14:50 19. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1505
  • RUB75.5050
Dalia Grybauskaitė ja Vladimir Putin aastal 2010

Aitab nägude tegemisest: millistest eelistest Leedu Venemaaga tülitsedes ilma jääb

© Sputnik / Алексей Никольский
Poliitika
lühendatud link
7031

Täna on Leedu ja Venemaa suhted viletsad. Aga kui ette kujutada, et Vilnius ja Moskva saavad sõpradeks? Sel juhul oleks kasu Leedule tohutu.

Andrius Petrinis, Sputnik Leedu

Kõik on ilmselt juba leppinud mõttega, et Leedu on Venemaa karmiks kriitikuks ega ürita kahepoolseid suhteid parandada, arvates, et Moskva peab tegema esimese sammu. Aga kui hetkekski ette kujutada, et need riigid on lähedased partnerid, siis saab selgeks, et niisugune partnerlus võiks Leedu majandusele paljugi anda.

Leedu president Dalia Grybauskaite
© Sputnik / Игорь Зарембо

Odav ja kasumlik energeetika

Esiteks, Vilnius on otsustanud, et Gazprom kehastab kurjust ja riik vajab energiasõltumatust. Tulemuseks kujunes ebarentaabel loodusliku vedelgaasi terminal, mille toodangut ei taha osta ei kohalik ettevõtlus ega naabrid, ent kulutused terminali ülalpidamiseks on riigi majandusele pikaajaliseks raskeks koormaks. Ja mis ka huvitav: mainitud vihatud Gazpromilt ostab Leedu ikkagi veel rohkesti gaasi.

Tõsi, eelmised koostöölepingud Gazpromiga võisid olla riigi tarbijatele ebasoodsamad. Kuid Leedu ise oli nendega nõus, hiljem aga ei takistanud tal keegi ega takista praegugi saavutamast uut – vastastikku kasulikku – kokkulepet. Ja juhul, kui riikidevahelised suhted oleks sõbralikud, siis oleks seda veelgi lihtsam teha.

Teiseks, meenutagem lugu naftatöötlustehasega Mažeikių nafta. Selle müük sai teoks deviisi all "Ei lase Ivani toru juurde". Ligi lubati ameeriklasi, kes küüniliselt Leedu ära kasutasid ja tehase maha müüsid. Ka poolakatega ei suju kõik sugugi ladusalt. Samas võinuks Venemaa (näiteks Lukoil) sõbralike suhete korral pakkuda niihästi head hinda kui stabiilseid naftatarneid kui ka investeeringud ettevõtte arenguks, rääkimata juba kõrgetest maksudest Leedu eelarvesse ja madalamatest kütusehindadest.

Kolmandaks, president Dalia Grybauskaitė ütles, et Vladimir Putin tegi talle ettepaneku osaleda Kaliningradi oblasti aatomielektrijaama ehituses.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Дружинин

Ei, me teeme ise. Tulemus – edukalt läbipõrunud Visaginase tuumaelektrijaama projekt. Tõsi küll, Kaliningradi oblastis pole aatomielekrijaama seni veel kerkinud, see-eest saab see varsti rajatud Valgevenes. Viimases projektis, mida teostab seesama Venemaa, oleks Leedulgi olnud otstarbekas osaleda. Aga me ei vaja odavat elektrit ja pikaajalist kasumit pole tarvis. Meie jaoks on tähtis BRELL-ist väljuda.

Lühidalt öeldes, odavam elektrienergia on märkimisväärseks abiks iga riigi majandusele. Juhul kui Leedu oleks sõber Venemaaga, võiks tal olla märksa odavam gaas, nafta ja elekter. Kui oldaks sõbrad…

Aga kui ilma sanktsioonideta?

Energeetika on oluline, kuid kaugeltki mitte ainus valdkond, kus koostöö Moskvaga tooks Vilniusele käegakatsutavat kasu.

Esiteks, praegu kuulub Leedu riikide sekka, kes sanktsioonidesõjast Venemaa ja EL-i vahel on kõige enam kannatada saanud. Nii et vahest kehtestagu sanktsioone ja saagu neid tagasi need, kellel on ülearust raha? Leedul seda ei ole, seetõttu sõidavad tema elanikud hulganisti minema, et seda Euroopas otsida. Kahtlemata on sanktsioone tühistada praegu keeruline, aga kui hakata koos liitlastega täna selle poole liikuma (ning soovijaid on Euroopas üha enam), siis homme võidakse olla nende seas, kellel lubatakse palju soodsamatel tingimustel Venemaa turule tagasi pöörduda.

Ning see on kasulik mitte ainult, näiteks, põllumajandustootjatele, vaid ka Leedu transpordisektorile, mis on üheks riigi majanduse tugisambaks. Pealekauba tasub aru saada, et head suhted Venemaaga on väravaks ka Euraasia majandusliitu.

Teiseks, tänu geograafilisele asendile on Leedul suur transiidipotentsiaal ja selles kontekstis mängib tähtsat rolli Klaipeda sadam. Tõsi, praegu tuleb ta päris edukalt toime, kuid suuremad Vene transiidi mahud talle paha ei teeks.

Tõsi küll, praegu arendab Venemaa oma sadamaid. Aga kui temaga sõbralikult kõnelda, saaks tõenäoliselt osa tema veoseid suunata läbi Klaipeda, mis võimaldaks ka Leedu Raudteedel tulu teenida. Oli ju kunagi juttu sadamaprojektist 2K (Klaipeda–Kaliningrad), ent jutud jäidki juttudeks…

Kokkuvõttes, sõprus Venemaaga tähendab potentsiaalseid investeeringuid paljudesse muudessegi valdkondadesse, laialdast teaduslikku koostööd, turistidevoolu ja nii edasi. Teisisõnu, teistsugune pilk Moskvale võiks garanteerida Leedule mitte pelgalt suure, vaid tohutu kasumi. Mis siis takistab?

Leedu president Dalia Grybauskaite
© AFP 2018 / EMMANUEL DUNAND

Kui vaikimine on kuld

Kui rääkida argumentidest, millel põhineb Leedu vaenulik suhtumine Venemaasse, siis peamised neist on sellised.

Esimene – väärtuspõhine: me ei müü põhimõtteid gaasi eest. Hästi, aga sakslased on Venemaaga gaasijuhtme Nord Stream 2 asjus kokku leppinud. Tähendab, nemad müüvad? Või ehk mõtlevad ratsionaalselt? Teisisõnu, tarvis on samaviisi, nagu kõik teisedki, enese, oma rahva eest hoolitseda, aga mitte poliitiliselt nägusid teha.

Teine argument – kui Venemaa Leedusse lubada, siis hakkab ta meie poliitikat kontrollima ja me kaotame sõltumatuse. Aga nüüd oleme sõltumatud, või ütlevad Washington ja Brüssel meile ette, mida teha? Ühesõnaga, Leedul on lihtsalt tarvis õppida Venemaaga läbirääkimisi pidama.

Ükskord ütles Prantsusmaa president Jacques Chirac Balti riikidele, et toetades USA sõda Iraagis lasksid nad käest kuldse võimaluse vait olla. Tänasel päeval ei nõua Leedult keegi, et ta hommepäev tunnistaks Krimmi Venemaa osaks või lahkuks NATO-st ja EL-ist ning saaks Euraasia majandusliidu liikmeks.

Vaja on lihtsalt konstruktiivsemalt tegutseda: pidada Moskvaga läbirääkimisi Läänemere piirkonna demilitariseerimise üle, aga mitte kippuda seda üheks suureks sõjaväebaasiks muutma. Toetada mitte Kiievi korrumpeerunud ja natsionalistlikku režiimi, vaid Minski kokkulepete täitmist. Küsida konkreetseid tõendeid Donbassis allatulistatud Boeingu ja Skripalide mürgitamise asjus, aga mitte otsekohe Venemaad süüdistada, ja nii edasi.

Ning veel on hädavajalik mõelda esmajoones oma kodanike huvidele, aga mitte Ameerika või Euroopa onude omadele. Siis ei pruugi kirjutada sellest, mida Leedu on kaotanud ja kaotab, vaid sellest, mida ta veel saada võiks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
tülitsedes, eelistest, kasu, Vladimir Putin, Dalia Grybauskaitė, Vilnius, Moskva, Venemaa, Leedu

Peamised teemad