23:08 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
Münchenis 1938. aastal asetleidnu on eriliseks peatükiks sõjaeelses ajaloos

Müncheni sobingu juubel: mõne jaoks on õppetund mööda külgi maha jooksnud

CC BY-SA 3.0 / Bundesarchiv / Bild 183-R69173
Poliitika
lühendatud link
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
10540

Münchenis 1938. aastal asetleidnu on eriliseks peatükiks sõjaeelses ajaloos, mille tagajärjed osutusid tervele Euroopa mandrile traagilisteks.

TALLINN, 30. september — Sputnik. Kaheksakümmend aastat tagasi, 1938. aasta 30. septembril kirjutasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja natsi-Saksamaa kõrgemad juhid alla Müncheni kokkuleppele, mis etendas põhilist rolli Teise maailmasõja vallandumises.

Mälestus Müncheni sobingust aitab uut katastroofi ära hoida

Selle sündmuse 80. aasta juubeli puhul, mida enamasti tuntakse Müncheni sobinguna, avati Moskvas föderaalarhiivide näitusesaalis ajaloodokumentide näitus "München-38. Katastroofi lävel". Näitusel demonstreeritakse unikaalseid arhiividokumente, mis kätkevad Müncheni kokkuleppe sõlmimise uusi üksikasju, teatab RIA Novosti.

Moskvas avati näitus Müncheni sobingust >>

Väljapaneku ametlik avatseremoonia toimus 19. septembril Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osavõtul. Oma ettekandes märkis välisminister, et Müncheni sobing on klassikaliseks näiteks sellest, milliste katastroofiliste tagajärgedeni võib viia rahvusvaheliste õigusnormide rikkumine, usk iseenese ilmeksimatusesse ja panus rahvuslikule egoismile.

Lavrov nentis, et et 80 aasta tagused kokkulepped Münchenis "kroonisid Kolmanda Reichi häbiväärset, sisuliselt kuritegelikku rahusobituspoliitikat."

"Riigid, kes sellele sobingule välja läksid, kelle nimeks oli Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, hellitasid illusoorset lootust hitlerliku agressiooni oht enese pealt ära saada ja üritada see ida poole viia," ütles ta.

Министр иностранных дел РФ Сергей Лавров во время открытия историко-документальной выставки Мюнхен-38. На пороге катастрофы
© Sputnik / Владимир Астапкович
Venemaa välisminister Sergei Lavrov

Venemaa välisminister kutsus üles arusaamisele, et "tõeline turvalisus saab olla vaid võrdne ja jagamatu ning tugineda ÜRO põhikirjas sätestatud rahvusvahelise elu aluspõhimõtetele – riikide suveräänsuse austamine, siseasjadesse mittesekkumine, küsimuste rahumeelne lahendamine".

1938. aasta ajaloolistest sündmustest õppuse võtmise tähtsusest kõneldi ka Venemaa Suursaatkonnas Eestis toimunud temaatilisel ümarlaual. Nagu Sputnik Eesti kirjutas, võtsid sellest üritusest osa Eesti poliitikud, ajaloolased, ajakirjanikud ja ühiskonnategelased.

Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov tuletas oma sissejuhatavas sõnavõtus kokkutulnutele meelde, et 20. sajand on jätnud kontinendi ajakukku palju ravimatuid haavu – nii revolutsioone kui riigipöördeid kui ka kaks maailmasõda ja Euroopa natsistlik okupatsioon kui ka holokausti tragöödia, ning nüüdsel ajal elavate inimeste kohuseks on tunda ajalugu ja sellest õppust võtta, et eespool terendaks rahulik tulevik.

"Öeldakse, et ajalugu ei õpeta midagi, kuid karistab karmilt omandamata jäetud õppetundide eest. Ja lubamatu on püüda ajalugu võltsida, teda ümber kirjutada, otsida temas ettekäändeid vastastikusteks etteheideteks ja solvanguteks," väitis Venemaa suursaadik.

1938. aastal Münchenis asetleidnu oli Petrovi sõnul eriliseks peatükiks sõjaeelses ajaloos, mille tagajärjed osutusid kogu Euroopa mandri jaoks traagilisteks. Viimastel kuudel on seda teemat erinevates Euroopa riikides, sealhulgas Eestis küllaltki elavalt arutatud, ilmunud on arvukalt kirjutisi. See toonitab huvi nende aegade sündmuste vastu ning nende aktuaalsust, tormilised arutelud on aga ennekõike olnud seotud Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungilepingu (Molotov-Ribbentropi pakti – toim.) 79. aastapäevaga.

Посол РФ в Эстонской Республике Александр Петров
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov

"Meile püütakse nüüd veel ja veel kord tõestada, et nimelt Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping oli ainsaks käivitiks Teise maailmasõja puhkemisele, samas teadlikult eirates või unustades täiesti ilmselgeid tõsiasju. Alates Versailles´ lepingust, mis mitte üksnes kinnitas Saksamaa lüüasaamist Esimeses maailmasõjas, vaid ka alandas teda, hõlbustades ja kindlustades Natsionaalsotsialistliku Partei võimuletulekut eesotsas Hitleriga," väitis Aleksandr Petrov.

Müncheni sobing ja kaasaegne Euroopa

Tuntud politoloogi, süsteemse analüüsi- ja prognoosimiskeskuse presidendi Rostislav Ištšenko arvates oleks paljude Euroopa riikide poliitikuil kasulik Müncheni kokkulepetest enese jaoks õppust võtta.

Müncheni sobing: millest sai alguse Teine maailmasõda >>

"Me võime praegugi näha, kuidas rahvusvahelised vahemehed oma toetatud riikide huvidest üle sõidavad, lahendades nende arvelt omaenese probleeme. Münchenis tahtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjast kõrvale jääda. Selle nimel olid nad valmis kasvõi Sudeedid, kasvõi kogu Tšehhoslovakkia Hitlerile loovutama. Läbirääkimistel sai Praha saatus ette kindlaks määratud. Aga kui Tšehhoslovakkia oleks ultimaatumi tagasi lükanud, kujunenuks hoopis teistsugune poliitiline olukord," märkis ekspert oma artiklis "1938. aasta Müncheni sobingu õppetunnid kaasaegsele Euroopale".

"München õpetab, et poliitikas on meil alati valida. Pole tarvis loota, et naaber sinu mured lahendab. Tema lahendab enda omi – aga sinu arvelt," nendib Ištšenko kokkuvõtteks.

Ajakirja Istorik vaatleja, ajalooteaduste doktor Oleg Nazarov seevastu kahtleb Lääne valmiduses kainelt hinnata tagajärgi, milleni Hitleri rahusobituspoliitika välja viis. Eksperdi hinnangul, mida ta jagas raadioga Sputnik, demonstreerib lääne poliitikute praegune suhtumine 1938. aastal Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia riigipeade vahel allkirjastatud lepingusse järjekordselt topeltstandardeid.

"Vaat millele tuleb siin tähelepanu osutada – miks on Müncheni sobingu teema sedavõrd oluline: lääne ja läänemeelse propaganda käibestambina on omaks võetud veendumus, et Teise maailmasõja põhjuseks sai 23. augustil 1939. aastal Moskvas Ribbentropi ja Molotovi poolt allkirjastatud Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Selle dokumendi ametlikku nimetust on moonutatud, nimetades seda Molotov-Ribbentropi paktiks. Selles seoses on märkimisväärne, et aasta varem sõlmiti Münchenis samasugune leping Suurbritannia ja Saksamaa vahel. Ja mitte keegi ei nimeta seda Hitler-Chamberlaini paktiks," lausus Oleg Nazarov. "Ja kõigi teiste dokumentidega on sama lugu."

"Seega, siingi näeme selgelt väljendunud topeltstandardeid," lisas ekspert.

Ajalooline täpsustus

1935. aasta mais toimunud parlamendivalimistel tuli Tšehhoslovakkias võimule saksa vähemuse partei – Sudeedisaksa Partei. Selle asutaja Konrad Henlein kasutas Adolf Hitleri toetust ja pooldas Tšehhoslovakkia Sudeedimaa piirkonnas elavate sakslaste autonoomiat. 1938. aasta märtsis sai teols nende kohtumine, kus lepiti kokku Tšehhoslovakkia lammutamise kava. Eelnevalt, veebruarikuus oli Adolf Hitler Reichstagis esinedes teatanud, et "Saksamaa ei või jääda osavõtmatuks kahes naaberriigis (Austrias ja Tšehhoslovakkias) elava 10 miljoni sakslase saatuse suhtes… Saksamaa valitsus püüab saavutada kogu saksa rahva ühendamist."

Ning sama aasta 30. septembril kirjutasid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, Prantsusmaa peaminister Édouard Daladier, Saksamaa riigikantsler Adolf Hitler ja Itaalia peaminister Benito Mussolini Saksamaa surve all öösel alla Müncheni kokkuleppele. See dokument nägi ette tähtajaga 1. kuni 10. oktoobrini 1938. a. Tšehhoslovakkia Sudeedimaa (koos kõigi tsiviil- ja kaitserajatistee, vabrikute, tehaste, toorainevarude, ühendusteede ja muuga) üleandmise Saksamaale ja ühtlasi Poola ja Ungari, kes samuti nõudsid osa Tšehhoslovakkia aladest, territoriaalsete nõudmiste rahuldamise Tšehhoslovakkia arvelt 3 kuu jooksul.

Molotovi-Ribbentropi pakt >>

Niiviisi sisendasid Euroopa juhtivate suurriikide liidrid Hitlerisse veendumust tema valitud kursi õigsuses, mis viiski edaspidi kogu inimkonna jaoks kohutavate tagajärgedeni – 336 päeva pärast Müncheni kokkuleppe allakirjastamist algas Teine maailmasõda.

Teema:
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
Tagid:
natsism, kuupäevad, kokkulepe, ajalugu, näitus, Müncheni sobing, Teine maailmasõda, Venemaa suursaatkond, Välisministeerium, Rostislav Ištšenko, Aleksandr Petrov, Sergei Lavrov, Suurbritannia, Euroopa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Venemaa

Peamised teemad