08:45 20. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Kaspia mere riikide presidendid Aktaus konventsiooni allkirjastamisel

Aktau tippkohtumisel kinnitati Kaspia mere "põhiseadus"

© Sputnik / Алексей Никольский
Poliitika
lühendatud link
Gaas - perspektiivne energia (131)
6610

Nüüdsest ei tohi ükski viiest Kaspia mere piirkonna riigist lubada oma territooriumi regioonivälisele riigile sõjaväebaasi loomiseks ega selle kasutamist platvormina mistahes Kaspia-äärse riigi vastu suunatud agressiooni toimepanemiseks.

TALLINN, 13. august — Sputnik. Viie riigi — Venemaa, Aserbaidžaani, Iraani, Kasahstani ja Türkmenistani — juhid allkirjastasid pühapäeval, 12. augustil Kasahstani linnas Aktaus toimunud tippkohtumisel Kaspia mere õigusliku seisundi kokkuleppe, mis fikseerib piirkonna ainulaadse staatuse.

Sellest teatas RIA Novosti, märkides, et Kasahstani president Nursultan Nazarbajev nimetas dokumenti "Kaspia mere põhiseaduseks", millest saab regiooni julgeolekugarantii. 

Euraasia ühe tähtsama piirkonna riigid lahendasid esimest korda ajaloos kõik küsimused, mis puudutavad mere- ja rannikualade kasutamisega seonduvate sõjaliste, majanduslike ja poliitilise probleemide lahendamist. Lepingut valmistati ette enam kui 20 aastat.

Ei mingeid regiooniväliste riikide sõjaväebaase (loe: USA)

Konventsiooniga keelati regiooniväliste relvajõudude kohalolek Kaspia mere piirkonnas, määrati kindlaks viie Kaspia mere rannikuriigi vastutus meresõiduturvalisuse tagamisel ja piirkonna ressursside haldamisel.

Dokumendis on sätestatud, et ükski viiest riigist ei tohi pakkuda oma territooriumi piirkonnavälisele osapoolele platsdarmiks mõne Kaspia-riigi vastu suunatud agressiooni tarvis.

"Üle 20 aasta kestnud läbirääkimiste tulemusena valminud Kaspia mere juriidilise staatuse konventsioon tagab meie riikide ainuõiguse ja vastutuse Kaspia saatuse otsustamisel," kommenteeris dokumenti Venemaa president Vladimir Putin.

Mõni aeg tagasi ütles Kasahstani välisminister Kairat Abdrahmanov, et Astana ei kavatse Kaspia piirkonda USA sõjaväebaase lubada – jutt käis vaid see puudutab mitte-sõjaliste veoste raudteetranspordist Afganistani.

"On selge, et transiit hõlmab mitte ainult Kasahstani territooriumi, vaid ka muid riike, mis asuvad teel USA-st Afganistani. Mõistagi ei ole mingitest Kaspia mere sõjaväebaasidest juttugi," ütles Kasahstani välisminister.

Tõsised eeldused tihedaks koostööks

Kasahstani president Nazarbajev märkis tippkohtumisel esinedes, et piirkonna riikide vahelise kaubanduse näitajad ei ole hetkel kaugeltki ideaalsed.

Tema arvates on vaja naaberriikide majandusministrite vahelisi regulaarseid konsultatsioone, laiendamaks teineteisele tarnitavate kaupade loetelu. Selleks annab lootust ka presidentide poolt vastu võetud dokument. 

Šanghai Koostööorganisatsiooni tippkohtumine Hiinas
Пресс-служба Президента РФ

Kokkuleppe kohaselt jääb Kaspia mere veepind osapoolte ühiseks kasutamiseks ning merepõhi ja loodusvarad jagunevad naaberriikide vahel rahvusvahelise õiguse põhimõtete alusel.

Laevaliikluse, kalapüügi, teadusuuringute ja torujuhtmete rajamine toimub vastavalt poolte vahel kokkulepitud eeskirjadele. Suuremahuliste mereprojektide realiseerimisel võetakse tingimata arvesse ökoloogilist mõju.

Konventsiooni kohaselt jaguneb Kaspia mere akvatoorium sise- ja territoriaalveteks, kalapüügivöönditeks ja ühiseks veealaks. Territoriaalvete ulatus on 15 meremiili, nende välispiir omandab riigipiiri staatuse.

Territoriaalvetele lisandub 10-miiline kalastusvöönd, kus iga riigi kalatööstusel on eksklusiivne tegevusõigus.

Kaspia mere riigid määravad ise kalapüügi ja muude bioloogiliste ressursside kasutamise lubatud määra ning jagavad selle riiklikeks kvootideks.

Hetkel on Kaspial kehtestatud moratoorium tuurapüügile ning Moskva on valmis selle kestvust pikendama, ütles dokumendi allkirjastamisel Vene Föderatsiooni president Putin.

Gaasi eksport Euroopa suunal

Kaspia mere riigid leiavad, et allkirjastatud konventsioon avab tee investeeringute kasvuks ja rannariikide kaubandus- ja majandussuhete stimuleerimiseks.

Konventsiooni vastuvõtmisega loodab Türkmenistan oma gaasi eksporti mitmekesistada, lahendades oma maagaasi välisturgudele — näiteks Euroopa riikidesse – jõudmise probleemi.

Türkmenistan usub, et kokkulepe võimaldab gaasijuhtme ehitamist Aserbaidžaani ning liitumist Trans-Anatoolia torujuhtmega (TANAP).

Kõnealune gaasitrass võimaldab tarnida gaasi Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi kaudu Kreeka piirini, kus tema jätkuks saaks Lõuna-Euroopasse suunduv Trans-Aadria gaasijuhe (TAP). Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt hakkab Aserbaidžaani maagaas torujuhtme kaudu Euroopasse voolama juba 2019-2020 aastatel. 

Aserbaidžaan, Gruusia, Türkmenistan, Türgi ja Euroopa Liit töötavad juba pikki aastaid maagaasi Kaspia regioonist Euroopasse tarnimise projekti kallal. Kaspia mere konventsiooni allkirjastamine võib antud tööd kiirendada.

Lisaks konventsioonile allkirjastati Aktau tippkohtumisel veel kuus lepingut, sealhulgas transpordi, kaubandus- ja majanduskoostöö ning meresõiduintsidentide ärahoidmise valdkonnas.

Aktaus 12. augustil sõlmitud strateegilise kokkuleppe kogu olulisuse mõistmiseks kulub Venemaa, Iraani, Aserbaidžaani, Kasahstani ja Türkmenistani läänepartneritel veel aega.

Euroopa on oma gaasiostude mitmekesistamiseks varemgi South Streamile ja Turkish Streamile TANAP-i eelistanud , mille kaudu EL-i saabuks Kaspia piirkonna gaas. Aserbaidžaani varudest selleks ei piisanud, koos Türkmenistaniga oleks kogus juba arvestatavam.

Iseasi, kuidas suhtub Turkish Streami panustanud Ankara lisatrassi rajamise ideedesse ja kuludesse. Ilma Türgita ulatuks torujuhe vaid Gruusia rannikulinna Potini.

Teema:
Gaas - perspektiivne energia (131)

Samal teemal

"Turkish Streami" esimese haru merealune osa sai valmis
Tagid:
ökoloogia, Kaspia Konventsioon, julgeolekugarantiid, torujuhe, torujuhtmeprojekt, kalapüük, sõjaväebaas, julgeolek, Gurbangulõ Berdõmuhamedov, Ilham Alijev, Hassan Rouhani, Nursultan Nazarbajev, Vladimir Putin, Turkmenistan, Aserbaidžaan, Iraan, Kasahstan, Kaspia meri, Venemaa

Peamised teemad