkinud sellest, et mõnikord on see kõige mugavam ja tõhusam, kuna on suurel määral autonoomne. Parlamendisaadikud, kes esindavad miljoneid oma valijaid, saavad ja peavadki teineteist kuulama, töötama kahepoolses formaadis, nagu ka rahvusvahelistel parlamendiplatvormidel ning kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi dialoogi arendamiseks.

Rünnata Venemaad — kuidas Ameerika ajakirjanikust terrorist sai >>

Me oleme enam kui korra või kaks oma ameerika kolleege dialoogile kutsunud. Vastureaktsiooni me kahjuks – vähemalt kongressi juhtkonna, tema komisjonide tasandil – senimaani ei kuule. Aga see aken dialoogiks jääb meie poolt avatuks. Me teame hästi, kui tähtsad on kogu maailma jaoks normaalsed suhted, USA ja Venemaa konstruktiivne vastastikune suhtlus. Ja seetõttu oleme valmis kasutama iga võimalust selle taastamiseks. Kusjuures suhelda ja koostööd teha saame mitte üksnes formaalsetel platvormidel. Tänavu septembris toimub Peterburis teine Euraasia naiste foorum. Me ootame külalisi, kes moodustavad maailma naiste eliidi – poliitikuid, teadlasi, ettevõtjaid, kunstitegelasi. Oleme kutsunud ka kolleege USA-st – ühiskonnategelasi, ärimaailma esindajaid, poliitikuid, parlamendisaadikuid – foorumist kõige aktiivsemalt osa võtma.

Pingete tõttu Venemaa ja lääne suhetes võib hulk riigitegelasi, juhtivaid poliitikuid meie riiki jalgpalli maailmameistrivõistlustele tulemata jääda. Mida võib niisuguste hoiakute kohta öelda? Kas te ise kavatsete jalgpalli maailmameistrivõistluste avamisel või mõnel mängudest kohal olla?

Tahan seda uhkusega – usun, et nagu ka kõik Venemaa kodanikud – öelda, et meie riik on jalgpalli maailmameistrivõistlusteks valmistumisel ära teinud tohutu töö. Selleks on uued staadionid, uued spordirajatised, linnade heakord. Esialgu sai see muidugi tehtud meistrivõistluste tarvis, kuid peaasi – see on tehtud meie kodanikele: et nad elaksid mõnusas keskkkonnas, et meil oleks uusi spordirajatisi, et sport meil areneks ja et propageeritaks tervislikku eluviisi. See on meil õnnestunud. Me oleme pälvinud kõrgeimad hinded FIFA-lt ja kõige vaimustunuma vastukaja nendelt, kes saabuvad meile tutvuma valmisolekuga meistrivõistluste läbiviimiseks.

Me ootame maailmameistrivõistlustele miljonit jalgpallisõpra ja teeme kõik selleks, et nad ennast siin mugavalt tunneksid, et neile oleks loodud kõik vajalikud tingimused. Muidugi oleme rõõmsad nii poliitikute kui avaliku elu ja riigitegelaste üle, kes meistrivõistlustele tulevad. See on nende valik. Kui nad armastavad jalgpalli, sporti, kui nad peavad lugu selle väärtustest, kui nad tulevad oma meeskondi toetama, on see ju suurepärane.

Ma leian, et mitte mingil määral ei tohi poliitikat spordisse üle kanda. See on ebaaus, see pole sportlik. Aga need, kes arvavad teisiti, jäägu parem koju. Ma olen kindel et meistrivõistlustest saab vapustav spordipidu. Me kõik ootame seda loomulikult kärsitusega. Mis puutub minusse isiklikult, siis otse loomulikult tahan kindlasti meistrivõistluste mänge külastada. Ma lähen avamisele, vaatan üht poolfinaalidest oma lemmiklinnas Peterburis Zenit-areenil. Kui töögraafik lubab, püüan minna ka finaalmatšile. Ei saa öelda, et ma oleksin teab-mis vutifänn, aga käin tihtilugu staadionil ja elan kõigest hingest kaasa, kui näen meie meeskondade võite või ka kaotusi. Eriti südamest elan alati kaasa Zenitile – kui ei õnnestu staadionile sattuda, siis teleri kaudu.

Tahaksin väga meie meeskonnale võitu soovida, tahaksin soovida kõigile imelisi uusi rekordeid, võrratuid väravaid ja kõigile head tuju.

© RIA Novosti.
Matvijenko teatas, kellel oleks parem 2018.a. Jalgpalli MM-le mitte tulla
Tagid:
poliitika, intervjuu, sanktsioonid, Vene föderatsiooninõukogu, Valentina Matvijenko, Iraan, Suurbritannia, USA, Venemaa

Peamised teemad