01:55 15. Juuli 2020
Kuula otse
  • USD1.1375
  • RUB80.8370
Poliitika
lühendatud link
12512

Kuidas saab ühes riigipeas samaaegselt eksisteerida valmisolek kohtuda president Putiniga Moskvas ja veendumus, justkui oleks Krimm okupeeritud ja Venemaa on agressor, jääb arusaamatuks.

TALLINN, 23. mai — Sputnik, Andrei Igorõšev. Teisipäev, 22. mai läheb Eesti presidendivõimu ajalukku kõige kummalisema ja vastuolulisema päevana. Ühel ja samal päeval õnnestus väikese Balti riigi juhil teha kaks täiesti erineva tonaalsusega etteastet: ühe ametlikul visiidil Ukrainas ja teise rahvusringhäälingu venekeelse Raadio 4 eetris.

Rahumeelne president

Kaljulaid teatas vastuseks raadioajakirjaniku küsimusele, kas ta kavatseb külastada Moskvat ja kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga jaatavalt. Tema sõnul on ta valmis Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimise korral külastama Venemaad.

"Kui meie piirileping ratifitseeritakse, olen kindlasti valmis Moskvasse minema ja selle eest tänama," ütles Kaljulaid.

Ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas Kaljulaid on valmis kohtuma Putiniga, vastas ta samuti jaatavalt: "Loomulikult. Ratifitseerimisprotsess ei saa ju toimuda ilma tema osaluseta."

Rääkides Venemaast ütles Kaljulaid, et "sellise partneriga on raske rääkida otse ja ausalt, kuid see ei tähenda, et dialoogist tuleks loobuda". Me ootame endiselt külla turiste Venemaalt. "Minu arvates on väga tähtis Venemaa inimestega suhelda, et toetada sealset kodanikuühiskonda nii aktiivselt, kui see vähegi võimalik on," ütles ta.

Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks >>

Positiivse näitena viitas ta "suurepärastele kontaktidele" kultuurivallas, Narva kolledžis õppivatele Peterburi üliõpilastele ja 29-le piiriülesele projektile, milles osalevad nii Venemaa, kui ka Balti riigid.

Vaatamata sellele, et raadiointervjuus kõlasid juba tuttavad sõnad vajadusest tugevdada Eesti ja NATO kaitsevõimet, pahameelest Sergei Skripali mürgitamise üle Suurbritannias, hoidus president otsestest süüdistustes idanaabri ja Kremli aadressil, eelistades pehmemat kõnepruuki.

Sõjakas president

Hoopis teisiti kõlas Kersti Kaljulaidi kõne Kiievis, kuhu ta saabus 22. mail ametlikule visiidile. Eesti president teatas, et Ida-Ukrainas käib sõda, Krimm on väidetavalt Venemaa poolt okupeeritud ja Euroopa riigid peaksid ilmutama ühtsust Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamise osas.

"Me peame nimetama asju nende õigete nimedega: Ukraina idaosas käib sõda ja Venemaa on okupeerinud Krimmi poolsaare," rõhutas ta, lisades: "On oluline, et Minski kokkuleppeid täidetaks ja ülejäänud riigid ühineksid Venemaa vastu suunatud sanktsioonidega." 

President Kaljulaid Ukrainas: sõda Ukrainas ei tohi muutuda paratamatuseks >>

Kaljulaid kinnitas oma Ukraina kolleeg Petro Porošenkole, et tema riik toetab jätkuvalt Ukraina euro-atlantilist lähenemist Euroopa Liidule ja NATO-le. Kirsiks tordil oli Kaljulaidi seisukoht Vene-Saksa gaasiprojekti Nord Stream 2 kohta. Eesti president märkis, et jagab Porošenko arvamust, kes nimetas Nord Stream 2 gaasijuhet ohuks Euroopa ühtsusele.

"Me teatame üheselt, et see projekt ei ole majanduslik projekt ja kahjustab Euroopa ühtsust. Ütleme selgelt, et täna peame me tegema maksimaalselt jõupingutusi, et EL-i ühtsust õõnestav poliitiline projekt peatataks," ütles Porošenko pärast kohtumist.

President Kersti Kaljulaid külastab suurõppust Siil, illustreeriv foto
© Estonian Defence Forces

Kuivjäägis

Kui Kaljulaidi "kõnedepäevast" kokkuvõtteid teha, tuleb tunnistada, et Eesti president oli rohkem enda moodi pigem Kiievis kui Tallinna raadiostuudios. Venemaad kritiseeriv retoorika on tema jaoks norm, mitte erand. Selle sõnumi edastamiseks kasutab Kaljulaid erinevaid võimalusi ja tribüüne. Isegi 24. veebruaril peetud pidulikus kõnes vabariigi 100. aastapäeval puhul ei saanud ta jätta Venemaad osatamata. President nimetas teda "raskeks naabriks", kes on meile "aastakümneid pettumusi valmistanud".

Tema 31. mai 2017 videointervjuu Venemaa opositsioonilisele telekanalile "Dožd" avaldati pealkirjaga "Eesti president: Putinil on kindel plaan globaalne julgeolek hävitada". Selles ta teatas Kaljulaid, et Venemaa "ekspordib" Eestisse propaganda eesmärgil fašiste. Eestis endas fašiste pole ja elanike seas ei ole neid, kes sooviksid saada Venemaa kodanikeks (Eestis võtab aastas Venemaa kodakondsuse 500 kuni 1000 inimest ja Venemaa kodanike arvult on Eesti maailmas esirinnas — toim.).

Kaljulaid: fašistid toodi Eestisse Venemaalt antud käsu korras >>

Euroopa Liidu tippkohtumise eelõhtul novembris 2017, kus käsitleti suhteid Venemaaga, teatas Kaljulaid Euroopa Nõukogu eesistuja riigi juhina kategooriliselt, et Euroopa Liit ei hakka arutama küsimust viisarežiimi liberaliseerimisest Venemaaga ja peab ajama tema suhtes jätkuvalt karmi sanktsioonipoliitikat, kuni too ei muuda oma välispoliitikat, sealhulgas "taastanud Ukraina territoriaalset terviklikkust."

Ukraina visiidi käigus sõidab Kaljulaid kolmapäeval 23. mail riigi idaossa, kus ta külastab Ukraina relvajõudude sõjalise operatsiooni peakorterit. Tema sõnul peab ta isiklikult nägema "agressiooni" tulemusi. Kodumaal on Kaljulaid tuntust kogunud sellega, et ta jumaldab NATO õppuste külastamist ja laseb end meelsasti pildistada sõdurite ja ohvitseridega, sealhulgas USA ja Ühendkuningriigi omadega.

Kaljulaid ütles pärast kohtumist USA president Donald Trumpiga käesoleva aasta aprillis uudisteagentuurile antud intervjuus, et tema riik peab Washingtoniga läbirääkimisi täiendavate väeüksuste ja Patriot raketisüsteemide paigutamiseks. Ameerika sõjatehnika ja personali paigutamine tugevdaks siin juba olemasolevaid NATO väeüksusi ja oleks vastuseks Venemaa sõjakale strateegilisele positsioonile, ütles Kaljulaid ajakirjanikele, olles teel Ameerikast tagasi kodumaale.

Uudisteportaal Sputnik Eesti on varem teatanud, et 22. veebruaril 2014 toimus Ukrainas võimuvahetus, millel olid riigipöörde tunnused. Krimm ja Sevastopol, ei tunnistanud Ukraina veebruari riigipöörde legitiimsust ja said Venemaa regioonideks seal toimunud referendumi tulemusena, kus enamik valijaid (96,77%) 83,1% valimisaktiivsuse juures pooldas liitumist Venemaaga.

Ukraina peab endiselt Krimmi enda, kuid ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Venemaa juhtkond on korduvalt teatanud, et Krimmi rahvas hääletas demokraatlikult, täielikus kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga, Venemaaga taasühinemise poolt. Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini sõnul on Krimmi küsimus "lõplikult suletud".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
vastuoluline, Vladimir Putin, Petro Porošenko, Kersti Kaljulaid, Krimm, Venemaa, Ukraina, Eesti

Peamised teemad