14:01 20. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Illustreeriv foto

Ikka need jänkid ehk kuidas USA jälle "kuuraja" ette võttis

© Фото: Роскосмос/Сергей Волков
Poliitika
lühendatud link
76 0 0

Uuel, juba globaalse raketitõrje kosmilisel arenguetapil ei kavatse Pentagon enam varjatagi, et tuldi meie hingede järele. Varem räägiti ikka muudkui, et Iraan ja Iraan...

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Ilma naljata. Ameerika Ühendriigid viivad relvad kosmosesse. Seepärast heidame naljagi kosmosese suunas.

ExoMars 2016 Marsi taustal. Foto on illustratiivne
© AFP 2019 / EUROPEAN SPACE AGENCY

Pentagon kutsub tegudele režissööre ja stsenariste, kelle fantaasia on kunagi tõusnud üle inimmõistuse ja jõudnud eriefektidega taevastki kõrgemale. Seekord saavad nad veelgi raskema ülesande — luua näivus Ameerika Ühendriikide üleilmsest paremusest. Nii et sellesse usutaks. Ütlete, et see pole naljakas. Nemad samamoodi – teevad seda täie tõsidusega.

Kongressi Esindajatekoja kiitis hiljuti heaks kaitse-eelarve. Jäänud on veel Senat ja siis, palun väga: laduge aga 716 miljardit dollarit sõjalisteks kuludeks lauale. Nüüd siis kärutäis ka kosmose tarvis. Eraldi real on ballistiliste rakettide seire- ja tõrjesüsteemide väljatöötamise kulud. See ongi seesama raketitõrje, mida tänapäeva vene raketid, kui midagi peaks juhtuma, maapeal isegi ei märka. Taevas tõenäoliselt samamoodi. Kuid sellise lihtsa fraseoloogiaga saab Washington tõestada, et ei karda hüperhelikiirust ega muid ultratiivulisi vidinaid, sest on kõigest sellest lihtsalt üle.

NASA saatis teele kosmoseteleskoobi TESS
© Sputnik / Сергей Мамонтов

Arvatakse, et nad saavad asja käima 31. detsembriks 2022. Püüdursüsteemide paigutamise tähtaega pole veel kindlaks määratud, kuid see on järgmisel aastakümnel. Nagu nemad seda nimetavad, on tegemist "tugeva sensoorse kosmosearhitektuuri tormilise arendamise ja rakendamisega", mis on tingitud vajadusest – ja jälle nende terminoloogias – "tagada tõhus raketitõrje" seoses "uue, kasvava hüperhelikiirusega tiibrakettide ohuga". Tähendab, nad ei varja, et tulid meie hingede järele. Muidu oli ikka, et Iraan ja Iraan… Oli muidugi ka mõte seletada maiste suurtükkide kosmosesse viimist Alfa Centauri ambitsioonidega, kuid leidsid, et seda ei usuks nad kindlasti.

See polnud küll päris see, millega nende kõrgem ülemjuhataja arvestas, kui kuulutas välja uue, nagu ta ütles, "väeliigi" loomise. Trump pidas tegelikult silmas täiemahulist kosmoseväge, olgu väeliik või mitte, aga mingit astronoomilist "malakat", millega vehkida saab. Vähemalt nii nad arvavad. Jäänud on veel õige pisut. Tuleb vaid raketitõrje üldisest raketitõrjest ümber sõnastada Venemaa-tõrjeks. Seal pole ju ei Poolat ega Rumeeniat – paigutamiseks pole vaja luba küsida kelleltki. Ameerika Ühendriigid saavad ka ilma loata hakkama.

Aga mille poolest siis nende kosmosekola erineb muust kosmoseprügist? Prügist tuleb vabaneda. Kuigi niikaugele asi ilmselt ei jõua, sest mis on kosmos – see on raha. Raha, mida erinevalt Pentagoni kulutustest näiteks Afganistanis keegi ei kontrolli. No kuidas saata sinna revidenti, kui nad isegi oma astronaute saadavad kosmosesse meie "Sojuzidel".

Mis puutub paremuse tõestamisse, siis sellega neil probleeme ei tule. Esiteks, selleks neil režissöörid ongi. Teiseks, on neil, millest lähtuda. Sest Kuul olevat nad justkui käinud. Ja need on need samad jänkid, ainult raketitõrjes.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
kaitse-eelarve, kosmos, Pentagon, Donald Trump, USA

Peamised teemad