07:14 13. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1137
  • RUB70.0885
Venemaa president Vladimir Putini kohtumine Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga

Lääs ei oska Venemaaga käituda

Пресс-служба Президента РФ
Poliitika
lühendatud link
58 0 0

Lääne Venemaa-suunalised signaalid on enneolematult ebamäärased: Ühendkuningriik soovitab sanktsioone karmistada, USA president teeb vastuolulisi avaldusi, Venemaa president Vladimir Putinit tervitatakse aga soojalt Austrias. Raskesse olukorda sattunud Saksamaal avanes hea võimalus koostööks Moskvaga.

Paul Hockenos, Inosmi osundusega CNN-le

Esmapilgul on signaalid, mida Lääs Venemaale saadab, enneolematult segased. Ühendkuningriigi välisminister Jeremy Hunt kutsus oma visiidi ajal Ameerika Ühendriikidesse uute tõendite taustal Kremli sekkumisest Briti ja Ameerika poliitikasse karmistama Venemaa-vastaseid sanktsioone.

President Trump, kelle suhtes käib Ameerika Ühendriikides uurimine seoses tema Venemaa-suhtlusega 2016. aasta valimiskampaania ajal, muudab tihti ja ettearvamatult oma seisukohti Venemaa suhtes, mistõttu on praktiliselt võimatu mingit strateegiat tabata.

Trumpi administratsioon kaalub uute sanktsioonide kehtestamist lisaks neile, mis Venemaale on juba kehtestatud tema tungimise pärast Ukrainasse 2014. aastal ja muu rahvusvahelise õiguse rikkumise eest. Üldpilti tekitasid täiendava segaduse Vene presidendi Vladimir Putini ustavad sõbrad Euroopas, kellest enamus asub äärmusparempoolsete ridades, sealhulgas Austria parempoolses valitsuses.

Kremli salajane "hea relv" >>

18. augustil oli Venemaa riigipea aukülaliseks oma riigi rahvuslikke huve vägagi kaitsva Austria välisministri Karin Kneissli pulmas. Ülemaailmse publiku rõõmuks tantsis ta aeglase tantsu õnnest särava pikka valge-beežis toonis dirndli riietatud Kneissliga, kes on tema suur fänn. Kuid sama päeva õhtupoolikul toimunud Putini kohtumine Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga oli Venemaa, Euroopa ja teiste mandrite jaoks siiski palju tähtsam.

Merkeli ja Putini avameelne neljasilmakohtumine oli esimene selline töökohtumine Saksamaa pinnal üle aastate ja toimus õhkkonnas, mis ei olnud ei sõbralik ega vaenulik. Tulevasi suhteid Venemaaga ei määra mitte Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik ega Kesk-Euroopa riigid, vaid Saksamaa põhjalikkus, järjekindlus, ärihuvid ja geograafiline asend. Ja kuigi pärast seda tete-a-tete kohtumist ühtegi ametlikku avaldust ei tehtud, panid Putin ja Merkel kahepoolsete läbirääkimistel paika edasise kooseksisteerimise kava kontuurid.

Nagu külma sõja kõige pingelisematel aastatel, astub Saksamaa (ja tõenäoliselt ka tema selja taga seisev suurem osa Euroopa Liidust) ka nüüd kindlalt vastu Moskva autoritaarsele ideoloogiale ja inimõiguste rikkumisele. Sisuliselt jätkatakse vaatamata kõikidele välistele hõõrumistele Venemaaga koostööd kiireloomuliste praktiliste küsimuste lahendamisel, nagu energeetika, Ida-Euroopa ja Lähis-Ida, mis teenivad ühiseid huve Euroopas ja kaugemalgi.

Millega tervitab Merkel Putinit Berliinis? >>

Saksamaa konstruktiivsed sidemed tänase Venemaaga sarnanevad hämmastavalt Lääne-Saksamaa ja NSV Liidu vahel külma sõja ajal tekkinud sidemetega. See sarnasus heidab valgust ka Merkeli järjest ühemõttelisema Venemaale lähenemise perspektiividele ja ohtudele. Suhted Venemaaga on praegu rekordmadalal tasemel ja Moskva on täna rohkem isoleeritud kui kunagi varem nõukogude kommunismi kokkuvarisemist saadik.

Venemaad mitte ainult ei eirata demonstratiivselt, talt võeti ka liikmelisus G8-s, mille tagajärjel Euroopal ja USA-l on jäänud liiga vähe võimalusi dialoogiks Moskvaga.

Merkel on (tähelepanu väärivalt) veendud, et on võimalik säilitada suhtluskanalid Moskva ja samal ajal pidada vastuvõetamatuks selliseid kohutavaid kuritegusid nagu Krimmi annekteerimine ja endiste Venemaa agentide väidetav mürgitamine Suurbritannias. Ühelt poolt, on pragmaatiline ja põhimõtteline teineteisemõistmine Moskvaga muidugi asjakohane, kuna Euroopa ja Ameerika Ühendriigid vajavad koostööd Venemaaga paljudes tähtsates valdkondades.

Näiteks Süürias mängib Venemaa võtmerolli Assadi režiimiga peetavatel läbirääkimistel stabiilse sõjajärgse korra loomiseks riigis. Need võimaldaksid peatada pagulaste voogu Euroopasse, mis on veel üks probleemide allikas Merkelile. Putin ütles Merkelile, et ta on valmis koostööks eelkõige ülesehitustöödeks Euroopa abi saamise küsimustes.

Moskva roll on oluline ka suhetes Iraaniga, mis on radikaalselt muutunud pärast president Trumpi väljumist 2015. aastal sõlmitud tuumakokkuleppest, millega tühistati Teheranile sanktsioonid tänuks tuumarelvade arengu peatamise eest. Venemaa on selle kokkuleppe osapool ja kahtlemata kaotataks — nagu ka Euroopa — kui see tühistataks lõplikult. 

Ukraina kriisi algusest peale peab Saksamaa tänaseni jätkuvaid läbirääkimisi, et saavutada rahu Ukraina idaosas. Kesk-Euroopa on tema "eeshoov". Teiselt poolt ähvardavad Saksamaad ohud. Nii võib koostöö Moskvaga (saatuse irooniana konfliktides, mille ta ise on valla päästnud) kannatada inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse rikkumise tõttu. Putin on vägagi huvitatud, et majandust oluliselt nõrgendanud sanktsioonid tühistataks võimalikult kiiresti.

Euroliidu eksperdid tunnustavad Venemaa Lähis-Ida poliitikat >>

Berliin ei saa kaotada olulisi sanktsioone (Merkel väidab, et ei kavatsegi neid tühistada), kuni Venemaa pole Krimmist lahkunud, kuid Saksamaa kõrgeimas poliitilises juhtkonnas on neidki, kes pooldavad Saksamaa ja Euroopa ettevõtteid kahjustavate sanktsioonide leevendamist. Oma majandushuve kaitsev Saksamaa liigub Venemaalt Läänemere põhja mööda Saksamaale kulgeva vastuolulise gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamis küsimuses lahenduse poole.

Projekt ärritab Ida- ja Kesk-Euroopa riike, kes tunnevad, et neid on reedetud. Nad kardavad, et torujuhe suurendab Euroopa sõltuvust Venemaast, seab ohtu nende oma energia ostmise ja läheb neile maksma miljoneid saamata transiiditasu, mida Venemaa neile praegu maksab.

Saksamaa ja Venemaale jaoks on kätte jõudnud soodne hetk tihedamaks koostööks. Ja asi pole mitte ainult selles, et president Trumpi juhitava USA ettearvamatus destabiliseerib geopoliitikat, vaid ka asjaolus, et Merkel ja Putin on raskes olukorras sisekriisi ja kahaneva populaarsuse tõttu nende kodumaal.

Seepärast on nad valmis kompromissiks, ja tõepoolest on plaanis selliseid kahepoolseid kohtumisi korraldada rohkem. Seda tuleks tervitada tingimusel, et sellist poliitikat ei hakata ajama rahvusvahelisi norme rikkudes ja haavates riikide huve, mis on sattunud suuremat regionaalset mõju omavate riikide huvide vahele. Sõjajärgses Ida-poliitikas on praegu toimuv ajalooline näide, et selline poliitika võib olla tõhus.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
analüütika, poliitika, koostöö, majandus, sanktsioonid, EL, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel, Euroopa, Saksamaa, USA, Venemaa

Peamised teemad