06:31 26. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Afganistani poiss Murtaza Ahmadi

"Sülitame Afganistani demokraatiale" - Trump šokeerib Ameerikat

© AFP 2019 / Wakil Kohsar
Poliitika
lühendatud link
5401

11. septembril 2001 tabasid Ameerika Ühendriike terrorirünnakud. President Bush oli sunnitud vastama, kuid ei valinud selleks parimat varianti. Afganistani sisenesid ameeriklased ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidul, kuid Iraaki omal algatusel, kuulutades Saddam Husseini terrorismi sponsoriks. Obama püüdis mängust välja tulla.

Filipp Prokudin, RIA Novosti

Donald Trump nimetas sissetungi Lähis-Itta "USA ajaloo suurimaks veaks". Ühtlasi pidas ta läbikukkumiseks ka oma eelkäija Barack Obama püüdlusi viia väed Iraagist välja. Trump on kritiseerinud USA välispoliitikat juba pikka aega. Ta kutsub üles loobuma mõistest "moraalne liider", mitte sekkuma teiste riikide asjadesse ja keskenduma oma siseprobleemidele.

Vigu parandati uute vigadega

"Kuigi Obama toimis sealt sõdureid välja viies valesti, oli nende sinna sisseviimine minu arvates suurim viga, mis meie riigi ajaloos kunagi tehtud on," ütles Trump ja lisas: "Seitse triljonit dollarit ja miljonid inimelud, ma pean silmas mõlema poole kaotusi. Miljonid elud." Sellest, et sõjad Iraagis, Afganistanis ja Süürias osutusid Ameerika välispoliitika ebaõnnestumiseks, on Trump ka varem rääkinud, näiteks oma valimiskampaania ajal 2015. aastal.

Olles toona vaid "lihtne" multi-miljardär, tuletas ta meelde, et on alati olnud vastu sissetungile Iraaki. Valge maja Lähis-Ida sammude katastroofilisust tõestas ta ilmeka näitega: Islamiriigi (IG)* terrorivõitlejad võtsid tookord enda kätte kõik piirkonna naftaväljad.

Trump ei hinnanud kõrgelt ka nende sõjalist võimekust, kes Washingtonil Iraagis demokraatiat juurutada aitasid. Tema sõnul põgenevad iraaklased juba esimest lasku kuuldes lahinguväljalt, jättes vaenlasele maha Ameerika relvad ja sõjatehnika.

"Kaks tuhat kolmsada maasturit jäeti vaenlasele," täpsustas Trump.

President Barack Obama
© AP Photo / Charles Dharapak

Ta teadis, millistel valija tunnetel mängida. Pew Research Center uurimiskeskuse küsitluse kohaselt ei kiitnud 38 protsenti ameeriklastest USA relvajõudude kasutamist Iraagis heaks, sekkumist toetas 50 protsenti. Riik oli lõhestunud ja Lähis-Ida sissetungi toetajate hulk vähenes pidevalt. Trumpi eelkäijad riigipea ametikohal tunnistasid samuti, et Lähis-Ida poliitikas nad ebaõnnestusid. Lahkudes Valges Majast ütles Obama 2016. aasta detsembris: "Mõned vead 2003. aasta sissetungil aitasid algselt kaasa sellise organisatsiooni tekkimisele, mis sai hiljem tuntuks kui ISIS*.

"Kui ta ametist lahkus, üritas ta vastata etteheidetele, et nn "kalifaat" tekkis vägede Iraagist väljaviimise tagajärjel. Ka George W. Bush tunnistas ise, et 2007. aastal läks Iraagis midagi valesti ja oma vigu üritas ta parandada tavapärasel viisil, saates sinna samal aastal veel 21,5 tuhat sõjaväelast.

Moskva ülikooli juures asuva Roosevelti-nimelise USA uurimisinstituudi direktor Juri Rogulev meenutas vestluses agentuuriga RIA Novosti, et Washington on pikka aega püüdnud Lähis-Ida lõksust välja pääseda: kõik presidendid said probleemi ulatusest aru, muutus vaid retoorika.

"Trumpil on majanduslikum lähenemine. Ta leiab, et kõik need Lähis-Ida sündmused ei andnud Ameerikale midagi peale kulude ja ta viitas sellele alati kui raha raiskamisele. Miks oli ta Süüria vastu? Sest see on juba kolmas konflikt, millesse Ameerika Ühendriigid tõmmatakse. Ka Obama ütles: Ameerika sõdib juba kümme aastat, on aeg lõpetada, kuid ei suutnudki midagi ära teha. Ja kogu see "pärand" jäi Trumpile," märkis ekspert.

Olukorda iseloomustab kõige paremini kõnekäänd: "Sissepääs maksab rubla, väljapääs kaks." Obama administratsiooni katsed lahendada Lähis-Ida probleemide ühe hoobiga ainult süvendasid kõike.

"Meenutagem kronoloogiat," jätkas Rogulev, "11. septembril 2001 tabasid Ameerika Ühendriike terrorirünnakud. President Bush oli sunnitud vastama, kuid ei valinud selleks parimat varianti. Afganistani sisenesid ameeriklased ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidul, kuid Iraaki omal algatusel, kuulutades Saddam Husseini terrorismi sponsoriks. Obama püüdis mängust välja tulla. Lahingutegevuse Afganistanis muutis ta partnerite mõjutamise ja neile surve avaldamisega NATO operatsiooniks, vähendas sellega USA osalust ja kaasas liitlased. Obama hakkas Iraagist vägesid välja viima, kuid seegi lõppes ebaõnnestumisega: ameeriklaste juuresolekul hõivas ISIS* pool riiki. Nii et tulemus oli just vastupidine."

Linn mäel

Dmitri Mihhejev on nõukogude dissident ja Ameerika-asjatundja. Ta lahkus kodumaalt 1980-ndatel ja konsulteeris nii Reagani kui ka Bush Sr administratsiooni. Seejärel jagas ta oma seisukohti Ameerika Ühendriikide kõrgema poliitilise juhtkonnale ja tuli 1998. aastal Venemaale tagasi. Ta peab praeguse Valge Maja juhtkonna poliitikat ebajärjekindlaks, Iraagi ja Afganistani sissetungi küsimus on Trumpi jaoks aga põhimõtteline.

"Showmehena teeb ta tihti efektseid avaldusi, et äratada avalikkuse ja valijate tähelepanu, kuid antud juhul on ta sügavalt veendunud, et Ameerika Ühendriigid on raisanud suuri summasid ebamäärastele ideedele, nagu demokraatia edendamine, kommunismi või diktaatorite vastu võitlemine. See kajastub tema maailmavaates: tehke äri, saage rikkaks, teenige tulu ja ärge tikkuge teiste kallale. Kuigi just missioonitunne oli seni Ameerika poliitikuid eristanud.

Trumpi jaoks on seitse triljonit dollarit mõttetult, raisatud raha, on Mihhejev veendunud. Ekspert usub, et neljateistkümne viienda USA presidendist sõjakus pole midagi muud, kui mäng publikule.

"Osalemine Lähis-Idas, demonstratiivsed relvalöögid Süüria pihta, Afganistani kontingendi suurendamine on sisepoliitilised taktikalised sammud." Eesmärk on näidata oma patriotismi ja "võimekust". Amerikanist usub, et Trump teeb lühiajalisi järeleandmisi oma vastastele: neoliberaalidele ja nn. süvariigile — deep state (selle terminiga tähistatakse bürokraatiat ja rühma kõrgemaid ametnikke, kes juhivad riiki ja kujundavad selle riiklikku poliitikat, sõltumata presidendi administratsioonist).

"Trump ei jaga neoliberaalide filosoofiat, mille väljendajaks olid Bush Jr ja teatud määral Obama. Ta on pragmaatik, Trumpil on kalduvus isoleeritusele. Selles seisneb tema vastuolu süvariigiga: Trumpi vastased näevad USA missiooni teatud väärtuste aktiivses edendamises, moraalses liidrirollis, maailma oma näo järgi ümbertegemises. Kuid praegune president ei ole misjonär, ta on valmis võitlema ainult Ameerika majandusliku domineerimise ja võimsuse eest. Kui lõhe neoliberaalide arvamustega muutus oluliseks, tekkis tal nendega tõsine konflikt," selgitab Mihhejev.

"Trumpi poliitika õõnestab Ameerika Ühendriikide olemasolu mõtet, ideoloogiat, millel see on püsinud XVII sajandist saadik, kui puritaanidest fanaatikud maabusid Ameerika rannikul. "Issand andis meile selle maa, et me rajaksime mäele linna," umbes nii see kõlas," räägib ekspert, "Ameerika messianlusel on sügavad usulised ja ajaloolised juured. Trump meelitab ligi küll usklike hääli, kuid ta ise pole mingil juhul fanaatik."

Paljude jaoks oli USA tänase presidendi moraalse liidri rollist loobumise tunnistuseks tema kõne Saudi Araabia pealinnas Er-Rijadis 2017. aasta mais. Kuigi neljakümne viiendat USA presidenti kujutatakse islami vastasena, oli tema Lähis-Ida rahvastele suunatud pöördumise toon lepitav. "Me ei ole siin selleks, et õpetada teistele, kuidas nad elama peaksid, mida teha, kes olla ja keda kummardada," ütles ta.

Mihhejevi sõnul, kui Trump peaks veel mõni aasta võimul olema, toimub "Ameerika ideoloogia surmav allakäik".

"Seda saab hiljem olema raske taastada. Nii hävis kommunism, kui tekkisid kahtlused tema dogmades. Kui Trump jääb Valgesse majja ka teiseks ametiajaks, siis on Ameerika rahvas teinud valiku natsionalismi kasuks. Valijad annaksid justkui mõista, et me sülitame Afganistani demokraatiale, oluline on, et meil oleks normaalne elu," rõhutab ekspert.

Võimalik, et Trumpi poliitika toob kaasa revolutsioonilisi muutusi riigis ja kogu maailmas. Kui ameeriklased ei pea ennast enam väljavalitud rahvaks, saab see olema alustalade raputamine. Kõige rikkama ja tugevama rahva küll, kuid mitte väljavalitud. Barack Obama toetas seda ideed: kehtestame seadused, mille järgi elab ja kaupleb kogu maailm. Bush Jr-st pole mõtet rääkidagi, sest ta ütles: "Me hävitame kurjuse kogu maailmas." Trump heitis sellele ideoloogiale väljakutse," lõpetas amerikanist.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Tagid:
dollar, demokraatia, Donald Trump, Afganistan, USA

Peamised teemad