03:03 22. Oktoober 2018
Kuula otse
  • USD1.1470
  • RUB75.2418
Illustreeriv foto

Esile on toodud privilegeeritud klass, kelle jaoks kõik on võimalik

© REUTERS / DARREN STAPLES
Poliitika
lühendatud link
Viktor Marahhovski
33 0 0

Venemaal on looja staatusel millegipärast maagiline omadus kahandada selle kandja sotsiaalset vastutust. Tavaliselt käib jutt moraalsest vastutusest, kuid loominguline kildkond võitleb selle eest, et ka seaduse raamid nendeni eriti ei ulatuks.

Viktor Marahhovski, RIA Novosti

Hakatuseks uudiseid meist endist. Euroopa välisteenistus süüdistab Venemaad rahvusvahelise õiguse rikkumises. EL-i väidete kohaselt olevat meie riik "keeldunud tagamast nõuetekohast ravi" paranduslike tööde koloonia Belõi Medved asukale Oleg Sentsovile tema 145-päevase nälgimise vältel.

Mis on siin huvipakkuv: meedias nimetatakse süüdimõistetud Sentsovi kangekaelselt "režissööriks". Kuigi tema tegelikus aktivas on üksainus 2011. aastal vändatud film ja loojale pole see kuulsust toonud. Erinevalt tema juhitavast rühmitusest, kes valmistus Igavest tuld Simferopoli pargis 9. mail isetehtud pommidega õhku laskma.

Nagu arvata võib, on trikk vaat milles: meil on looja staatusel millegipärast maagiline omadus kahandada selle kandja sotsiaalset vastutust. Tavaliselt käib jutt moraalsest vastutusest, kuid loominguline kildkond võitleb selle eest, et ka seaduse raamid nendeni eriti ei ulatuks.

See võib näida skisofreeniana, kuid seda pole ta sugugi.

Loominguline kildkond on meie riigis lihtsalt ainsaks tunnustatud "kiusatud vähemuseks". Ainsaks kodumaise ajaloo ametlikuks ohvriks ja Paljukannatanud Ühisuseks. Selle najal nõuab ta riigilt sadu hüvesid, andameid ja järeleandmisi – ja saabki küllaltki palju.

Loominguliseks vähemuseks on need, kellel nende endi väitel juba Katariina Suure ajal suud kinni suruti ega lastud ennast väljendada. Seejärel vaigistasid ja kiusasid neid taga ülejäänud tsaarid, seejärel J. V. Stalin ja talle järgnenud peasekretärid. Ühesõnaga, loojad on sajandite vältel kannatanud – ja nüüd on neil pärilik tsunftiõigus hüvitistele ja puutumatusele. Ning nad kaitsevad neid võite kogu tsunftile omase solidaarsuse jõulisusega.

Вид на Капитолий США в Вашингтоне
© AFP 2018 / Mandel Ngan

… Märkimist väärib siin järgmine tõik. "Võitlus privilegeeritud ohvrite aujärje eest" on, nagu me teame, ülemaailmne nähtus. Mis aga paradoksaalne – pealtnäha võidule pääsenud poliitkorrektsusega riikides on selle võitluse tulisus märksa tugevam kui meil.

Praegu käib näiteks Prantsusmaal tormiline vaidlus kahe räppari ümber, kellest kumbki esindavad mitte ühtainust, vaid tervelt kaht vähesema sotsiaalse vastutusega vähemust.

1. "Islami räppar" Médine oli sunnitud "paremäärmuslaste vastuseisu" tõttu loobuma oma plaanitud esinemistest Bataclani kontserdisaalis (seal korraldasid ISIS*-e sõdalased kolm aastat tagasi veresauna, tappes üle saja prantslase) ja meedia tunneb usinasti loojale kaasa. "Paremäärmuslaste" hulgas osutus muuseas olema ka ühe Bataclani ohvri isa – too rassist on selle vastu, et looja, kes oma laulutekstides uskmatuid ähvardab, oleks mälestusürituste osaline. Selle eest tituleerib prantsuse meediaseltskond tapetud tütarlapse isa "vihkamise rajale astunuks".

2. Mustanahaline räppar Nick Conrad seisab kohtu ees tema poolt mõnevõrra provokatsioonilise sõnastusega videoklipi asjus, mida me ei saa tsiteerida, riskimata seadusega pahuksisse minna. Kokkuvõttes kutsub ta seal üles valgenahalisi pisimatest suurteni igal viisil tapma, "et lõbustada igas eas mustanahalisi lapsi, et lõhnaks surma järele, et voolaks veri". Lauljal on otsekohe tekkinud terve armee ühiskondlikke advokaate meedia ja "vasakpoolsete aktivistide" hulgast. Ühed püüavad teda kui loojat puhtaks pesta ("tegelikult propageerib ta niiviisi armastust, te ei ole lihtsalt loomingulisest tagamõttest aru saanud"), teised aga õigustada aafriklasena, kes on ajalooliselt valgete rõhumise all kannatada saanud.

Tähelepanu, küsimus: miks on nii, et mida tolerantsem on ühiskond, seda tulisemad on seal võitlused?

Selle kohta on kaks versiooni. Esimene – edumeelne: enamuse surve all on kõik solvatud sunnitult vaikides kannatanud, nüüd aga kõnelevad täiel häälel. Nii et skandaalide, konfliktide ja avaliku viha ilmingute arvu kasv enamuse suunas on väga hea. See tähendab, et ühiskond terveneb, kui juba iga rõhutu saab võimaluse oma valu välja valada ja enese eest võidelda. Sukeldute niiöelda paratamatusse reaalsusse.

Neil päevil raputas maailma teadusajakirjades varjunimede all kõige metsikumat jama kirjutanud kolme ameeriklasest teadlase lõbus ninanips. Seda jama avaldasid ajakirjad järjepanu, kuna igal üksikjuhul sisaldas see "valgete meeste valitseva seisundi paljastamist".

See juhtum illustreerib ilmekalt lihtsat tõde: kui mingisugune ühiskondlik rühmitus hakkab saama boonuseid lihtsalt selle eest, et ta olemas on, on ta määratud hääbumisele. Kui teaduses saab ande ja töövaeva edukalt asendada kuuluvusega "solvatute" kilda, ei ole teadust kadestada. Kui kunstis asendatakse anne ja töö "kannatanute kasti" kuulumisega, ei ole kunsti kadestada. Seesama käib ka riikliku võimuladviku, äritegevuse, spordi jne kohta.

Seega, nii paradoksaalne kui see ka pole, need, kes sõdivad ametlike hüvede eest "oma" kihistuse tarvis, määravad talle osaks küllaltki haleda saatuse. Ja võib-olla koguni päris sünge lõppvaatuse.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
ISIS, räppar, Nick Conrad, Medine, Oleg Sentsov

Peamised teemad