01:50 26. Veebruar 2020
Kuula otse
  • USD1.0840
  • RUB70.7943
Poliitika
lühendatud link
NATO idarindel (273)
18933

Ameerika kindralid on šokis. Äkki juba homme puhkeb sõda Venemaaga, kuid allianss polegi selleks valmis. Ja polegi tähtis, et Moskva ei kavatse kedagi rünnata, pidevalt räägitavate Venemaa ohtude tõttu on ju nii mugav USA-le Euroopalt eeliseid välja ajada.

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Washingtonis ollakse meeletult mures Venemaaga puhkeda võiva sõjalise konflikti väljavaate pärast, kui ta otsustab äkki "kurikavalalt" Balti riikidele kallale minna. Kas selline asi üldse võimalik on, seda isegi nagu ei arutata. Mingit loogilist seletust — milleks Moskval seda vaja peaks olema — ei näe praegune poliitiline žanr ette.

Näiteks Leedu juhtkond, kusjuures kõige kõrgemal tasandil, hirmutab Läänt pidevalt Venemaa väidetavalt agressiivsete kavatsustega Baltimaade suhtes ning kutsub Euroopat ja Ameerikat üles valvsusele ning NATO kohaloleku tugevdamisele idapiiril. On selge, et Vilniusele on see vajalik oma halveneva sotsiaal-majandusliku olukorra püsti hoidmiseks riigis välismaalt saadava toetus abil, mis hoiaks seda minimaalseltki vajalikul tasemel.

Miks Eesti kaitsejõud tulest loobusid>>

Kuid ka nendele samadele ameeriklastele on "Venemaa ohu" müüdi elushoidmine äärmiselt kasulik. Miks – sellest allpool. Kõigepealt aga hirmude olemusest, mis on seotud alliansi ja Venemaa väidetava konflikti tõenäosusega Balti riikides.

Tuleb välja, nagu arvavad Ameerika kindralid, et NATO lihtsalt ei suuda õigeaegselt osutada sellele piirkonnale idanaabri rünnaku korral sõjalist abi. Põhjuseid on mitmeid: liiga kitsad ja halvad teed, allakäiv taristu ja nõrgad sillad, mis lihtsalt ei kannata Ameerika tanke välja ja varisevad nende raskuse all kokku. Kuid see on alles pool häda. Teine pool on bürokraatlikud takistused.

Sõjaväelased ja sõjavarustus tuleb ju Euroopa sügavuses paiknevatest suurtest baasidest kiiresti üle Euroopa riikide piiride rindele toimetada. Ja see võib muutuda lõputuks nõutavate dokumentide vormistamiseks ning kinnituste ja vajalike kooskõlastuste hankimiseks. Saksamaa ja Poola territooriumi läbimiseks peavad USA sõjaväeametnikud täitma 17 erinevat formulari. Võib arvata, et reageerimise seisukohalt kulub selleks palju kriitiliselt tähtsat aega. Pehmelt öeldes välgukiirusel ei ole seda kuidagi võimalik teha.

Muide, Washingtoni esindajad on sellekohastele kõhklustele viimastelt õppustelt, kus konflikti Venemaaga simuleeriti, juba kinnitust saanud. Selgus, et just logistika oli NATO hüpoteetilise kaotuse põhjus. USA jõudis sellega seoses järeldusele, et nad peaksid olema kiiremad kui Venemaa. Ühesõnaga — kiiremad, kõrgemad, tugevamad ja seega tõhusamad. Esialgu on olukord aga vastupidine.

Baltimaades põleb millegipärast maa NATO jalgade all>>

Kõikidel nendel hirmulugudel ja enesekriitikal "ähvardavast ohust" on loomulikult vägagi pragmaatilised põhjused. Näiteks poliitiline: banaalne vajaliku Venemaa-vastase pingeseisundi alahoidmine. Finantsiline: oleks ju patt mitte eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid üldise heidutusvõimekuse nimel salakavala "agressori" eest.

Kuid mitte vähem oluline pole veel üks element: rääkides bürokraatlikest raskustest Euroopa piiride ületamisel, soovivad ameeriklased selgelt endale enamsoodustus režiimi. Vihjavad sellele vägagi läbinähtavalt. Ideaalis sõjavarustuse ja inimeste vaba liikumine kõikides NATO Euroopa liikmesriikides. Formaalselt selleks, et poleks probleeme operatiivsusega konflikti korral Venemaaga. Tegelikult aga täieliku sõjalise kontrolli saavutamiseks oma liitlaste üle, kellest mõned on hiljuti tardunud ja hakanud Venemaast positiivselt rääkima, veelgi enam, üles kutsuma temaga normaalsete suhete taastamisele.

Balti riikidele on vormis ameeriklaste ja nende tankide vaba liikumine muidugi vägagi meeltmööda. Nemad on rahainimesed. Saksamaa aga oleks pidanud järele mõtlema. Temal on Ameerika sõjaväebaase piisavalt.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
NATO idarindel (273)
Tagid:
"venemaa oht", NATO, Balti riigid, Euroopa, USA

Peamised teemad