04:03 18. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Politoloog: Eesti Keskerakonnal tuleb säilitada vasaktiiba

Politoloog: Eesti Keskerakonnal tuleb säilitada vasaktiiba

© Sputnik / Вадим Анцупов
Poliitika
lühendatud link
8910

Sellest, miks riigi valitseva erakonna vasaktiiba Yana Toomi ja Mikkail Kõlvarti näol tuleks kindlasti säilitada, rääkis portaalile Sputnik Eesti politoloog Igor Rosenfeldilt.

TALLINN, 2. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Võimule jäädes ja Eestis valitsevatele parempoolsete vaadetega parteidele mööndusi tehes kaotab Keskerakond oma eripära ja on suuteline tegutsema vaid tänasele Eesti poliitikale iseloomulike klišeede järgi.

Seda väitis portaalile Sputnik Eesti politoloog Igor Rosenfeld. Ta meenutas, et Keskerakonna võimuletulek valitsuskoalitsiooni koosseisus 2016. aasta sügisel kasutati riigis domineeriva parempoolse poliitmasina poolt ära omal kombel partneri, kes selle ajani oli aastakümneid opositsioonis olnud, "embustega lämmatamiseks".

Политолог и историк Игорь Розенфельд
© Фото : из личного архива Игоря Розенфельда
Eesti politoloog Igor Rosenfeld

Nagu politoloog toonitas, on keskerakondlaste võimuparteiks muutumisega kaasnenud paradoksaalne parempoolse ladviku mõju tugevnemine tema suhtes ja hoop erakonna vasempoolsele tiivale.

Keskerakondlaste vasem tiib kaotab mõjujõudu

Vasakpoolne tiib erakonna asutaja ja keskerakondlaste kauaaegse esimehe Edgar Savisaare juhtimisel on hakanud oma mõju parteikaaslaste seas 2016. aasta suvest peale kaotama, vasaktiiva lüüasaamist aga süvendas nähtavasti Edgar Savisaare mitte piisavalt realistlik taktika kohalikel valimistel 2017. aasta sügisel.

Politiloog: Savisaare uus liit on ajutine ühendus >>

Katse luua Savisaare Nimekirja alusel uus erakond oli liiga julge ega arvestanud tegelikku jõudude asetust. Savisaare Nimekiri liidus Tegusa Tallinnaga ei kogunud valimistel lõpuks vajalikku 5%.

Tulemusena said nimekirja põhilised osalised, peamiselt Riigikogu endises keskerakondlaste fraktsioonis mõju evinud vasakpoolse tiiva esindajad (näiteks Olga Ivanova) erakonnast välja heidetud ja langesid poliitilisest mängust välja.

Aga, lisab Rosenfeld, keskerakondlaste vasaktiiva nõrgenemine seab erakonna ette terve rea ohte – eeskätt ohu kaotada oma eripära eesti poliitikas.

Olga Ivanova
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Lisaks loovutusmängule parempoolse poliitikamasina ja parempoolsete rühmitustega on Keskerakonnal vaja oma poliitilise programmi väljatöötamist. Selleks on võimeline vaid keskerakondlaste vasakpoolne tiib, kuna keskerakondlaste paremtiib kaldub pigem taastootma olemasoleva parempoolse poliitika klišeed," on politoloog veendunud.

"Just vasakpoolsus on Keskerakonna eripäraks, aluseks tema opositsioonilisusele ja Eesti uue arengu pooldajate toetusele," lisas Igor Rosenfeld.

Seetõttu leiab ta, et keskerakondlastel tuleks iga hinna eest säilitada oma vasakpoolse tiiva ja tema märgiliste juhtfiguuride, eeskätt Yana Toomi ja Mihhail Kõlvarti toetus.

Keskerakondlased on sattunud paremjõudude mõju alla

Viimase kahe aasta jooksul Keskerakonnas toimunud sündmused on näidanud, et parempoolne võimuladvik säilitab oma ülekaalukat mõju Eesti poliitikas.

Parempoolsed parteid Eestis ja teistes Euroopa riikides hõlmavad liberaale ja paremkonservatiive. Sotsiaaldemokraadid on formaalselt vasakpoolsed, kuid ripsutavad juba 20. sajandi algusest peale tiiba parempoolsetega. Eesti Keskerakond jaotub praegu kaheks tiivaks: tema vasaktiib asub Eesti sotsiaaldemokraatidest vasemal, tema parempoolne tiib aga seisab lähedal sotsiaaldemokraatidele ja reformierakondlastele.

Jõukamad toetavad Reformierakonda, vaesemad — Keskerakonda >>

Seetõttu, leiab Rosenfeld, ei muuda Keskerakonna sügisene edu valijate reitingutabelis (erakond on parlamendivalimistele tulevate valijate eelistustes esikohal – toim.) Eestis oma parempoolse poliitilise masinavärgi ülekaalu, kus ei olda valmis loobuma oma valitsevast positsioonist riigi poliitikaväljal.

Keskerakonna nihkumine paremale, on Rosenfeld kindel, on toonud erakonnale tunnustust valitsevate paremparteide poolt ja integreerumise parempoolsesse võimuladvikusse. Kuid niisugusel kulhemisel on omad puudused. Nii areneb keskerakondlastel parempoolsete jõudude mõjul ilmselgelt terve rida negatiivseid protsesse: eelkõige tugevneb "broilerite" osatähtsus ("broiler" tähendab Eesti poliitikaslängis erakonna sees üleskasvatatud parteifunktsionäri – toim.).

"Näiteks Tallinna Transpordiameti ülema soe koht (kus Keskerakonnal on on suur mõju) sai kes-teab-milliste teenete eest skandaalne ülejooksik Deniss Boroditš. Piisavalt olulised ametikohad on saanud ja teised tegelased, kes mitte ainult et pol,e erakonna jaoks midagi teinud, vaid on ka otseselt tema vastu välja astunud," ütles Rosenfeld.

Keskerakondlaste parempoolse tiiva tugevnemise tulemuseks on erakonna toetuse märgatav nõrgenemine venekeelse valijaskonna poolt. Venekeelne osa on segaduses – sealhulgas ka "uute" kerakondlaste tema vaatevinklist vastuolulise positsiooni asjus.

Nagu Sputnik Eesti on teavitanud, algas Eestis tänavu oktoobris valimiskampaania, mille sihiks erakondade ja poliitikute jaoks on edukas esinemine valimistel ja jõudmine 2019. aasta märtsis Riigikokku.

Nagu tänavu septembris ettevõtte Turu-uuringute AS korraldatud sotsioloogilisest küsitlusest järeldub, võib rahvusriigi parlament Riigikogu "aheneda" praegusest kuue parlamendierakonna formaadist nelja erakonnani.

Eesti 200 loob varivalitsuse >>

Juhul kui valimised toimuksid nüüdsama sügisel, siis jääks parlamenti alles riigi kaks suurimat erakonda – Keskerakond (28% toetust) ja Reformierakond (27%) ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Tulevase parlamendikoosseisust jääksid välja valitsusse kuuluv Isamaa (kuni 2018. aasta kevadeni Isamaa ja Respublica Liit) ja opositsiooniline Vabaerakond vastavalt 3& ja 2% valijatoetusega.

Tagid:
vasaktiib, poliitika, valijad, valimised, Keskerakond, Reformierakond, Riigikogu, Igor Rosenfeld, Mihhail Kõlvart, Yana Toom, Edgar Savisaar, Eesti

Peamised teemad

  • Sajandi palavaim juulikuu läks Eestist mööda, illustreeriv foto

    Nagu selgub, elas maakera rahvastik tänavu üle inimkonna ajaloos teadaolevalt kõige palavama juulikuu. Euroopa ja USA ilmastikuteadlased on ühel meelel, et kõiki soojarekordeid kogu maailma ulatuses võib lugeda peaaegu terve Celsiuse kraadi võrra ületatuks.

    24
  • Листовка Партии реформ и флажок Эстонии

    Laupäeval erakonna suvepäevade kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas teha ettepaneku riigikogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks, et teha ettepanek avaldada peaminister Jüri Ratase valitsusele umbusaldust.

    58
  • Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev

    Kui palju lapsi istub uuel õppeaastal esimest korda koolipinki, millistes pealinna koolides tehakse remonti ja kas linn on valmis Ukrainast pärit koolilaste sissevooluks, rääkis Sputnik Eestile Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

    36