00:14 20. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1207
  • RUB71.7360
Venemaa välisminister Sergei Lavrov (keskel) näituse München-38. Katastroofi lävel avamisel

Moskvas avati näitus Müncheni sobingust

© Sputnik / Владимир Астапкович
Poliitika
lühendatud link
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
5641

Müncheni sobing on klassikaline näide sellest, milliste katastroofiliste tagajärgedeni võib viia rahvusvaheliste õigusnormide rikkumine, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

TALLINN, 20. september — Sputnik. 20. septembrist on Moskvas föderaalarhiivide näitusesaalis külastajatele avatud ajaloodokumentide näitus "München-38. Katastroofi lävel". Väljapanek on pühendatud Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia vahelise Müncheni kokkuleppe allkirjastamise 80. aastapäevale.

Molotovi-Ribbentropi pakt >>

Näitusel, mis on avatud kuni 14. oktoobrini, näidatakse esmakordselt unikaalseid arhiividokumente, mis heidavad valgust sündmustele, mis said ajendiks Teise maailmasõja algusele ja on pälvinud hiljem nimetuse "Müncheni sobing".

Väljapaneku avamise ametlik tseremoonia leidis aset möödunud kolmapäeval Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osavõtul. Oma kõnes märkis välisministeeriumi juht, et Müncheni sobing on klassikaliseks näiteks sellest, milliste katastroofiliste tagajärgedeni võib viia rahvusvaheliste õigusnormide eiramine, usk omaenese ilmeksimatusele ja panus rahvuslikule egoismile.

Lavrov märkis, et 80 aasta tagused kokkulepped Münchenis "kroonisid Kolmanda Reichi häbiväärset, sisuliselt kuritegelikku rahusobituspoliitikat".

"Riigis, kes sellele sobingule välja läksid, kelle nimeks oli Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, hellitasid illusoorset lootust hitlerliku agressiooni oht enese pealt ära saada ja üritada see ida poole viia," vahendab RIA Novosti ministri sõnu.

Министр иностранных дел РФ Сергей Лавров во время открытия историко-документальной выставки Мюнхен-38. На пороге катастрофы
© Sputnik / Владимир Астапкович
Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Venemaa välisminister kutsus üles arusaamisele, et "tõeline turvalisus saab olla vaid võrdne ja jagamatu ning tugineda ÜRO põhikirjas sätestatud rahvusvahelise elu aluspõhimõtetele – riikide suveräänsuse austamine, siseasjadesse mittesekkumine, küsimuste rahumeelne lahendamine".

Nagu Sputnik Eesti varem on kirjutanud: lüüasaamine Esimeses maailmasõjas ja Versailles rahulepingu alandavad tingimused ei saanud jätta Saksamaal revanšistlikke meeleolusid sünnitamata. Sellel taustal paistab natsionaalsotsialistliku töölispartei võimuletulek 1933. aastal eesotsas Hitleriga täiesti seaduspärane.

Molotov-Ribbentropi pakt kui "suurim arusaamatus" >>

Riigikantsler kuulutas: "Lõplik lahendus peitub elamisruumi laiendamises!" Tema sõnul peab Saksa armee olema tegutsemisvalmis ning Saksamaa majandus peab olema sõjaks valmis. Sõnad tegudest lahku ei lähe. Saksamaa astub Rahvuste Liigast välja, keeldub osalemast desarmeerimiskonverentsil, kehtestab riigis üleüldise sõjaväekohustuse.

1938. aasta septembris leiab aset sündmus, mida ajaloos ei hinnata kuidagi teisiti kui vandenõuks. Suurbritannia ja Prantsusmaa peaministrid Chamberlain ja Daladier, Saksamaa ja Itaalia riigijuhid Hitler ja Mussolini kirjutavad 30. septembril alla kokkuleppele, mis sisuliselt lubab Tšehhoslovakkia kildudeks tükeldada. Sudeedimaa on annekteeritud. Poole aasta pärast okupeerivad Saksa väed juba ka Müncheni kokkulepet rikkudes Tšehhimaa täielikult – niinimetatud rahusobituspoliitika hakkab vilja kandma.

Teema:
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
Tagid:
rikkumine, õigusnormid, väljapanek, dokumendid, ajalugu, näitus, Teine maailmasõda, München-38. Katastroofi lävel, Venemaa välisministeerium, Sergei Lavrov, Adolf Hitler, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa

Peamised teemad