18:19 16. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Müncheni sobingu 80. aastapäev

Ekspert: miks britid just Hitleriga rääkisid

© Sputnik /
Poliitika
lühendatud link
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
4920

Ühendkuningriigi osast Müncheni lepingu ettevalmistamisel Natsi-Saksamaaga ja hiljem Teises maailmasõjas puhkemises rääkis rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Baltimaade ajaloolane Vladimir Iljaševitš.

TALLINN, 4. oktoober — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Vladimir Iljaševitš oli Sputnik Eesti külaline Tallinna pressikeskuses neljapäeval, 4. oktoobril toimunud Tallinn-Minsk-Biškek ümarlaual teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale". Videosild oli pühendatud 30. septembril 1938 alla kirjutatud Müncheni lepingu 80. aastapäevale.

Moskvas avati näitus Müncheni sobingust >>

Vladimir Iljaševitš märkis, et Müncheni lepinguga seonduvalt peetakse Suurbritanniat üheks peamiseks osaliseks protsessis, mis vabastas Adolf Hitleri käed ja seega ka tingimuste loojaks Teise maailmasõja puhkemiseks. Seejuures peetakse Suurbritanniat ja Saksamaad antipoodideks. Eesti ajaloolane on aga veendunud, et Suurbritannia sarnanes maailmavaadelt tollal väga Saksamaa omadega.

Suurbritannia poolt kirjutas lepingule alla tolleaegne peaminister Neville Chamberlain, kes sõna otseses mõttes vihkas NSV Liitu ja Venemaad ning ütles, et "astuks pigem tagasi, kui läheks kokkuleppele NSV Liiduga".

Эксперт-международник, писатель и исследователь истории Прибалтики Владимир Илляшевич
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rahvusvaheliste suhete ekspert, kirjanik ja Baltimaade ajaloolane Vladimir Iljaševitš

"Kas tegemist oli vaid poliitiliste eelistustega? Ei, sellel olid palju sügavamad põhjused. Tuletame meelde, et Neville"i isa Joseph Chamberlain oli 19. sajandi lõpul koloniaalasjade minister ja tuntud šovinist, kes hellitas lootust luua saksa-anglo-saksi rassiline liit. Just need ideed pookis ta oma poegadele Neville"ile ja Austin"ile (Austin oli seesama Chamberlain, kes sai NSV Liidus populaarseks tänu Ilfi ja Petrovi satiirilistele teostele – "meie vastus Chamberlainile" — 1920. aastate teisel poolel Moskvale esitatud ultimaatumite kohta)," selgitas Iljaševitš.

Britid, nagu natsidki, pidasid ennast kõrgemaks rassiks

Illjaševitš on veendunud, et mitte ainult sellised meeleolud, vaid ideoloogia, oli Suurbritannia valitsevates ringkondades laialt levinud. Just inglased on tänapäeva tähenduses rassismi ja genotsiidi alusepanijad. Goebbels kirjutas oma päevikutes, et Führer nimetas inglasi "saksa natsismi õpetajateka". Saksamaa ja Suurbritannia vastuolud keskendusid võitlusele niinimetatud "rassilliidu" eest, samal ajal kui Ida-Euroopa rahvad, sealhulgas tšehhid ja balti riigid olid lihtsalt ressursiks ja peenrahaks. Selles seisnebki Suurbritannia rolli erilisus suhetes Saksamaaga.

Müncheni sobing: millest sai alguse Teine maailmasõda >>

"Miks britid tahtsid just Hitleriga kokku leppida? Sellepärast, et Britid, nagu natsidki, pidasid ennast kõrgeimaks rassiks ning venelased ja teised Ida-Euroopa rahvad olid neile "untermensch" ehk alamrahvad. Ent Suurbritannia varjas seda alati hoolikalt, põhimõttel, et alamad rahvad ei pea teadma, mida kõrgemad neist mõtlevad. Ja selline usk oma väljavalitusse on maailmas kestnud juba sajandeid, alustades seitsmeaastasest sõjast – ühest Suurbritannia valla päästetud sõjalisest konfliktist," rääkis Iljaševitš.

Tema arvates muutusid Suurbritannia ja Saksamaa Teises maailmasõjaga konkurentideks, kuna nende riikide juhtkonnad ei jõudnud üksmeelele, kes peaks eespool nimetatud "kõrgemate rasside liitu juhtima". Iljaševitši sõnul oli ka Esimene maailmasõda peamiselt sõda Saksamaa ja Suurbritannia vahel kolooniate ümberjagamise ja maailma valitsemise pärast. Teine maailmasõda oli esimese jätk.

Prantsusmaa ja Itaalia rollid olid Müncheni lepingu järgi teistsugused

Kui keegi ilmutas Müncheni lepingu allakirjutanutest tõelist selgrootust, siis oli selleks Prantsusmaad esindanud Edward Daladier. Prantsusmaa oli tol ajal nõrk ja sai aru, et ta ei suuda Saksamaale vastu panna. Itaalia oli ideoloogiliselt natsi-Saksamaale lähedal, kuid pidas erinevalt Saksamaast silmas lõunapoolset geopoliitilist vektorit — Balkanit Kreekaga ja Põhja-Aafrika riike, — seepärast sai Mussolinist Hitleri liitlane, mitte vaenlane.

"Kuid Prantsusmaa ja enamik Euroopa riike üritasid vähemalt midagi teha, et luua koos NSV Liiduga Euroopas kollektiivset julgeolekusüsteemi. Kes siis oli selle süsteemi vastu ja kes kasutas sõna otseses mõttes titaanlikke jõupingutusi, et NSV Liitu täielikult isoleerida? Vastus on selge. Selleks oli Suurbritannia Ameerika Ühendriikide anglo-saksi eliidi toel. Just nimelt London ei lasknud julgeolekusüsteemidel välja kujuneda, suunates Saksamaa agressiooni itta," ütles Iljaševitš.

Neljapäeval, 4. oktoobril kell 11.00 toimus Sputnik Eesti pressikeskuses ümarlaud Tallinn — Minsk — Biškek teemal "Müncheni leping: õppetund tänasele maailmale". Videosild oli pühendatud Müncheni sobingu 80. aastapäevale.

Teema:
Müncheni sobingu 80. aastapäev (7)
Tagid:
poliitika, leping, aastapäev, ajalugu, Müncheni sobing, Teine maailmasõda, pressikeskus, Vladimir Iljaševitš, Eesti

Peamised teemad

  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    30
  • Elektritõukerattad

    Kõrge kütusehind, teetööd ja Laagna tee võimalik sulgemine sunnivad Tallinna autoomanikke mõtlema üleminekule alternatiivsetele transpordivahenditele. Sputnik Eesti uuris, kas väikesed elektrisõidukid võiksid autot asendada.

    19
  • Auto väljalasketoru

    Venemaa Rosnano juhatuse esimees Anatoli Tšubais tegi ettepaneku kehtestada Venemaal süsihappegaasi maks. Rahvusvahelise Finantskeskuse ekspert Vladimir Rožankovski avaldas sel puhul raadiosaates oma seisukohta.

    28