16:34 22. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1173
  • RUB71.1373
EL ja Hiina tippkohtumine. Ettevalmistused

Hiina murrab Euroopasse "idaväravate kaudu"

© REUTERS / Jason Lee
Poliitika
lühendatud link
5720

Peking omandab maailmajaos olulisi taristuettevõtteid ja investeerib Ida-Euroopasse sedavõrd palju, et Brüssel muutub närviliseks.

Vladimir Ardajev, RIA Novosti vaatleja

Donald Trump tegi Euroopa Liidule ettepaneku tollimaksudest, toetustest ja kaubandustõkkeist täielikult loobuda. Sellise "suuremeelsuse" üheks põhjuseks on Hiina otsustav sisenemine Euroopa turule. Peking omandab maailmajaos olulisi taristuettevõtteid ja investeerib Ida-Euroopasse sedavõrd palju, et Brüssel muutub närviliseks.

Metoodiline kokkuost

USA presidendi ettepanek on ilmselgelt poliitiline ja lõhnab tugevalt populismi järele. Euroliit ei saa sellega nõustuda. Samal ajal vaatavad Tšehhi Vabariik, Ungari, Kreeka ja mõned teisedki riigid lootusrikkalt Hiina suunas.

Sofias toimunud "16+1" tippkohtumise üheks peamiseks tulemuseks sai kokkulepe 350 km pikkuse raudtee ehitamiseks Serbiast Ungarisse. Selle tulemusena lüheneb Belgradist Budapesti reisimise aeg kahe tunni võrra.

Hinnanguline investeeringu suurus on 3,8 miljardit dollarit. Probleem on selles, et tegu on osaga Hiina superprojektist "Üks vöönd, üks tee", mis Brüsseli ärevaks teeb: Euroopa Komisjon ei ole veel Ungari teeosa heaks kiitnud.

"Saksamaa ja teiste Lääne-Euroopa riikide poliitilistes ringkondades kasvab mure, sest Hiina omandab üha rohkem strateegilisi infrastruktuurirajatisi," ütles Saksa-Vene foorumi teadur direktor Alexander Rahr.

Tõepoolest, viimastel aastatel on Hiinast saanud mitmete Kreeka, Hispaania, Belgia, Hollandi ja Saksamaa sadamate omanik või kaasomanik. Lisaks on ostetud lennujaamu, elektrivõrke, suuri tööstus- ja põllumajanduslikke ettevõtteid.

Näiteks omandas Hiina firma ChenChina eelmisel aastal 43 miljardi euro eest Šveitsi põllumajandusliku haldusettevõtte Syngenta. Berliinis mõistetakse, et Peking omandab sel viisil juurdepääsu Lääne eesrindlikele tehnoloogiatele.

Kuue aasta jooksul suurenes Hiina otseinvesteeringute maht Euroopa majandusse ligi 22 korda — 1,6 miljardilt 35 miljardi euroni. Brüssel karmistas mullu nõudeid Hiina investeeringute suhtes, mispeale näitaja 12% võrra vähenes. Kahanemine puudutas ainult Lääne-Euroopat: Hiina kaubavahetus Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega suurenes samal perioodil ligi veerandi võrra.

Hirm Hiina draakoni ees

"Euroopa vallutamine" Hiina poolt tekitab Lääne ajakirjanduses erinevaid emotsioone – paanikast vaimustuseni. Mõned hirmutavad "Pekingi ekspansiooniga", teised väljendavad lootust majandusarengule ja töökohtade arvu suurenemisele. Tõde on, nagu ikka, kusagil keskel, ütleb Slovakkia endine peaminister Jan Čarnogursky.

"Kõige sagedamini on Hiina investeeringute ümber puhkevad meediakampaaniad tingitud sisepoliitilisest tülitsemisest. Näiteks Tšehhi meediarünnakute intensiivistumine Hiina ja Tšehhi suhete tugevnemise taustal olid suunatud konkreetselt president Miloš Zemani vastu," ütles poliitik.

Viimasel ajal on Tšehhi Vabariik ja Hiina palju lähedasemateks muutunud. Areng on sedavõrd tuntav, et Tšehhi linnatänavail võib näha plakateid, mis reklaamivad mitte ainult Hiina tooteid, vaid ka valuutat — jüaani.

"Saabudes ühte või teise riiki lahendab Hiina ettevõtlus eelkõige oma probleeme. Taristuobjektide rajamisel ja töölisi palgates püütakse eelkõige Hiina kodanikke kaasata," ütleb Ungari politoloog Gabor Stier.

Kõrgema Majanduskooli maailmamajanduse ja maailmapoliitika teaduskonna orientalistika kooli professori Aleksei Maslovi sõnul, ei ava Hiina Euroopas mitte niivõrd uusi tootmisvõimsusi, kui neelab alla olemasolevaid.

Hiina ettevõtted loovad siiski ka uusi töökohti, kuigi mitte kohalike poliitikute poolt loodetud määral. Ida-Euroopa meelitab Hiina investoreid ka seetõttu, et kvalifitseeritud tööjõust ei ole siin puudust, samal ajal on palgad suhteliselt madalad.

Raha põhimõtete vastu

Hiina investeeringud liiguvad eelkõige Euroopa idaosasse, sest nad on seal teretulnud. Lääne-Euroopa seevastu ei kiirusta enam oma investeeringuid "vaestesse sugulastesse" suurendama. Lisaks arutletakse tõsiselt "kahe kiirusega Euroopa" mõiste üle, mis eraldab jõukaid riike vähem edukatest naabritest. Lisaks on veel üks tegur.

"Ida-Euroopas on taustauuringute tase kõige madalam – pean silmas investeeringute allikate kontrollimist. Mõnedes riikides puuduvad need täiesti. Lääne-Euroopas on uurimine väga põhjalik," selgitab Maslov.

Seejuures erinevad äripõhimõtteid, millega Peking Euroopasse tuleb, Euroopa Liidu omadest tunduvalt. Loominguline suhtumine intellektuaalomandisse, tootenäidiste iseenesestmõistetav kopeerimine, riigi enda suletus Lääne investeeringutele – need on vaid mõned probleemidest. Kõige kirglikum Euroopa ärikultuuri eestkostja on Saksamaa.

"Küsimus on, mis osutub tugevamaks — põhimõtted või raha? Tundub, et raha, sest nüüd, mil paljudes riikides globaliseerumisideedest loobutakse, jäävad üldised põhimõtted paratamatult tahaplaanile, andes teed pragmaatilisusele", lisab Aleksander Rahr.

Mille järele jüaanid lõhnavad?

Juunikuu algul ründas Emmanuel Macron teravalt "džungliõigust" rahvusvahelistes majandussuhetes, pidades silmas peamiselt Hiina investeerimisaktiivsust Euroopas. Prantsusmaa president tegi ettepaneku karmistada kontrolli suurte välisinvesteeringute üle ELi riikidesse. Berliin toetas tema algatust.

Samas sõlmis Macron ise kuus kuud tagasi Pekingiga mitu suurt kaubanduslepingut. Eelkõige nõustus Hiina ostma 184 Airbus A320 kogumaksumusega 18 miljardit eurot. Esinedes Pekingis, kutsus ta Hiinat ja ELi üles protektsionismipoliitikast loobuma ja avama laialt uksed vastastikusele majandustegevusele.

Jutt jutuks, kuid Hiina teeb oma tööd ja haarab visalt Euroopa turgu. Seda soodustab terve rida asjaolusid, mille hulgas ei ole mitte viimasel kohal USA kaubandussõda nii Hiina kui ka Euroopa vastu. Pekingile tuleb kasuks ka Euroopa ühtsuse nõrgenemine rändeprobleemi tõttu ning ammused vastuolud Vana Maailma vaeste ja rikaste riikide vahel.

Vastupanu, mida Lääs Hiina tormiliselt arenevale majandusele avaldada püüab, on tõenäoliselt ajutine: isegi kui Hiina raha imelikult lõhnab, on see siiski raha. Seda vajavad rikkad mitte vähem kui vaesed.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
investeering, Miloš Zeman, Donald Trump, Ida-Euroopa, Hiina, Brüssel, EL

Peamised teemad