07:37 23. Juuni 2018
Kuula otse
  • USD1.1648
  • RUB73.5314
Eesti lipud Jaani kiriku tastal

Eesti ei pääsenud Euroopa "Ameerika-meelsete" riikide nimekirja

© Sputnik / Вадим Анцупов
Poliitika
lühendatud link
11041

Euroopa ja USA erimeelsuste sagenemine sunnib Ida-Euroopa riike mugavamat tooli valima. Süüdistusi "lobitegevuses ameeriklaste heaks" on Brüsselis juba kuulda, kuid Eestit ei ole veel "ebausaldusväärsete" nimekirja kantud.

TALLINN, 31. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa meedia nimetab Ameerika Ühendriikide huvides EL-s lobitööd tegevate riikidena otseselt Poolat ja Leedut, kes oma tegevuses eelistavad Euroopa huvidele ja julgeolekule USA huve. Etteheidete põhjuseks on eurooplaste jagunemine suhtumise põhjal USA taganemisesse Iraani tuumaleppest. Brüssel kahtlustab USA president Donald Trumpi ja tema meeskonda selles, et nad lõhestavad tahtlikult ja sihikindlalt Euroopa Liitu, kasutades selleks oma mõju Ida-Euroopa pealinnades. Ameerika-meelseteks riikideks peetakse ka Tšehhi Vabariiki, Ungarit, Lätit ja Rumeeniat seoses nende seisukohaga Washingtoni otsuse suhtes viia oma Iisraeli saatkond Tel Avivist Jeruusalemma.

Hiina lammutas EL ja USA "vankumatu" transatlantilise koostöö >>

Väärib märkimist, et Eestit selles nimekirjas pole, ilmselt tänu välisminister Sven Mikseri ebapiisavalt Ameerika-meelsetele seisukohtadele ja tema oskusele "mitte vahele jääda" Euroopa ajakirjanikele ja nende küsimustele põiklevalt vastata. 28. mail Brüsselis toimunud EL välisministrite kohtumisel, kus arutati Iraani küsimust, oskas Sven Mikser sellest tehtud vägagi põhjalikus videokokkuvõttes mitte kordagi kaadrisse sattuda.

Eesti välisminister, nagu teatab ametkonna pressiteenistus, ütles Brüsselis 28. mail toimunud välisasjade nõukogu kohta, et USA ja EL ühine eesmärk on takistada Iraanil tuumarelva soetamist. "EL peab töötama olukorrale lahenduse leidmise nimel ja tegema tihedalt koostööd USA ja Iraaniga," ütles Mikser ettevaatlikult, "samuti peaks arvestama Atlandi-ülese koostöö tähtsust."

Washingtoni survele järgi anda on lihtsam ja rahulikum

Transatlantiline koostöö ja suhtlemine USA-ga ei ole vastuolus Brüsseliga, kelle suhted Valge majaga on kriisis, kuid tuletab ameeriklastele pidevalt meelde "ajalooliselt kujunenud" liitlassuhteid. Erinevalt oma Eesti kolleegist märkis Leedu välisminister Linas Linkevičius kohe pärast 28. mai kohtumist Brüsselis otse, et suhted Ameerika Ühendriikidega on olulisemad kui Iraan ja nn "tuumatehing".

"Kui te võrdlete Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide majandussuhteid, EL-i ja Iraani majandussuhetega, siis selgub, et polegi midagi võrrelda. Teisisõnu, me peame ära hoidma EL-i ja USA võimaliku kaubandussõja Iraani-vastaste sanktsioonide pärast," ütles Linkevičius väljaandele Euobserver, mille eest ta saigi endale Ameerika lobisti tiitli, kes ei arvesta Euroopa huvide ja julgeolekuga.

Te tapate dollari: Rothschildide ajaleht anub Trumpi — lõpeta ometi! >>

"Tehkem kõik, mis meie võimuses, et kaitsta neid (Euroopa investoreid Iraanis — toim.), et kaitsta Euroopa majandushuve Iraani pangandus- ja transpordisüsteemis… kuid kaalugem, mis on tähtsam," — ütles Leedu minister, "me ei tohiks seda teha Euro-Atlandi suhete arvelt." Linkevičius väidab, et ta ei ole ainus oma prioriteetide sellisel hindamisel ega soovimatuses teravdada suhteid USA-ga, samasugustel seisukohtadel on veel mitmed tema poolt nimetamata ELi liikmesriigid, ja mitte ainult Ida-Euroopas.

Kuid Euroopa politoloogid nimetavad Ameerika-meelseteks just Ida-Euroopa riike ja tuletavad neile meelde, kes täidab Euroopa eelarvet, millest nemad miljardilisi "sotsiaaltoetusi" saavad. Brüsselis valminud uus rahanduspoliitika eelnõu näeb muuhulgas ette võimaluse kärpida EL vahendeid nendele riikidele, mis ei toeta Euroopa Liidu väärtustel põhinevat poliitikat. Selle karistusmeetme esimesed potentsiaalsed ohvrid on Poola ja Ungari.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Lääne-Euroopa on valmis "ballastist vabanema"

On isegi võimalik, et karistus ei piirdu EL vahenditest ilmajätmisega. Kahekiiruselise Euroopa kontseptsioon, mida Sputnik Eesti on juba tutvustanud, ei ole surnud ja on Brüsseli koridorides ilmselgelt endiselt populaarne.

"Sedamööda, kuidas Euroopa tunneb üha enam ja enam survet ja me oleme uutest ohtudest teadlikud, püüab ta teda põhja kiskuvaid liivakotte üle parda heita. Nendeks võivad saada riigid, kes ei tee koostööd ega tööta ühise eesmärgi saavutamise nimel," ütles hiljutise Praha visiidi ajal EL-i justiitsküsimuste, tarbijakaitse ja soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová.

Ta märkis ka, et sellised trendid (põlgus riikide suhtes, mis takistavad EL föderaliseerumist — toim.) on pärast Brexitit, Prantsusmaa-Saksamaa tandemi rolli kasvades muutumas üha ilmsemaks. Kui mitte pöörata tähelepanu ajaloolisele faktile, et õhust kergemad lennuvahendid on juba ammu "võitlusest õhuruumi pärast" kadunud, siis ei tekita voliniku analoogia mõistmine probleeme: selleks, et pall õhku tõuseks, on vaja ballast – liivakotid korvist välja heita. Nende all mõeldakse eelkõige Poolat ja Ungarit, kuid USA ja EL sagenevate põhimõtteliste lahkarvamuste taustal võivad ka teised liiga Ameerika-meelsete seisukohtadega Kesk- ja Ida-Euroopa EL liikmesriigid ballastiks muutuda.

Poola kisub rappa Baltimaade suhteid Brüsseliga >>

Kui valida on raha ja muinasjuttude vahel

Poola välisminister Jacek Czaputowicz rõhutas pärast 28. mail Brüsselis toimunud kohtumist oma kolleegidega "vajadust toetada… transatlantilisi suhteid". "Teiste (ELi riikide) märkused näitavad, et riigid, kes võlgnevad oma julgeoleku eest tänu Ameerika Ühendriikidele, räägivad samamoodi… Paljud riigid on USA-ga vastasseisu vastu," ütles Poola minister, kes alles hiljuti kutsus Washingtoni üles karistama neid Euroopa energiaettevõtted, mis osalevad Vene-Saksa gaasijuhtmeprojektis "Nord-Stream-2".

Jacek Czaputowicz rääkis ka sellest, et Euroopa peaks USA nõudel loobuma majandussuhetest Iraaniga ja looma mingi kahjude kompenseerimise mehhanismi ettevõtetele, mis on sellest loobumisest kahju kannatanud. "Ma ei ütle, et Poola on Euroopa Liidu ühtsuse vastu selles (Iraani konfliktis), kuid see probleem väärib edasist arutelu," ütles Poola minister.

Mida ministrid pärast 28. mai kohtumist Brüsselis ka ei räägiks, nõukogu kohtumisel mingeid Nõukogu liikmete lahkarvamusi "Iraani küsimuses" ega eriarvamusi sellekohases pressiteenistuse teates ei mainita. Kohtumise lõppdokumendis räägitakse vaid diskussioonist EL huvide kaitsemeetmete üle Iraanis ja tuletatakse meelde kõigi ELi riikide ühehäälset nõusolekut otsusega jääda Iraani "tuumaleppesse" nii kaua, kuni Iraan täielikult selle leppe tingimusi täidab.

Vana ja uue maailma vaheliste poliitiliste ja majanduslike vastuolude arv kasvab tänu USA presidendi Donald Trumpi jõupingutustele iga kuuga. Nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud, nimetab Euroopa Valge maja peremeest avameelselt ja valjuhäälselt ELi "vaenlaseks". Tundub, et valikuprobleem kahe kandidaadi — Washingtoni ja Brüsseli vahel on Ida-Euroopa pealinnade jaoks muutumas üha teravamaks. Loogika ja praktilise kasu seisukohast polegi valik justkui keeruline: Ameerika Ühendriigid tagavad julgeoleku hüpoteetilise Venemaa ohu eest ja EL annab vägagi materiaalseid ja omakasupüüdmatuid (välja arvatud nõue jääda ustavaks Liidule ja antud lubadustele) mitmemiljardilisi laene.

Tagid:
majandus, tuumalepe, poliitika, EL, Välisministeerium, Sven Mikser, Iraan, Leedu, Ungari, Poola, Eesti, Ida-Euroopa, USA

Peamised teemad