19:57 23. September 2020
Kuula otse
  • USD1.1692
  • RUB89.7875
Poliitika
lühendatud link
9010

Nõukogude-järgsete riikide peaaegu kolme aastakümne pikkuse iseseisvuse järel teeb neile taas muret nende elujõulisus. Nurjunud riikide teema on taas päevakorda tõusnud. Eelkõige loomulikult seoses Ukrainaga.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Läti Ühtsuse partei saadikukandidaadi (ja kohakaasluse alusel ka Läti välisministri) Edgars Rinkēvičsi skandaalne valimisplakat täitis edukalt oma missiooni, tagades kriitilisel hetkel publiku tähelepanu poliitikule ja tema parteile. Tänavatele üles tõmmatud loosung ei saanud mitte pälvida avalikkuse tähelepanu, kusjuures mitte ainult Lätis: "Hoolimata Kremlist on Läti elujõuline riik ja jääb selleks ka edaspidi."

6. oktoobril toimuvate parlamendivalimisteni jääb veel nädal ning Ühtsuse partei reiting on viie protsendi künnisel, mis tuleb ületada. Sellises olukorras tuleb parlamenti pääsemiseks appi võtta meeleheitlikud meetmed. Provotseeriva ja mobiliseeriva loosungiga avalikkuse tähelepanu äratamine on valimiseelse ja poliitilise töö klassika. Poliitik ise ilmselt ei hooli sellest, et ta on saanud paljude pilkavate ja nördinud kommentaaride objektiks nii Lätis kui Venemaal.

Esimese "kapist välja" tulnud ministrina endise Nõukogude Liidu aladel ei karda hr Rinkēvičs mõnitamist ja ta võib olla oma tulevikus raudbetoonkindel, sõltumata sellest, kas tema partei võidab või mitte — selline persoon juba Euroopa ametnikel kahesilmavahele ei jää. Veelgi olulisem on see, et tema sõnad tõmbavad tõepoolest nende sihtrühmaks olevate Läti natsionalistide tähelepanu, kes on veendunud, et kõik vabariigi mured tulevad Moskvast. See lubab arvata, et nad tulevad nädala pärast valimiskastide juurde ja annavad vajaliku arvu hääli.

Vabamu. Illustreeiv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kuid kui jätta kõrvale tõeliselt naljategemiseks alust andev väljend "Hoolimata Kremlist", pakub loosung ka muud mõtteainet. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova märkis õigesti, et loosung ei räägi mitte Läti riigi heaolust ega edukusest, vaid selle elujõulisusest. Seega peame tunnustama ministri ja tema meeskonna ausust, kes ei räägi Läti suurusest ega tema kolossaalsetest saavutustest.

Nõukogude-järgsete riikide peaaegu kolme aastakümne pikkuse iseseisvuse järel teeb neile taas muret nende elujõulisus. Nurjunud riikide teema on taas päevakorda tõusnud. Eelkõige loomulikult seoses Ukrainaga. Kuid Ukraina kurb näide pani eksperdid põhjalikult uurima ka teiste Venemaa naabrite olukorda. Formaalselt on Balti riigid ehk tõepoolest kõige edukamad näited nõukogudejärgsest riiklikust ja poliitilisest arengust. Soodne geograafiline asend, ajalooline taust, mis seob neid Lääne-Euroopaga, juba varasem riigi ülesehitamise kogemus, lisaks mitmed teised tegurid võimaldasid kolmel vabariigil välgukiirusel siseneda lääneriikide sõbralikku perekonda, sealhulgas saada EL ja NATO täisliikmeks.

Kuid sellel näiliselt atraktiivsel pildil on ka teine külg. Selle sama Läti sotsiaalmajanduslikud ja poliitilise arengu suundumused on hästi teada ja enamasti ausalt öeldes kurvastavad — tõsine rahvastiku äravool, üha suuremad majandusprobleemid, millele pole isegi teoreetilisi lahendusi. Ja nüüd osatas veel ka peamine patroon ja kaitsja USA suisa valimiste eel vabariigi pangandussüsteemi, mis positsioneeris end väikese ja vaikse Venemaa kapitali väljavedaja ja puhtakspesijana, tagades sellega Lätile kohalikke olusid arvestades vägagi soliidse sissetuleku. Tegelikult tegi Riia peaaegu kõike seda ise — vabatahtlikult ja lauluga, kuid ainult sellepärast, et selleks tuli ühemõtteline korraldus ookeani tagant. Selles kontekstis hakkab ministri ja saadikukandidaadi Rinkēvičsi loosung kõlama uutmoodi.

Poliitikas, nagu tavalises eluski, räägivad inimesed sellest, mis neile muret teeb, enamasti üsna teadlikult ja sihikindlalt, kuid mõnikord tulevad esile ka alateadvusse surutud ärevus ja probleemid. Sõltuvalt sellest, kellel kust valutab. Näiteks kuulutas Donald Trump oma "Teeme Ameerika uuesti suureks" loosungiga otse, avalikult ja valjusti, et USA on oma kaotamas oma suurust ja kavatsust see taastada. Suuruse taastamise jõupingutuste tulemuslikkust näitab aeg, kuid muretsemiseks on Ameerika presidendil tõesti põhjust. Selle taustal tekib tahtmatult kahtlus, et Edgars Rinkēvičs, korrates oma plakatitel, et Läti on elujõuline, tunneb tegelikult selle pärast hoopis muret.

Nõukogude ajast jäänud mastirida, illustratiivne foto
© Sputnik / Alexey Kudenko

… Pikka aega peeti nõukogudejärgsetes riikides elujõulisuse märgiks kõikide riigi suveräänsuse formaalsete tunnuste olemasolu: oma valuutat, oma armeed, kindlasti oma keelt riigikeelena igal pool.

Kuid nagu praktika näitab, pole selle "vormi ja akselbantide" üle võimalik rõõmustada lõputult. Kui tegelikult on rahvas üha rohkem kortsuliseks muutuv ja vananev ning maailma mööda laiali hajuv, kes on kindlalt isoleeritud igast moderniseerimise võimalusest ja kinni jäänud teise klassi Euroopasse, kui oma valuutat enam pole ja endistes Nõukogude sõjaväebaasides on paiknevad juba uute vanemate vendade üksused, siis jääb üle vaid kehtestada end taas eituse kaudu.

Ja see on iseenesest juba väga halb sümptom. Väga ukrainalik.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
valimised, Ühtsuse partei, Kreml, Edgars Rinkēvičs, Ukraina, Balti riigid, Läti

Peamised teemad